Lõhnaained on tervisele sama kahjulikud kui passiivne suitsetamine


Lõhnaained on tervisele sama kahjulikud kui passiivne suitsetamine
Foto: depositphotos.com

Viimase kahekümne aasta jooksul koostatud sajad teadusuuringud on avastanud, et ilutoodetes ja puhastusvahendites kasutatavad "lõhnaained" on inimese tervisele vähemalt sama kahjulikud kui passiivne suitsetamine. Kas käes on aeg muuta tööruumid, hotellitoad ja restoranid lõhnavabaks?

2009. aastal koostati meta-analüüs lõhnaainete-teemalistest uuringutest, mis võrdsustas tööruumides kasutatavaid lõhnaaineid passiivse suitsetamisega. Analüüsi koostanud teadlased kirjutasid nõnda: "Kui suitsetamise oht esmakordselt ilmsiks tuli, kulus vaid paar aastat selleks, et kehtestada üleriigilised seadused suitsuvabade tööruumide tagamiseks."

Kui inimesed hakkasid esmalt kurtma passiivse suitsetamise üle 1960ndatel, mil ligi pooled USA täiskasvanutest tegelesid suitsetamisega, oli üldsuse ja firmade seisukoht selline, et tegu on vaid üksikute kaebustega, mis kuhugi ei vii. Ent 1985. aastaks hakati levitama korraldusi linnade suitsuvabaks muutmiseks ning 2007. aastaks olid ulatuslikud suitsuvastased seadused vastu võetud juba 30 osariigis.

"Oleme arvamusel, et lõhnaained järgivad sama trajektoori," kirjutavad teadusuuringu autorid Loyola University Maryland juhtprofessor Christy Devader ja Marylandi ülikooli õendusteaduse professor Paxson Barker.Devader ja Barker väidavad, et tänapäeval pole keskmine Ühendriikide tarbija kursis sünteetiliste lõhnaainete ohtudega, samamoodi nagu keskmine ameeriklane ei teadnud 1960ndatel midagi passiivse suitsetamisega kaasnevatest ohtudest. Nende ohtude hulka kuuluvad muuhulgas kemikaalid, mis on teada-tuntud neurotoksiinid, kantserogeenid, sisesekretsioonisüsteemi kahjustajad, DNA-mutageenid, allergeenid, hepatotoksiinid ja reproduktiivtoksiinid, mis kõik varjavad end toote etiketil lihtsalt "lõhnaainete" nimetuse all.

Seotud lood:

Ilu- ja puhastusvahendite tootjatel pole kohustust avalikustada sadu potentsiaalselt ohtlikke kemikaale, mida lõhnaainete valmistamiseks kasutatakse, sest Ühendriikide toidu- ja ravimiamet peab neid kemikaale "ärisaladuseks".

Ligi 90% kemikaalidest, mis kannavad "lõhnaainete" nimetust, sünteesitakse kas naftast või kivisöetõrvast. Sageli leidub "lõhnaaineid" sisaldavates toodetes ka teisi mürgiseid kemikaale, muuhulgas atsetooni, fenooli, tolueeni, bensüülatsetaati, limoneeni ja formaldehüüdi.

2008. aastal koostatud analüüs kuue populaarse pesupesemisvahendi ja õhuvärskendaja kohta avastas, et "toodetes leidus ligi sada lenduvat orgaanilist ühendit ning kuuest tootest viies sisaldus vähemalt üks kantserogeenne ohtlik õhusaasteaine, millega kokkupuudet peaksid inimesed Keskkonnakaitseameti sõnul kindlasti vältima."

2017. aastal Austraalias läbiviidud uuring avastas, et sünteetilised lõhnaained põhjustavad ühel inimesel viiest selliseid hingamisteede probleeme nagu köha ja õhupuudus ning ühel inimesel kümnest ka migreene. Kümme protsenti inimestest kogeb lõhnaainetega kokku puutudes ka löövet või teisi nahaprobleeme ning kaheksa protsenti on töölt puudunud või tööst lausa ilma jäänud, sest haigestusid tööruumides kasutatud lõhnaainete tõttu.

2016. aastal korraldatud uuringu kohaselt tekivad kolmandikul ameeriklastest kunstlike lõhnaainetega kokkupuutumise järel terviseprobleemid. Sünteetilised lõhnaained süvendavad ka selliseid hingamisprobleeme nagu heinapalavik ja astma, mida esineb 15-20% ameeriklastest.

Loe veel

Inimesed, kes on kemikaalide suhtes ülitundlikud, võivad kogeda eriti tõsiseid reaktsioone, mistõttu neil on raske teatud tingimustes tööd teha või avalikes kohtades liigelda. Lõhnaained on mõnes mõttes passiivsest suitsetamisest veelgi salalikumad, sest neid on raskem tuvastada. Kui oled näiteks suitsulõhna suhtes tundlik, võid lihtsalt mööda kõndida suitsupilvest või inimesest, kes tänaval sigaretti käes hoiab. Lõhnaainete puhul on aga kohati raske taibata, kust see lõhn täpselt tuleb, enne kui on liiga hilja. Mõned lõhnaaineid sisaldavad tooted levitad lõhna aeglaselt, nii et neid kasutavad inimesed satuvad mitmeks tunniks mürkide "mulli" sisse. Lisaks leidub lõhnaaineid niivõrd paljudes toodetes, et neid on keeruline täielikult vältida. Tavaliselt sisaldub "lõhnaaineteks" nimetatud kemikaale järgnevates toodetes:

  • Kreemid
  • Juukselakid
  • Šampoonid
  • Palsamid
  • Deodorandid
  • Aftershave
  • Kätepesuseep
  • Kehapesuseep
  • Suuloputusvesi
  • Hambaniit
  • Hambapasta
  • Meik
  • Küünelakk ja küünelakieemaldid
  • Päikesekaitsekreem
  • Mähkmed
  • Puudrid
  • Pesupesemisvahendid
  • Kangapehmendajad
  • Nõudepesuseep
  • Õhuvärskendajad
  • Lõhnastajad
  • Küünlad
  • Puhastusvahendid

Devader ja Barker kirjutasid järgmist: "Kui inimeste teadmatus asendada teadmistega, hakkaks suur osa neist nõudma endale puhta ja ohutu õhuga tööruume."Väidetavalt on olukord juba muutumas, sest üha enam kliinikuid, koole, avalikke hooneid, busse ja töökohti on kuulutanud, et nende asutused on "lõhnaainetevabad". Pärast seda, kui paljud Nova Scotia avalik-õiguslikud ja eraõiguslikud organisatsioonid muutusid lõhnaainetevabaks, langesid lõhnaõlide müüginumbrid selles piirkonnas üle 30 protsendi.

Teadlased täheldavad ka seda, et lõhnaainete kasutamine läheb firmadele maksma igal aastal kokku miljardeid dollareid, sest lõhnaainete tõttu väheneb produktiivsus, sageneb töötajate haigestumine ja ette tuleb ka kohtujuhtumeid.

Kuni vastavate seaduste jõustumiseni on ettevõtete omanikel soovitatav panna tualettruumidesse ja mujalegi üles sildid, milles palutakse töötajatel tööruumides lõhnaõlisid mitte kanda. Murelikud tarbijad peaksid poes toodete valikul eelistama neid, mis on märgistatud "lõhnaainetevaba" sildiga või mille koostisosade etiketil puudub märge "lõhnaainete" kohta, sest ka "lõhnatu" märgistusega tooted võivad sisaldada kunstlikke lõhnaaineid, mille abil varjatakse teiste mürgiste kemikaalide lõhna. Mis puutub puhastusvahenditesse, siis võib söögisooda ja äädika kasutamisel olla paremgi tulemus kui mis tahes poes müüdaval tootel ning pealekauba on need odavamad ja mürgivabad.

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: Returntonow.net

Loe lisaks: Head isu? 55% meie laual olevast toidust sisaldab taimekaitsevahendite jääke

Bisfenool A: hormoonsüsteemi kahjustav kemikaal, millega me kõik kokku puutume

Öko õudusunenäod: 8 loodust reostavat igapäevast tarbeeset

Taaskasutus - 10 lihtsat nippi plastikjäätmete vähendamiseks

Prügivabalt elamise kogemus: naine, kes pole kaks aastat prahti tekitanud

KOMMENTEERI!

TOP UUDISED