Taimetarkus: milliseid ravimtaimi korjata mais ja juunis?

Nipid taimede kuivatamiseks

Taimetarkus: milliseid ravimtaimi korjata mais ja juunis?
On aeg ravimtaimi korjataFoto: depositphotos.com

Ravimtaimede korjamise huvilistel tasub teada, millal on kõige õigem aeg erinevaid kasulikke taimi korjata. Vaata järgi, milliseid taimi saad mais ja juunis koguda.

Mais ja juunis on loodus lopsakas ja taimed täis ürgset väge. Hetkel on parim aeg koguda järgnevaid taimi:

Islandi samblik - kasutatakse abistava vahendina hingamisteede vaevuste korral.

Kaselehed (korjatakse rohkem mais) - diureetiline toime. Soodustab sapi teket ja nõristust. Kuseteedele tugev bakterivastane mõju.

Leesika lehed - aitab hästi neerupõletiku või sapikivitõve puhul ning aitab suurendada uriinieritust.

Kõrvenõgese lehed - põletikuvastase, uriinieritust ja vere hüübimist soodustava toimega.

Võilille lehed - puhastavad verd, vähendavad vere kolesteroolisisaldust ja verd vedeldades infarkti- ja insuldiohtu.

Nurmenuku õied, lehed ja juured - köhavastane ja rögalahtistav, peapöörituse ja reumavalude vastu, stimuleerib seedenõrede eritumist ja madaldab vere kolesteroolitaset.

Raudrohu ürt - on spasmilõõgasti, rahusti, seedesoodusti ja vererõhulangeti.

Kortsleht - põletikuvastane, antiseptiline, rahustav, verejooksu peatav, kuseeritust ergutav, rögalahtistav ja haavu parandav toime.

Seotud lood:

Teekummeli õisikud - seedetegevuse soodustamiseks, välispidiselt kompressidena kergete naha põletikuliste seisundite leevendamiseks.

Loe veel

Hariliku linnurohu ürt - tugevdab organismi, põletikuvastane, puhastab neere ning ühtlasi alandab vererõhku.

Tamme koor - välispidiselt - erinevat päritolu nahapõletike, haudumuste, suuõõne- ja igemepõletike korral abistava vahendina. Seespidiselt - maofunktsioonide parandamiseks ja kerge kõhulahtisuse korral.

Mustika lehed - vähendavad suhkruhaigetel suhkrusisaldust veres. Lehtede ekstrakti on tarvitatud nahahaiguste ja suu limaskesta haiguste korral.

Valge iminõgese õied - leevendab neeru- ja põiepõletikku. Soodustab uriinieritust, ravib valgevoolust, seene- ja mikroobnakkusi ja pakub leevendust allergilise sügelemise korral.

Kuidas kuivatada ravimtaimi?

Kuivatamine on ravimtaimede hoiustamisel üks tähtsamaid etappe, paraku tehakse siin kõige rohkem vigu, mille tagajärjel kvaliteet väga palju langeb.

Reegel ütleb: ravimtaimi tuleb kuivatada varjus ja ruttu ehk siis 2-3 päevaga. Kevadel ja varasuvel, kui on jahe, saab seda teha ainult lisasoojuse olemasolul. Oma tarbeks korjates kasutatakse tavaliselt ahju, pliiti või sauna.

Müügil on ka väikekuivatid, mis on tõesti kiirkuivatid, kuid siingi peab järgima kuivatamise reegleid.

Kogu järgnev jutt on mõeldud oma tarbeks korjajale. Müügiks varutud ravimtaimede jaoks kehtivad omad reeglid ja kasutatakse hoopis võimsamaid kuivateid.

1. Õhk peab läbi käima

Varutud taimedele leidke õhurikas, veel parem, kui ventileeritav koht, kus on 30-40° sooja.

Peamine viga, mida kodus kuivatades tehakse, on see, et taimed asetatakse lauale või põrandale. Kõik on loomulikult puhas, aga kui taimemass ei saa altpoolt õhku (õhk ei liigu), hakkab see n-ö higistama ning toimeainete kadu algab juba kuivama panemisega.

Õrnemad taimed muutuvad altpoolt kollaseks või pruuniks ja nii see kvaliteet kaob. Halvimal juhul läheb taimne mass hallitama ja siis ei aita muu, kui see ära visata.

2. Meisterdage kuivatusraam

Niisiis, kui pole võimalik osta mugavat ja tõhusat väikekuivatit, tuleb ise valmistada kuivatusraamid. Põhjaks sobib suurepäraselt kas või viledaks kulunud voodilina. Raami on mugav kasutada, kui selle mõõdud on umbes 60×70 või 50×70 cm.

Sellise raami saab meistrimees hõlpsalt kinnitada pliidi või ahju kohale pärast nende vähest jahtumist, või sättida pärast sauna kütmist lavaruumi.

3. Pööningul kuivab kiiresti

Kellel on puhas pööning, saab suvel ka seal taimed kiiresti kuivaks, peaasi et sealgi oleksid need põrandast kõrgemale tõstetud ja õhk saaks kuivava massi all vabalt liikuda.

Pööningule peaks tekitama ka tuuletõmbe, siis on kuivamine eriti kiire. Suvel pole pööningul vaja lisasoojust, sest temperatuur on seal tavaliselt 30° ringis. Vihmaperioodil tuleb olla aga valvas: ilma lisasoojuseta kuivamise kiirus langeb ning taimed võivad hallitama minna.

4. Kuivatada võib ka kimpudes

Kimbud peavad olema samuti varjulises ja soojas (vähemalt 25-30°) ventileeritavas ruumis. Oluline on teada, et enamikku taimi ei kõlba kimpu siduda. Hästi kuivavad kimpudes pune, iisop ja raudrohi, aga ka siin jälgige kindlasti kuivamise kiirust.

5. Kuumus hävitab hallitusseened

Hallitus on tõsine probleem, sest juba elava taime peal võivad pesitseda hallitusseened või teised kahjulikud mikroorganismid, mida korjates pole silmaga näha. Seega on veel üks põhjus hoida kuivatustemperatuur 30-40° juures. Sellise soojuse juures need hävivad.

6. Droog olgu krõpskuiv

Taim on tõeliselt kuiv siis, kui ta krõpsuga murdub. Nüüd nimetatakse sellist taimemassi juba droogiks. Alles krõpskuiva droogi võib pakendada õhu- ja niiskuskindlalt. Samuti peab droogi hoidma pimedas.

Kodus on kõige parem panna droog keeratava kaanega purki ja hoida seda kapis.

NB! Ärge unustage etiketti, kus on peal taime nimi ja korjamise aeg.

Allikad: Alkeemia.ee, Maakodu.delfi.ee

KOMMENTEERI!