Ravimtaimi saab koguda jaanuarist detsembrini



Ravimtaimi saab koguda jaanuarist detsembrini
Ravimtaimi saab koguda aastaringseltdepositphotos.com

Isegi talvel, mil õues paugub pakane ja lumi katab maad, leidub korjamisväärseid loodusande, näiteks kuuseokkaid. Katrin Luke soovitab need vähese veega purustada, segu kurnata, lisada vett ja nii valmib maitsev ning tervislik jook, mille abil Siberisse saadetud eestlased, kel seal kaugel maal õieti midagi süüa polnud, ellu jäid.

"Nemad küll keetsid kuuse- ja männiokkaid, aga toorena säilib neis rohkem kasulikke aineid," ütleb Karepa ravimtaimeaia perenaine, fütoterapeut Katrin Luke. Mais ja juunis saab kannmikseris purustada juba noori pehmeid kuusevõrseid.

Hooaeg algab kevadel

Karepa ürdiaias algab kevad karulauguga, mida Katrin hakib peeneks ja paneb ka sügavkülma. Kuivatatud karulauk läheb ürdisoola sisse, et talvel dipikastmeid valmistada. "Karulaugus on väävliühendid, ta hävitab soolestikus parasiite, samuti sisaldab karulauk C-vitamiini 20 korda rohkem kui sidrun," viitab taimetark. Karulaugust saab teha võiet (õli ja võiga kannmikseris või köögikombainiga), salatit ja suppi.

Järgmisena tärkab elujõudu andev nõges, mida lisada supile, muffinitesse, karaskisse või kotletitainasse. Katrin Luke kuivatab nõgesed ning peenestab sõelaga jahuks, mida on mugav kasutada toidu valmistamiseks.

Loe veel

Seotud lood:

"Kel kevadel jäi nõges korjamata, saab teha seda veel septembriski, kui niidetud alal on noor ädal või raiesmikul hakanud kasvama nõgeseid," õpetab ta.

Mais ja juuni algul tasub koguda põdrakanepi lehti, hiljem ka õisi. Põdrakanep korrastab hormonaal- ja tugevdab immuunsüsteemi. Temast võib teha teed, aga kasutada ka lehti näiteks suppide või hautiste sees. Noortest hakitud põdrakanepi lehtedest, kortslehest ja murulaugust teeb Katrin igal kevadel salatit, lisades veidi hapukoort ja suhkrut.

Maikuus tasub koguda ka kaselehti, et teha teed. 30 minutit kuumas vees seistes eraldub lehtedest tee sisse palju mineraale.

Tugeva väega taim on raudrohi, mis korrastab seedimist, on maksa puhastava toimega, hävitab pisikuid, aitab neeruhädade, emaka- ja munasarjapõletike korral. Taime lehti võib kasutada ka ürdisoolades ja tee valmistamiseks.

Rohejahu on mineraalide allikas

Katrin soovitab valmistada köögikombainis peenestatud kuivatatud taimedest rohejahu, milleks sobivad karulauk, kõrvenõges, raudrohu lehed, põldosi, põdrakanepi ürt, peedi või lehtpeedi lehed, petersell, harilik pune ja liivatee. Rohejahu peletab väsimust ja hoiab ka seedimise korras. 1-2 teelusikatäit jahu võib lisada ka kotletitainasse, smuutidesse, suppidesse.

Ära ei tohiks unustada ka marju, mida hooajal võimalikult palju tuleks süüa ja kindlasti varuma sügavkülma ning teha neist mahlu ja siirupeid. Suvel maasikad, sõstrad, vaarikad, mustikad, hilissügisel pohlad ja jõhvikad. Eriti maitsev on pohladest ja jõhvikatest toormoos.

Looduses on terve septembrikuu veel saada kibuvitsamarju, mis on eriti kasulikud kurgule ja limaskestadele. Katrini sõnul on rannarahvas laste kurgupõletikke ikka ravinud kibuvitsamoosi ja teega, millele on lisatud nelki, ning põletik taandub kiiresti. Marju võib ka kuivatada, enne seemned eemaldada ja siis jahuks jahvatada. Kibuvitsasiirupid, moosid ja tee on olulised just pärast haigust järelravis. Eriti hästi omastab keha karotiine koos rasvainega - kohupiim jm piimatooted on selleks sobivad, samuti õli ja või. Kibuvitsamari hoiab ka liigesed vanemas eas elastsena. Venemaal joovad vanemad daamid kibuvitsateed ja kõnd on neil alati nooruslik.

Viirpuu, pihlakas, lodjapuu

Septembri lõpus valmivad veresooni tugevdavad viirpuu viljad, millest saab valmistada siirupit ja moosi. Samal ajal saavad küpseks ka pihlakamarjad. Neid tasub korra sügavkülma pista ja siis mahlapressist läbi lasta. Püreele soovitab Katrin lisada näiteks sidruni- või õunamahla ja suhkrut ja nii saab mõnusa mehu, millest morssi või teed teha. Pihlakamarjad on ergutava toimega, head kasutada külmetuse korral, ka ergutavad nad seedimist.

Kuivatatud pihlakamarjadest, punest ja kuuseokastest valmistab Katrin ise, ja soovitab seda teha ka teistel, metsamaitse ürdisoola. Seda koos meega lihapotti lisades saab mõnusa maitsega ahjuprae.

Kõige vingemad jõudu ja energiat andvad marjad on Katrini sõnul aga lodjapuu omad. Nendega ravitakse näiteks kehvveresust. Iseäranis hinnas ravimtaim on lodjapuu Venemaal, kus tema marju kasutatakse elujõu taastamiseks, samuti külmetushaiguste ärahoidmiseks ja raviks.

Lodjapuu marju kogutakse septembris, kui nad on punased. Marjad sügavkülmutatakse ja seejärel võib neist valmistada kas toormoosi või keeta siirupit. Ka talvel võib puult külmunud marju noppida.

Ravimtaimede ja marjade korjamine on Katrini sõnul samuti omamoodi elujõudu andev tegevus, saades loodusest päikest, lõhna- ja värviteraapiat.

Autor: Signe Kalberg, EPL erileht Tervislik Mina

KOMMENTEERI!