Ruttu liikuma! Liigne istumine röövib mälu!



Ruttu liikuma! Liigne istumine röövib mälu!
Foto: depositphotos.com

Me püüame vähemal ja rohkemal määral jälgida oma toidulauda ja seda, et öine uni oleks kvaliteetne ning pidada silmas neid ettekirjutisi, mis käivad kaasas tervisliku eluviisiga. Nädalavahetustel käime jalutamas ning päikeseliste ilmadega väljas naturaalset D-vitamiini talletamas. Me teame, et kõik see hoiab eemal rea soovimatuid seisundeid alates haigustest lõpetades ülekaalulisusega. Harva pööratakse tähelepanu sellele, et liigne mugavus, istumine ja passimine võivad mõjuda rängemalt kui me oskame arvata. Seda kinnitab ka uuring, mis leidis, et passiivne eluviis mõjutab aju, eelkõige aga mäluga seotud osa, vahendab Telegram.ee.

Istumise pöördumatu kahju

Nädalapäevadel töötab suur osa meist see-eest 8 tundi päevas istuvas või muidu passiivses asendis ja on laua või tooli külge aheldatud. Uue uuringu kohaselt võib see tegelik ebatervislik eluviis nullida kõik selle, mida sa oma tervise heaks muul ajal teed. California Ülikooli (University of California, Los Angeles ehk UCLA) teadlased leidsid, et liigne istumine kannab endas sama suuri riske nagu näiteks suitsetamine. Südamehaigused, diabeet ja isegi enneaegne surm võivad kõik olla pikaajalise istumise kõrvalmõjud.

Seotud lood:

Nende soov oli välja uurida, kas ja mil viisil mõjutab passiivne elustiil aju tervist. Teadlased kogusid kokku 35 inimest vanuses 45 kuni 75 ning uuringut läbi viiv tiim uuris neilt, missugune on nende füüsiline aktiivsus ning keskmine arv tunde, mis nad veetsid eelneva nädala jooksul istudes. Igat osalejat vaadeldi MRT (magnetresonantstomograafia) all, mis andis detailse ülevaate oimusagarast, mis on kuulmiseks ja pikemaajaliste mälestuste moodustamiseks vajalik aju osa. See tegeleb õppimise ja seostamisega rohkem, kui ükski teine sagar ning on selles osas hästi tuntud. Näiteks on see vajalik faktide, sündmuste, numbrite, objektide, asukohtade, seoste, nägude ja sõnavara õppimiseks. Hippokampus ise asub temporaalsagara aju keskosa poolel asuvas koores ning paistab minevikumälestuste moodustamises tegelevana.

Loe veel

Teadlased avastasid, et passiivne eluviis võib oluliselt mõjutada oimusagarat ning seda ahendada. Samuti leiti, et istumise ja passiivse eluviisi tehtud kahjud on pöördumatud ning kui kahju on tehtud, ei aita isegi suur hulk füüsilist aktiivsust. Tänapäevane eluviis, mille juurde kuulub suur hulk vidinaid ja seadmeid, naelutab meid üha tihedamini ja pikemaks perioodiks passiivsesse olekusse ning sellest saab märkamatult osa meie igapäevasest rutiinist. Aga kui sa oma tööd ja elustiilu muuta ei saa, siis mida teha, et vähendada passimise laastavat mõju ajule?

Lihtsad tegevused, mis päästavad istumise laastavast mõjust

Aja end reklaamipauside ajal püsti - tõuse, tee kas või paar kätekõverdust või kükki, pese nõusid, venita, vii prügi välja. Tee mida iganes selleks, et murda välja passiivsest tsüklist, kuhu me kõik aeg-ajalt vajume ning mida ekraani ees istumine kahtlemata süvendab.

  • Toimeta aias ringi - Ameerika Südameassotsiatsioon klassifitseerib aiandusega tegelemise keskmise koormusega treeninguks. Paljud rohenäpud kinnitavad, et aias kõpitsemine on hea nii vaimule kui füüsisele.
  • Jookse - Hiljuti avaldatud uuringust selgus, et isegi kui joosta päevas 5-10 minutit rahulikus tempos, vähendab see südamehaigustesse jäämisse riski ning üleüldse on jooksjate seas väiksem surmajuhtumite arv.
  • Tõuse püsti- Isegi istuva töö puhul on kasulik ennast iga 20 minuti tagant püsti ajada ning kas või mõnele kõnele seistes vastata. Tõuse ja jaluta, täida oma veepudel, jutusta kolleegiga paar sõna juttu (soovitavalt tööst, et ülemus viltu ei vaataks). Näost näkku suhtlemine värskendab mõtlemist.
  • Kasuta treppe - Treppidest käimine kulutab kaheksa kuni üheksa korda rohkem energiat kui istumine ning ümmarguselt seitse korda rohkem energiat kui liftiga sõitmine.
  • Jaluta - Uuringud kinnitavad, et inimestel, kes tegid kiirkõndi või treenisid keskmise koormusega päevas vähemalt 30 minutit, oli ääretult väike risk surra järsu südameseiskumise tagajärjel. Samuti kinnitas uuring, et jalutamine hoiab dementsust efektiivsemalt eemal kui ristsõnad.

Seega kui sul enne ei olnud motivatsiooni end püsti ajada ning kaalu kaotamine ei tundu piisava motivatsiooniga, tee seda kas või oma aju tervise nimel. Pane arvuti või telefon hetkeks kõrvale ning asu teele. Isegi kui sul pole kindlat sihtpunkti, tee ring ümber naabruse ning hinga sõõm värsket õhku. Usu - su keha ja vaim tänavad sind.

Allikas: Telegram.ee

Loe lisaks: Looduses viibimine toob kasu tähelepanuvõimele ja vaimsele tervisele

Istumisega seotud terviseriskid ja mida teha probleemide vältimiseks

Loodus on meie ema. Me haigestume, sest elame temast äralõigatuina

Rüht korda: vaata järgi, kas sina istud arvuti ees õigesti?

KOMMENTEERI!