Erinevus vipassana meditatsiooni ja teiste meditatsioonivormide vahel on ülioluline ja nõuab terviklikku mõistmist. Budismis rõhutakse kahele peamisele meditatsioonivormile. Need kaks on täiesti erinevad mentaalsed oskustikud, toimimisviisid ja teadvuse omadused. Paali keeles, milles on kirjutatud enamik "Theravada" originaaltekste nimetatakse neid vipassanaks ja samathaks.

Vipassanat võib tõlkida sisekaemuseks, see on selge teadlikkus täpselt sellest, mis toimub, vahetult selle toimumise ajal. Samathat võiks tõlkida kui keskendumist või rahulikkust. See on seisnud, mil meel on peatatud, keskendunud vaid ühele nähtusele ning selle uitama minekut takistatakse. Sel moel hõlmab sügav rahu kogu keha ja meele, tekib rahuseisund, mille mõistmiseks tuleb olla seda kogenud.

Enamik meditatsiooni õpetavaid süsteeme keskenduvad samatha komponendile. Mediteerija keskendab oma meele mingile objektile, näiteks palvele, mingile kindlale karbile, retsitatsioonile, küünlaleegile, pühapildile või millele iganes ning püüab välistada kõik ülejäänud mõtted ja tajumused oma teadvuses. Selle tulemusena ilmestub õndsusseisund, mis kestab seni, kuni mediteerija istumissessiooni lõpetab. See on kaunis, vaimustav, tähenduslik ja paeluv, kuid ajutine. Vipassana meditatsioon keskendub teisele komponendile - sisekaemusele.

Vipassana meditatsioonis kasutab mediteerija oma keskendumisvõimet kui tööriista, mis aitab teadlikkusel murendada illusioonide müüri, mis eraldab teda elust reaalsuse valguses. See on järk-järguline protsess üha kasvava teadlikkusega reaalsuse sisemistest toimivustest. Selleks kulub aastaid, kuid ühel päeval murrab mediteerija end seinast läbi ja koperdab valguse kohalolusse. See on täielik muundumine. Seda kutsutakse vabanemiseks ning see on püsiv. Vabanemine on kõigi budistliku süsteemi praktikate lõppeesmärk. Kuid teed selle saavutamiseks on üpriski erinevad.

Vanim budistlik meditatsioonivorm

Vipassana on kõige vanem budistlik meditatsioon. See meetod pärineb otse "Satipatthana Suttast" (Ärksameelsuse alustest), mida peetakse Buda enese loodud diskursuseks. Vipassana on otsene järkjärguline ärksameelsuse ja teadlikkuse arendamine. See kulgeb kildhaaval läbi aastate. Õpilase tähelepanu on hoolikalt suunatud oma enese eksistentsi teatud aspektide intensiivsele uurimisele. Mediteerijat õpetatakse üha enam ja enam märkama oma enese elukogemuse voogamist.

Vipassana on leebe tehnika. Kuid see on ka väga-väga põhjalik. See on iidne kodeeritud süsteem oma meele treenimiseks, kuhu kuulub kogumik harjutusi, mille eesmärgiks on saada üha teadlikumaks oma enese elukogemusest. See on tähelepanelik kuulamine, ärksameelne nägemine ja hoolikas katsetamine.

Me õpime teravalt haistma, täielikult puudutama ja tõepoolest päriselt pöörama tähelepanu muutustele, mis neis kogemustes aset leiavad. Õpime kuulama oma enese mõtteid, ilma neisse kinni jäämata. Vipassana meditatsiooni eesmärk on õppida nägema ebapüsivuse tõde ning nähtuste ebapiisavust ja isetust.

Arvame, et me juba teemegi seda, kuid see on illusioon. Selle põhjuseks on asjaolu, et me pöörame niivõrd vähe tähelepanu meie enda elus aset leidvate kogemuste voole, et samahästi võiksime me ka magada. Me ei pööra piisavalt tähelepanu, et märgata, et me ei pane midagi tähele. See on lihtsalt järgmine väljapääsmatu lõks.

Meditatsioon kui avastusretk

Ärksameelsuse edendamise protsessi kaudu saame aegamööda teadlikuks sellest, kes me tegelikkuses, ego-kujundi tagustena, oleme. Virgume sellesse, mida elu enesest tegelikult kujutab. See ei ole vaid pelk tõusude ja mõõnade paraad, vedamised ja vastu näppe saamised. See on illusioon. Elul on hoopis sügavam tekstuur kui see, mida näeme, kui me vaid vaevume vaatama, tehes seda õiges suunas.

Vipassana on mentaalse treeningu vorm, mis õpetab sind maailma täiesti uuel moel kogema. Esimest korda paned sa tähele, mis sinuga, sinu ümber ja sinu sees tegelikult aset leiab. See on eneseavastamise protsess, osalusuuring milles sa vaatled oma enese kogemusi, neis ise samal ajal osaledes, kui need ilmnevad.

Unusta teooriad, eelarvamused ja stereotüübid

Sellele praktikale tuleb läheneda just sellise suhtumisega: "Vahet pole, mis mulle on õpetatud. Unusta teooriad, eelarvamused ja stereotüübid. Ma tahan mõista elu tegelikku olemust, ma tahan teada milline on tegeliku elusolemise kogemus. Ma tahan tabada elu tõelisi ja sügavamaid omadusi ja ma ei taha võtta omaks lihtsalt kellegi teise selgitusi. Ma tahan seda kõike ise näha."

Kui sa süvened oma meditatsioonipraktikaisse just sellise suhtumisega, siis saadab sind edu. Sa leiad end asju objektiivselt vaatlemas, täpselt sellistena nagu nad hetkest-hetke muutudes voogavad. Sel moel omandab elu uskumatu rikkalikkuse, mida on raske sõnadesse panna. Seda tuleb ise kogeda.

Vipassana ja bhanvana

Paali keeles kutsutakse sisekaemuslikku meditatsiooni vipassana bhavanaks. Bhavana on tuletatud sõnatüvest bh, mis tähendab "kasvama" või "(millekski) saama". Seega tähendab bhavana siin kontekstis arendamist ja seda sõna kasutatakse alati meelele viitamiseks. Bhavana tähendab meele arendamist. Vipassana on tuletatud kahest sõnatüvest. Passana tähendab "nägema" või "tajuma". Vi aga on eesliide, millel on terve rida keerukaid tähendusi. Kõige lihtsam tähendus on erilisel viisil või moel. Kuid samuti tähendab see ka sisse ja läbi.

Sõna terviktähendus on seega millessegi vaatamine selguse ja täpsusega nähes iga komponenti eraldiseisvana ja kõigest läbi vaadates jõuda asja kõige esmasema reaalsuse tajumiseni. See protsess viib sisekaemuseni kõige algsemast reaalsusest selle kohta, mida uuritakse. Fraas "vipassana bhavana" tähendab seega meele arendamist eesmärgiga saavutada eriline nägemisoskus, mis viib sisekaemuse ja täieliku mõistmiseni.

Meetod, mida me siin lahti mõtestame on tõenäoliselt see sama, mida Buda Gautama oma õpilastele seletas. "Satipatthana Sutta", Buda algne ärksameelsust puudutav õpetus rõhutab eriliselt et alustada tuleb tähelepanu keskendamisest hingamisele ja seejärel liikuda edasi kõigi teiste kerkivate füüsiliste ja mentaalsete nähtuste juurde.

Me istume, vaadeldes, kuidas õhk meie sõõrmeist sisse ja välja liigub. Esmapilgul näib see erakordselt veider ja tarbetu protseduur. Enne, kui asume spetsiifilisemate juhtnööride kallale, vaatleme pisut selle protseduuri tagamaid.

Miks tähelepanu suunamine nii oluline on?

Esimene küsimus, mis esile kerkida võib on, et milleks me üldse peame oma tähelepanu millelegi keskendama? Püüame ju hoopis teadlikkust arendada. Miks mitte lihtsalt maha istuda ja olla teadlik kõigest, mis vaid meeles mõlgub? Õigupoolest on olemas ka selline meditatsioon. Seda nimetatakse struktureerimata meditatsiooniks ning selle sooritamine on äärmiselt raske.

Meie meel on trikitaja. Mõtlemine on juba olemuslikult kompleksne protseduur. Selle all peame me silmas asjaolu, et satume tihti iseenese mõttelõnga lõksu, takerdume sellesse ja jääme kinni. Üks mõte viib teiseni, mis viib kolmandani, siis neljandani, viiendani ja nii edasi. Viisteist minutit hiljem virgume ja taipame, et oleme kogu aja veetnud mingis uneluses, seksuaalfantaasias või muretsenud arvete maksmise või tont teab mille üle veel.

Me kasutame hingamist kui keskendumispunkti. See toimib keskmena, mille juurest meel uitama läheb ja mille juurde see taas tagasi suunatakse. Segajaid ei saa segajaina tähele panna, kui pole keskset fookuspunkti, millele keskendumist saaks segada. Ja hingamine on see referentspunkt, mille suhtes me saame täheldada lakkamatuid muutusi ja katkestusi, mis normaalse mõtteprotsessi osana pidevalt aset leiavad.

Metsikute elevantide taltsutamine

Iidsed paalikeelsed tekstid võrdlevad mediteerimist metsiku elevandi taltsutamisega. Toona taltsutati loomi nii, et seoti nad piisavalt tugeva köiega posti külge. Kui sa midagi sellist teed, siis ei ole elevant selle üle põrmugi õnnelik. Ta pasundab ja trambib ja rebib köit mitu päeva. Lõpuks jõuab talle kohale, et ta ei pääse siit minema ning ta rahuneb.

Sellest hetkest alates saad sa hakata teda toitma ja teatavaid turvameetmeid kasutades ka suunama. Lõpuks võid loobuda nii köiest kui ka postist ja treenida elevanti mitmeid eri ülesandeid täitma. Sul on oma taltsas elevant, keda sa saad enda hüvanguks tööle panna.

Siinses allegoorias ilmestab elevant sinu metsikult aktiivset meelt, köieks on siinkohal ärksameelus ja postiks meditatsiooni objekt ehk siis hingamine. Protsessi lõpuks tekkiv taltsas elevant on hästitreenitud ja keskendunud meel, mida saab nüüd kasutada eriti raskel tööl - reaalsust hägustava illusiooni erinevate kihtide läbistamisel. Meditatsioon taltsutab meele.

Miks just hingamine?

Järgmine küsimus, millele tuleb vastus leida on: miks me valime mediteerides esmaseks objektiks just hingamise? Miks mitte midagi põnevamat? Vastuseid sellele küsimusele on mitmeid. Kasulik on mediteerida objektil, mis soosib ärksameelsust. See peaks olema kaasaskantav, kättesaadav ja soodne. Lisaks peaks see olema midagi sellist, mis ei kisu meid neisse meeleseisundeisse, millest me end vabastada püüame, näiteks ahnus, viha ja meelepete.

Hingamine vastab kõigile neile nõuetele ja pakub veel enamatki. See on omane kõigile inimolendeile. Kanname seda kaasas endaga kõikjal, kuhu läheme. See on alati olemas, alati kättesaadav ning sünnist surmani lakkamatu ja see ei maksa mitte midagi.

Hingamine on mittekontseptuaalne protsess, seda saab vahetult, ilma mõtlemata, kogeda. Enamgi veel, see on väga elus protsess, igimuutuva elu üks aspekte. Hingamine toimub tsükliliselt sisse- ja väljahingamisena, hingates sisse ja hingates välja. Seega on see elu enese miniatuurne mudel.

Hingamine kui nähtus on omane kõigile elusolenditele. Selle tõeline kogemuslik mõistmine lähendab sind kõigile teistele elavaile olenditele. See näitab sulle sinu kaasasündinud seotust kõige elusaga. Ja lõppeks - hingamine toimub alati praegusel hetkel.

Esimene samm hingamise kasutamisel meditatsiooni objektina on selle leidmine. See, mida sa otsid on füüsiline, taktiilne tunne sellest, kuidas õhk sinu ninasõõrmeist läbi liigub. Tavaliselt on see tuntav kusagil ninaotsa piirkonnas. Kuid konkreetne punkt, kus see kõige tajutavam on varieerub indiviidide kaupa, olenevalt nende ninakujust.

Täpse koha avastamiseks hinga sügavalt sisse ja leia üles see punkt nina sees või ninaotsa ülaosas, kus läbivoolava õhu tekitatud tunne on kõige eristuvam. Nüüd hinga välja ja tunneta uuesti sama punkti. Just see on punkt, millest sa hakkad jälgima kogu hingeõhu möödavoolu.

See pole alati lihtne

Kui sa selle protsessiga algust teed, võid kohe arvestada ka mõningate raskustega. Sinu meel kipub uitama, taarudes sinna ja tänna nagu õite vahel tiirutav mesimumm, tehes vahel ootamatuid sööste kõige uskumatumates suundades. Proovi selle üle mitte muretseda. Ahvimeele fenomen on laialtlevinud. See on midagi, millega iga kogenud mediteerija on pidanud alguses rinda pistma. Nad kõik on sellega ühel või teisel moel toime tulnud ja nii tuled sellega toime ka sina.

Kui see juhtub, siis lihtsalt tähelda, et oled mõelnud, unistanud, muretsenud või midagi veel neljandat teinud. Õrnalt, kuid kindlalt, ilma ärritumata või enesele hävitavaid hinnanguid andmata, pöördu lihtsalt tagasi hingamisest tekkiva lihtsa aistingu juurde. Tee seda ikka uuesti ja uuesti ja uuesti ja uuesti.

Iseenesest on vipassana meditatsioon meele ümberharjutamise protsess. Seisund, mille poole sa püüdled on täielik teadlikkus kõigest, mis toimub sinu enese tajuuniversumis, täpselt sellisena, nagu see aset leiab, täpselt siis kui see aset leiab, täielik katkematu teadlikkus käesolevas hetkes.

See on äärmiselt kõrgelennuline eesmärk, milleni ei jõuta silmapilguga. See nõuab harjutamist, seega alustame tagasihoidlikult. Alustame sellest, et oleme täielikult teadlikud ühe väikese ajalõigu vältel, lihtsalt ühe sissehingamise jooksul. Ja kui see sul õnnestub, siis oled sa astunud teele, mis viib su täiesti uue elu kogemise viisi juurde.

Originaaltekst: Tricycle.org, Bhante Henepole Gunaratana

Vipassana eeplraktikate laagris on võimalik sel suvel osaleda parima võimaliku juhendaja - pühendunud praktiku, eesti keelt kõneleva buda munga Ṭhitañāṇo juhendamisel. Laager sobib nii algajale uudistajale kui ka juba edasijõudnud mõtlustajale. Ehk on just see vajalik restart, mida oled oodanud?

Lähemalt saab laagri kohta lugeda SIIT.

KOMMENTEERI!