D-vitamiin aitab võidelda ülekaalulisuse ja stressiga

 (5)

D-vitamiin aitab võidelda ülekaalulisuse ja stressiga
depositphotos.com

Erinevatele uuringutele toetudes saab väita, et D-vitamiin on kasulikum kui oleme senini arvanud. Kas selle abil saab tõesti võidelda vähi, ülekaalulisuse ja isegi autoimmuunhaiguste vastu?

Ühendit, mida me tunneme D-vitamiini nime all, ei tohiks enam tegelikult vitamiiniks pidada. D-vitamiini näol on tegemist hoopis pro-hormooniga. Enamikule imetajatest ei ole D-vitamiin isegi toitaine.

Sellegipoolest on D-vitamiin tõeliste vitamiinidega sarnane, sest need inimesed, kellel ei ole võimalik saada laiuskraadide, riietuse või peavarju tõttu piisavalt ultraviolettkiirgust, sõltuvad ühendi saamiseks välisallikatest. Sama kehtib ka teiste vitamiinide puhul.

Mis on D-vitamiin?

Vitamiin D ehk kaltsiferool on rasvlahustuv vitamiin. Seda leidub toidus, kuid seda toodab ka inimese keha päikese UV-kiirte mõjul. D-vitamiini leidub mitmel kujul ning erineva aktiivsusega. Mõned selle vormid on suhteliselt passiivsed ning nende võime käituda vitamiinina on küllaltki piiratud.

D-vitamiini peamine bioloogiline otstarve on hoida veres kaltsiumi ja fosfori taset. See soodustab kaltsiumi omandamist ning aitab kaasa luude moodustumisele ja nende tugevana püsimisele. Koos teiste vitamiinide, mineraalide ja hormoonidega soodustab see luude mineraliseerumist.

Ilma D-vitamiinita läheksid luud hõredateks, habrasteks ja nende kuju võiks kergemini deformeeruda. D-vitamiin hoiab lastel ära rahhiidi ning täiskasvanutel osteomalaatsia.

Loe veel

Seotud lood:

Mis on D-vitamiini allikad?

Toiduained

Peamised D-vitamiini allikad on vitamiiniga rikastatud toiduained. Kõige rikkalikumalt leidub seda merest püütud kalades, nagu lõhe, forell, heeringas, tuunikala. Eriti kontsentreeritud on D-vitamiini sisaldus kalamaksaõlis, mis on ajalooliselt olnud madalast D-vitamiini tasemest tingitud haiguste (rahhiit ja osteomalaatsia) üheks peamiseks ravimeetodiks. Väikestes kogustes leidub D-vitamiini ka munades, mõnes seeneliigis, loomalihas ja juustus.Sageli on D-vitamiiniga rikastatud piim.

Päikesevalgus

Päikesevalguse käes viibimine on oluline D-vitamiini allikas, sest päikese UV-kiired vallandavad nahas D-vitamiin sünteesi.

UV-kiire mõju oleneb aastaajast, laiuskraadidest, kellaajast, pilvisusest, sudust ning päikesekreemidest. Näiteks ei ole mitmetes põhjapoolsetes piirkondades novembrist veebruarini piisavalt päikesevalgust, et vitamiini sünteesi algatada.

Päikesekreemid kaitsefaktoriga 8 või enam ei lase D-vitamiini tootvatel UV-kiirtel nahani jõuda.

D-vitamiini lisandeid soovitatakse tihti ka rinnaga imetatavatele väikelastele, sest ema piim ei pruugi piisavas koguses vitamiini sisaldada.

D-vitamiin ja luude tervis

Hinnangute kohaselt on USA-s üle 25 miljoni täiskasvanu, kes kannatavad osteoporoosi all või on selle riskigrupis.

Osteoporoos on haigus, mida iseloomustavad haprad luud. See omakorda suurendab luumurdude riski.

Tõdemusele, et D-vitamiini puudulikkus põhjustab rahhiiti ja osteomalaatsiat, jõuti juba 75 aastat tagasi. Nende haiguste ennetamine ja ravi kasutades kalamaksaõli oli üks varajasemaid toitumisteaduse võite. Sellest ajast saadik on D-vitamiini vajalikkust põhjendatud nende haigustega.

Luud on pidevas muutumises, pidevalt lammutatakse ära vana ja kahjustunud luukude ning ehitatakse asemele uus. Menopausi ajal ei ole need kaks protsessi enam tasakaalus, mis tähendab, et rohkem luukude lammutatakse (ained lahustuvad) kui juurde ehitatakse.

Puusaluumurdude suuremat sagedust seostataksegi D-vitamiini puudulikkusega. Suurem vitamiini osakaal toidus ja toidulisandite kasutamine aitab vanematel naistel ära hoida luude hõrenemise. Kuna luude hõrenemine suurendab ka luumurdude ohtu, võib D-vitamiini lisand aidata vältida osteoporoosist tingitud luumurde.

D-vitamiini kasulikkus on laialdaselt tunnustatud, kuid kliinilise rahhiidi puudumine ei saa olla määratud pelgalt tervislikkusest või D-vitamiini küllusest.

D-vitamiini saamine ei ole oluline vaid igapäevases ainevahetusprotsessis, vaid see mängib suurt rolli ka mitmete teiste haiguste ennetamisel, millele pole siiani suurt tähelepanu pööratud.

Vähk

Tänapäeval on üldteada, et D-vitamiin ei mängi vaid olulist rolli kaltsiumitaseme tõstmisel ja hoidmisel kehas, vaid vitamiini aktiivne vorm käitub erinevate rakutüüpide kasvu piirajana, kaasaarvatud vähirakkude kasvu piirajana.

Laboratoorsete, loomsete ja epidemioloogiliste katsete tulemused viitavad sellele, et D-vitamiin võib pakkuda kaitset mõningate vähkide vastu. Kliinilised katsed näitavad, et D-vitamiini puudulikkus on seotud nelja enimesineva vähiga:

- rinnavähk

- eesnäärmevähk

- pärasoolevähk

- nahavähk

Diabeet

D-vitamiini puudulikkust on seotud insuliinipuuduse ja insuliini resistentsusega. Lisaks sellele näitavad uuringud, et D-vitamiini puudulikkus on tõenäoliselt suurim tegur laste esimese tüübi diabeeti haigestumisel.

Südamehaigused

Insuliini resistentsus on ka üks suurimaid tegureid, mis võivad viia mitte ainult ülalmainitud vähkide tekkimiseni, vaid ka ühe enimlevinud terviseprobleemini - südame-ja veresoonkonnahaiguseni. Põhjapoolsemates riikides on südamehaigused rohkem levinud ning kõige rohkem esineb südameatakke tavekuudel.

Artriit

Nendel, kel on D-vitamiini sisalus organismis väiksem, areneb degeneratiivne artriit kiiremini.

Viljatus ja premenstruaalsündroom (PMS)

Viljatust on seostatud madala D-vitamiini tasemega ning PMS-i on täielikult ravitavad klatsiumi, magneesiumi ja D-vitamiini lisamisega.

Väsimus, depressioon ja sesoonne masendus

Aktiveeritud D-vitamiin neerupealiste säsis reguleerib türosiini hüdroksülaasi. See on biosünteesi kiirust piirav ensüüm, mis on vajalik dopamiini, adrenaliini ja noradrenaliini tootmiseks.

Madal D-vitamiini tase võimaldab kroonilise väsimuse ja depressiooni kujunemist. Sesoonset masendust, mida tuntakse ka hooaja mõjutuse häire või talve-/sügismasenduse nime all, on edukalt ravitud D-vitamiiniga. Hiljutises uurimuses võrreldi ühe grupi puhul D-vitamiini annuseid ja teise grupi puhul kahetunnist päikesesimulaatori kasutust päevas ning tulemuseks saadi, et depressioon kadus kõikidel osavõtnutel D-vitamiini grupis, kuid mitte päikesesimulaatori grupis.

Autoimmuunhaigused

Polüskleroos, Sjorgeni sündroom, reumatoidartriit, kilpnäärmepõletik ja Crohni tõbi on kõik seostatud D-vitamiini madala tasemega.

Naha ühekordne, harv ja intensiivne UV-B kiirguse saamine pärsib immuunsüsteemi ning on kahjulik. Kuid sage vähene kiirguse saamine normeerib immuunfunktsioone ja parendab immuunrakkude tootmist. See vähendab autoimmuunhaiguste puhul esinevaid põletikulisi reaktsioone ja nakkuslike haiguste esinemissagedusi.

Ülekaalulisus

D-vitamiini puudulikkust on seostatud ka ülekaalulisusega. On selgunud, et D-vitamiin vähendab leptiini eraldumist. Leptiin on rasvarakkude poolt toodetav hormoon, mis on seotud kaalu reguleerimisega. Arvatakse, et hormoon annab ajule teada, millal rasvarakud on "täis", kuid kuidas hormoon kaalu "jälgib", ei ole veel täpselt teada.

Arvatavasti halvendab ülekaalulisus D-vitamiini puudulikkust veelgi enam ja seda põhjusel, et D-vitamiini biokättesaadavus naha ja toiduainete kaudu on vähenenud.

Metaboolne sündroom

Veel üks seisund, mida on seostatud D-vitamiini puudulikkusega on X-sündroom ehk metaboolne sündroom. See viitab tervele grupile tervisehäiretele, mispuhul esineb ühe komponendina insuliini resistentsus (võimetus toiduainetest imendunud süsivesikute ja suhkrutega toime tulla), kõrgenenud vererasvad (kolesterool ja triglütseriidid) ja kõrge vererõhk.

D-vitamiin ja steroidid

Steroide, nagu näiteks prednisoon, määratakse tihti põletiku alandamiseks mitmete probleemide puhul. Neil ravimitel on ka mitmeid kõrvalmõjusid, näiteks suurenenud kaltsiumi imendumine.

On mõningaid tõendeid selle kohta, et steroidid võivad D-vitamiini metabolismi halvendada, aidates omakorda kaasa luukudede kaole ja steroidravimitega seotud osteoporoosi tekkimisse. Sel põhjusel tuleks pikaajalist steroiditeraapiat saavatel inimestel konsulteerida oma raviarsti või dietoloogiga enne kui suurendada D-vitamiini tarbimist.

D-vitamiini soovitavad annused

Vanus Annus päevas

Alla 5 eluaasta 35 ühikut iga 0,45kg kohta päevas

Vanuses 5 - 10 2500 ühikut

Täiskasvanud 5000 ühikut

Lapseootel naised 5000 ühikut

TÄHELEPANU:

Ülaltoodud annused on soovituslikud. Selleks, et teada saada, kui palju kellelgi on vaja D-vitamiini, on vaja teada vitamiini sisaldust veres. Seda on võimalik määrata vereprooviga. Võib juhtuda, et mõned inimesed vajavad 4-5 korda suuremat annust kui ülaltoodu. Ideaaltingimustel peaks vitamiini 25(OH)D olema veres 60ng/ml.

Allikas: Väliskirjanduse (www.sunlightandvitamind.com ja Naturale Health Institute) põhjal refereerinud Alkeemia.ee

KOMMENTEERI!