6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi



6 tõhusat nippi, kuidas leevendada stressi
Kuidas stressiga toime tulla?depositphotos.com

Stress on elu lahutamatu osa. Kui stressi olemas ei oleks,vaevleksime tõenäoliselt pidevalt igavuse käes. Kui aga stress muutub lausa ahistavaks, peab selle suhtes midagi ette võtma.

Stress on keha reaktsioon mingile konkreetsele olukorrale. Dr Hans Selye, keda paljud peavad teerajajaks stressialase uurimistööalal, määratles stressi kui "keha mittespetsiifilist vastust mis tahes nõudmisele". Selye kirjutas järgmist: "Stress on meie mõistuse ja keha katse kohaneda muutuva olukorraga sellise reaktsiooni teel, mis kaasab endaga meie närvisüsteemi, vereringe, immuunsüsteemi ja paljud teisedki elundkonnad."

Stressitekitajad

Stressitekitajad on kõikvõimalikud muutuvad olukorrad ja asjaolud, mis kutsuvad esile keha stressivastase kohanemisreaktsiooni. Stressitekitajate hulka võivad kuuluda tõsised probleemid, nagu hiljuti diagnoositud ränk haigus või sunniviisiline töövahetus. Teisalt võib tegemist olla ka lihtsate olukordadega, nagu liiklusummik või arvutiprobleem töökohal.

Dr Selye täheldas, et olemas on kolm stressi vormi:

Eustress (+) Stress pole alati tingimata halb asi. Hea stress, mida dr Selye kutsus "eustressiks", on asendamatu osa meie motiveerimises suurepärase töö tegemiseks. Tegu on positiivse stressiga, mis annab energiat ning parandab meie tähelepanu- ja keskendumisvõimet. Selline stress tekib olukorras, kus tunneme, et meil on toimuva üle mingil määral kontrolli, näiteks töö juures esitluse tegemise või muusikalavastuses osalemise puhul. Sellist liiki kontrollitav stress parandab meie loomingulisust ja produktiivsust.

Seotud lood:

Distress (-) See stressireaktsioon on hävitava ja negatiivse mõjuga. Distress tuleneb meie reaktsioonist olukordadele, mis on näiliselt meie kontrolli ja mõju alt väljas. Kui tunneme end ohustatuna või hirmununa, vallanduvad meie kehas teatud kemikaalid, mis käivitavad sündmuste ahela, mis suurendab meie pulsisagedust - see on nähtus, mida mõned inimesed nimetavad "põgene või võitle" reaktsiooniks.

Hüperstress (- -) Hüperstress on pidev distressiseisund, mis mõjub negatiivselt suhetele, tervisele ja tööjõudlusele. Hüperstressi tagajärjeks võivad olla läbipõlemine, maohaavandid, südamerabandused ja psühholoogiline kokkuvarisemine.

Stressirohkete olukordadega toimetulek

Loe veel

Me kõik seisame silmitsi stressiga nii töökohal kui ka eraelus. Stress pole aga tingimata halb asi. Nagu eelpool mainitud, võib stress meid sageli motiveerida saavutusteni, mis võivad pealtnäha tunduda võimatud. Me muretseme rohkem stressi pärast, mis aga muutub lõpuks talumatult suureks ning võib põhjustada füüsilisi ja psühholoogilisi kahjustusi.

Vaatame lähemalt paari olukorda, mis meis stressi tekitavad, ning paari soovitust, mida psühholoogid, meditsiinispetsialistid ning ärijuhid on välja pakkunud, et takistada meil töökohal stressile alla vandumast: Meil on kindlaks tähtajaks vaja esitada mingi töö, aga me pole selle töö lõpetamisele isegi lähedal. Assistent, kelle abile lootsime, ei ilmunudki kohale. Ülemus avaldab survet, et õigeaegselt töö esitaksime. Lõhkuva peavalu tõttu ei suuda me selgelt mõeldagi. Mida saaksime teha stressi leevendamiseks kohe praegu, et võiksime vähemalt normaalselt toimida?

Õnneks on võimalik tulla toime enamiku stressirohkete olukordadega, kui kasutame ühte või enamat järgnevatest "stressitõketest",mille võime leida akronüümi STRESS alt:

Südamlik enesehoolitsus

Trenn

Rahunemine

Enesedistsipliin

Siiras huumorimeel

Sõpradelt abi otsimine

Südamlik enesehoolitsus

1. Enese eest hoolitsemine on tervise seisukohast tähtis ning terved inimesed kogevad tänu sellele ka vähem stressi.

Beverly oli ülekaaluline, kergelt kõrgenenud vererõhuga naine, kes oli pealtnäha alati pinges. Kõik ajas teda närvi ning ta koges sageli peavalusid ja teisigi terviseprobleeme. Ta nägi alati räsitud välja, sest pööras oma riietusele ja välimusele väga vähe tähelepanu. Naine süüdistas selles kõiges töö juures esinevaid pingeid. Tema arst aga pakkus välja, et naise pinged ja stress olid tegelikult selle tulemus, et ta enese eest sugugi ei hoolitsenud. Arst pani Beverly dieedile, eesmärgiga vähendada tema kehakaalu ja saada vererõhk kontrolli alla. Tulemus: naine kaotas kaalu, tundis end tervemana ning hakkas oma välimuse eest rohkem hoolt kandma. Ta muutis oma soengut ja ostis uusi riideid. Siiralt enese eest hoolitsemisega langesid ka Beverly pinged ning ta suutis toime tulla oma töökohal mitmete valdkondadega, mis olid eelnevalt talle stressi põhjustanud

2. Trenn on suurepärane viis stressi vähendamiseks. Kui me töötame ühes ruumis koos kahekümne inimesega, ei ole hea mõte hakata järsku keset põrandat kokku-lahku hüppeid tegema. Siiski on palju selliseid harjutusi, mida on võimalik sooritada täiesti märkamatult. Hingamisharjutusi on lihtne teha ning need ei häiri teisi inimesi. Hinga sügavalt läbi nina sisse ning lase õhk aeglaselt suu kaudu välja. Kui sa seda mitu korda teed, märkad kohe, kuidas kogu sinu keha harjutusele reageerib ja lõõgastub. Teisigi lõõgastusharjutusi võib kergesti selgeks õppida ja vajadusel rakendada.

Tedi firmal on trennisaal, mis sisaldab mitmesugust treeningvarustust. Kui Ted on suure pinge all, läheb ta trennisaali, istub veloergomeetri selga ning väntab viis-kümme minutit pedaale - seda pole piisavalt, et end higile ajada, aga see sobib pinge leevendamiseks ideaalselt.

3. Rahunemine. Enamik asjatundjaid stressi alal nõustuvad, et kui inimene kogeb suurt stressi, on kõige tõhusamaks teraapiaks enda rahustamine. Meetodid enese rahustamiseks sõltuvad stressiga seotud asjaoludest, inimesest ja konkreetsest olukorrast. Ühe küsitluse käigus uuris käesoleva raamatu autor rühmalt inimestelt, mida nad tegid enda rahustamiseks, kui tundsid töökohal pinget.

Kui Charley tunneb liigset survet, püüab ta mõneks ajaks kaugeneda seda spinget põhjustavast ümbrusest. Ta lahkub töölaua tagant, paneb mantli selga ning väljub hoonest. Vaid lühike jalutuskäik ümber kvartali või lähedal parklas värskendab teda ning taastab mehe sisemise rahu, võimaldades tal probleemile tõhusamalt läheneda.

Kaugenemine stressi põhjustavast kohast annab meeltele võimaluse taastuda. Teistsuguse ümbruse silmitsemine - isegi kui tegu on vaid teise toaga - võib pingete leevendamisel aidata. Unista. Lase oma mõtetel astuda meeldivate mälestuste radadele. Mõtle mõnele puhkusreisile, mis sulle suurt rõõmu tegi, kaunile maastikule või maalile, mõnele õnnelikule kogemusele. Pea neid hetki meeles. Ela need uuesti läbi. Nuusuta lilli, tunne suus soolase meretuule maitset, hinga sisse mägede karget õhku, märka ümbritsevat kuldsete nartsisside vaipa. Kui suunad ajutegevuse kõrvale stressirohkest olukorrast ja pähe tulvavad mõtted meeldivatest asjadest, siis aju rahuneb ja stress otsekui haihtub.

Mõned inimesed põgenevad oma pingete eest seeläbi, et unistavad paar minutit mõnest varasemast kordaminekust. Me oleme tõenäoliselt ka varem sarnaste probleemidega silmitsi seisnud ja neist jagu saanud. Kui meenutame endisaegseid saavutusi, annab see meile sageli uusi ideid, kuidas tegeleda ka käesoleva probleemiga. Ja isegi kui need mõtted ei paku konkreetset abi, tõstavad nad teotahet, sest meid julgustab teadmine sellest, et suutsime minevikus ületada stressi põhjustanud probleemid.

Veel üks viis pingete leevendamiseks on muuta töötempot. Meil on tihti korraga käsil rohkem kui üks projekt. Kui surve praeguse projektiga tegelemiseks muutub liiga suureks, pööra mõneks ajaks tähelepanu teisele projektile.

Heather oli niivõrd mures tähtajast kinni pidamise pärast, et ei suutnud tööle keskenduda.Ta tegi tihti tööalaseid halbu otsuseid ja arvukaid vigu. Heather tõstis projekti kõrvale - kuigi ta teadis, et ta peaks selle töö lõpetamiseks kulutama kogu oma aja -, ning tegeles pool tundi teise tööülesandega. Kui naine oma esmatähtsa projekti juurde naasis, oli ta pea selge. Kõik need probleemi tahud, mis olid ennist talle tabamatuks jäänud, kerkisid nüüd fookusesse ning ta mitte ainult ei pidanud oma tähtajast kinni, vaid suutis esitada ka palju parema töö, kui see muidu võimalik olnuks.

4. Enesedistsipliin. Meil kõigil on pingete leevendamiseks oma moodus. Üks mees rääkis, et kui teda valdab stress, siis läheb ta oma autosse; jälgib, et kõik aknad oleksid kinni ja karjub täiest kõrist. Naine, kellel on kontoris oma tööruum, tunnistas, et tema pingeleevenduse vormiks oli paar minutit joogaga tegelemine. Nii mõnigi leiab abi meditatsioonist või palvetamisest.

Ben oli äkilise meelega mees, kelle järsk iseloom põhjustas talle loendamatul hulgal probleeme. Tundes vähimalgi määral stressi, hakkas ta karjuma kõigi teda ümbritsevate inimeste peale. Ülemus hoiatas Beni, et kui mees ei suuda oma vihahooge kontrolli all hoida, satub ohtu tema tulevik firmas. Ben mõistis, et see, mida ta oli pidanud stressi leevendajaks - karjumise ja raevutsemise abil stressi välja tõrjumine -, ei põhjustanud mitte ainult probleeme teiste inimestega, vaid tegelikult hoopis võimendas tema enda stressi. Selle teadvustamine kutsus Benis esile tõsise jõupingutuse oma emotsionaalsete tundepuhangute ohjeldamiseks. Ben muutis selle endale mänguks ning kostitas end väikeste kinkidega iga kord, kui ta oli viha ohjeldamises edukas; selle abil arendas ta vastupidavust oma tungidele järeleandmise suhtes. See mitte ainult ei vähendanud tema raevuhoogude sagedust, vaid võimaldas tal kergemini aktsepteerida asju, mis olid neid hooge põhjustanud, vähendades seeläbi stressi töökohal.

5. Siiras huumorimeel. Kui pinged meid nüpeldavad, on raske näha olukorras mingisugustk inaljakat külge. Kui aga meenutame asju, mis on meile minevikus stressi tekitanud, siis sageli naerame nende asjade üle.

Kareni ülemus oli äsja teda noominud. Naine oli ülemuse antud juhistest valesti aru saanud ning projektis seetõttu suure vea teinud. Naise arvates aga oleksid ülemuse juhised pidanud olema selgemad, siis poleks eksimust juhtunudki. Karen oli pinges ja õnnetu ning tundis, et teda on ebaõiglaselt koheldud. Ent selle asemel, et lasta probleemil võimust võtta oma ülejäänud päeva üle, mõtles naine: "Küll ta nägi ikka tobe välja, kui niimoodi punase näoga üles-alla hüppas." Karen hakkas naerma, stress hääbus aegamisi ja ta võttis käsile projekti parandamise.

Paljud arstid on soovitanud naeru nii füüsilise valu kui ka stressi leevendamiseks. Hea huumorimeelega inimesed ei lange nii sageli stressi küüsi võrreldes nendega, kellel huumorimeel puudub. Kui leiad igast olukorrast midagi sellist, mille üle naerda, võid seeläbi stressi vähendada.

6. Sõpradelt abi otsimine. Marilyni jaoks on stressi leevendamiseks parim viis telefonipausi võtmine. Ta helistab heale sõbrale, et oma probleemi arutada. Kuigi ta ei oota, et sõber probleemi tema eest ära lahendaks, võib muremõtete selgitamine teisele inimesele aidata näha seda, mis on naisele esialgu tabamatuks jäänud. Lisaks vähendab paar minutit sõbralikku vestlust juba iseenesest pingeid.

Mõnikord on stress niivõrd kõike mattev, et me ei suuda sellega üksi toime tulla. Abi võib otsida professionaalsetelt nõustajatelt, vaimulikelt ja kindlate erialade spetsialistidelt. Pea meeles, et sa ei ole üksi. Mõnedel firmadel on olemas töötajate jaoks abiprogrammid, mis aitavad neil üle saada stressi põhjustavatest isiklikest probleemidest. Peaaegu kõikjal on saadaval ka ühiskondlikud ja erasektorite poolt pakutavad teenused.

Igaüks peaks endale leidma selliseid tegevusi, mille abil lõõgastuda ja pingest vabaneda ning millega saaks tegeleda ka tööjuures. Üksnes paar rahustavat hetke päevas võivad vähendada stressi ja võimaldavad meil naasta tööle värskemana, et olla valmis raskustega silmitsi seisma.

Ära lase stressil end masendada. Kui kasutad vähemalt üht eelmainitud soovitust, võid seeläbi astuda vajalikke samme, mis aitaksid sul toime tulla survet avaldavate probleemidega ning võimaldaksid naasta normaalse ja produktiivse elu juurde.

Katkend pärineb Dale Carnegie raamatust "Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest"

KOMMENTEERI!