Väärtustame oma imelist elu


Märka oma elus imelisi ja pisikesi asju!
Märka oma elus imelisi ja pisikesi asju!

Kas sa tunned pidevalt rahulolematust ning kõik pole ikka nii nagu peaks? Sa pole rahul sellega, mis su elus toimub? Su suhe pole piisavalt hea? Või hoopis üksiolek tekitab kurvameelsust? Sul pole piisavalt palju raha ja sa tahaksid olla üldse mujal? See kõik on tühine selle kõrval, mis meil on!

Ühel päeval tööl olles puutusin kokku inimestega, kes ei saanud rääkida, vaid kasutasid suhtlemiseks vaid käsi. Ma peatusin hetkeks ning hakkasin mõtlema selle üle, milline nende elu olla võib. Kui meil on valus, me oleme vihased, me armastame või hoolime — meil on võimalus oma tunded välja öelda. Ometigi tihtipeale me ei tee seda! Kuid neil on vaid käemärgid (viiped), millega väljendada oma tundeid. Samas nad saavad minna ja kallistada, füüsiliselt tundeid edasi anda. Omakorda eelis inimeste ees, kellel pole jälle kätt või käsi... Tegelikult on need vaid kaks pisikest näidet "olgem tänulikud" jadas ...

Me tunneme päevast-päeva, et meie elus on miski valesti. Enamikel inimestel on stress või masendus. Oleme väsinud ning sooviksime teistsugust elu. Oled sa endalt küsinud, mis teeks sind õnnelikuks? Kui saavutaksid selle kõrge ametikoha, ilusa kodu ja hea kaaslase - kas see teeks sind ka seesmiselt õnnelikuks? Tegelikult sa ei teagi seda! Seega ehk me ootame ja tahame midagi, mis teeks meid õnnelikuks, kuid meil puudub sellele garantii!

Kui me hetkeks peatuksime, teeksime restardi oma elus, peas ja hinges. Hetkeks viibiks täielikult shut down tasandil. Siis lülitaksime end jälle nupust sisse ning õpiksime asju nägema teistmoodi. Me teadvustaks endale, et ei ole hiiglaslikku säravat ja läikivat õnne, mis imeväel meile rikkuse toob - see kõik on meie sees peidus. Kui igaühel meist õnnestuks aru saada sellest imelisest, millega meie praegune elu on täidetud, siin ja praegu.

Uskuge, meil on palju, meil on väga palju ning rohkem kui mõnel teisel. Meil on käed, et kallistada, meil on kõrvad, et kuulda, meil on suu, et öelda, meil on jalad, et minna! Kuidas siis meil ikka nii vähe on ja me juurde tahame?

Märgakem seda, mis on meie ümber ning läheduses. Kui sul on paar sooja inimest, kellele helistada ja kord päevas kedagi kallistada, siis tea, et see on suur väärtus! Tunneme rõõmu lihtsate ja pisikeste asjade üle!

Kui sa ei suuda rahul olla sellega, milline on su elu või mis toimub sinu elus, siis ei ole see kaos, vaid lihtsalt teatud meeleseisund. On vaja jõuda kõrgemale tasandile, et muuta asju, mida saab muuta ning leppida asjadega, mida muuta pole võimalik.

Poolikud suhted likvideerida või armastusega ülesse äratada. Sõpradele ka tavalisel argipäeval süüa teha või valmistada kingitusi. Teha pai endale igal hommikul ning õhtul end kiita.

Kui keegi on sulle haiget teinud - andesta. Kui su elus on inimesi, kes on kaugeks jäänud, siis helista ja tervita neid. Kui sa ei saa olla suhtes inimesega, keda armastad, olge sõbrad. Mis peamine - palun erista asju, mida sa saad muuta, ning asju, mida sa ei saa muuta. Üks on kindel, ennast on meil võimalik muuta ning läbi selle ka tervet maailma!

Märka oma elus imelisi ja pisikesi asju. Varakult tõusmine ning aknast välja vaatamine on karge kosutus. Hommikuse kohvi lõhn, millesse on lisatud kaneeli, aurab kui kevadine linnulaul. See kõik on vaid väga väike osa nendest pisikestest imelistest asjadest, millest saab alguse meie SUUR elu.

Teeme rahu enda ja teistega, andestame vead ja unustame halva, väärtustame seda, mis meil on, ning sammume armastavalt koos vastu alanud kevadel.

Autor: Tuuli Mäemat

KOMMENTEERI!