Pühendumises võib peituda õnn

 (1)
Pühendumises võib peituda õnn
Pühendumises võib peituda õnndepositphotos.com

Kui abiellusin, tõotasin sirge seljaga - nii heas, kui halvas. Kuni surm meid lahutab. Aru saamata, mis need sõnad tegelikult üldse tähendavad.

Jah, laulatus tegi minust abielunaise, ehkki alles peale lahutust mõistsin esimest korda, mis tähendab olla abikaasa. Mis tähendab tegelikult rääkimine nii, et teine kuulab. Sisulise jutuga, ilma mõttetu lärmita. Mis tähendab koos kasvamine. Oleksin jätkanud oma abielu, oleksin tõenäoliselt tulevikus olnud vana, kuri ja kibestunud mutt. Tõenäoliselt kõige peamisemalt õnnetu. Muidugi pole välistatud, et selleks on nüüd kõik eeldused tühistatud aga noh. Täna ei usu sellesse eriti.

Proovija suhtes

Olin kindlalt oma abielus see, kelle kohta võin praegu öelda - Proovija. Mul polnud aimugi, mis tähendab olla abikaasa. Sellest hoolimata olin nõus. Äkki kukub välja? Voodis oli mõnus, jutt jooksis, välimus meeldis - olgu, sobib. Proovime! Kui valesti veel võib üks abielu alata! Katsetamine on samahästi kui ette käega löömine. Sa ei lähe kindla peale välja. Kui õnnestub, on hästi. Enamasti ei õnnestu. Sest ise ei anna ju endast kõike. Proovid lihtsalt. Minagi polnud erand.

Juba paari esimese ebaõnnestumise puhul kahanes usk sooritusse märgatavalt, kui olin seal, abielus, proovimas. Tõelisest armastusest hakkasin ma aimu saama esmest korda alles peale lapse sündi. Ka oma partneri suhtes. Enne seda toimis suhe siiski peamiselt Maslow püramiidi alumistes sfäärides. Mõned aastad edasi ja polnud sellestki midagi järele jäänud.Vähemalt püüdsin - lohutasin ennast. Täna tean, et juba alustasin valedest valikutest. Edasisest rääkimata. Katsetada võiks ja peabki. Selleks, et iseendani jõuda lõpuks. Täna mõtlen: seda võiks vaba, üksi olles, ära teha.

Seotud lood:

Pühendumine kui valmisolek kaotuseks kõigest hoolimata

Kuipalju olen kohanud inimesi, kelle puhul mõistan - nemad otsivad veel. Ehkki mina seda enam aktiivselt tegemas pole, suudan neid mõista. Tõsi - peabki proovima. Seda ja teist ja kolmandat. Nii kuradi kahju, kui seda teeb inimene kõrval, kes päriselt meeldib! Aga sinna pole midagi parata. Kui vaja, siis vaja. Peab laskma minna, kui endal elumeres hulpimiseks tülpimus peal. Temal ju veel pole. Kui üks otsib valgeid purjeid ja teine tahab maad, siis on suhe juba eos hukule määratud. See, et sina üks osa eksperimendist olla ei soovi, peab olema samamoodi teadlik valik. Et mitte haiget saada.

Tõepoolest, hea suhe eeldab kõigepealt siiski õigel alusel tehtud valikut, otsuse vastuvõttu ja sellele kindlaksjäämist. See ei tähenda seda, et leiad Kellegi. See tähendab seda, et käid ringi ja oled niikaua käimas, kuniks oled endas kindel. Ainult nii saab hakata laduma vundamenti, mis on püsiv. Et tead pimesi juba kõike seda, mis sulle ei sobi, mis ei meeldi. Ja tead ka seda, mida päriselt tahad. Keda sealhulgas. Ei lepi keskpärasega, halli Kellegagi - pigem oled üksi. Siis oled valmis, ma arvan. Pühendumiseks.

Pühendumine tähendab täit tähelepanu ja olemasolu. Et olen valmis muutusteks, nendega kohanemiseks. Koos edasi minemiseks. Mitte tegema asju kellegi pärast, vaid mõlema nimel. Võitlema oma õiguse eest, samas olemas alati valmis kompromissiks. Nõus tunnistama altminekuid selleks, et saada targemaks tulevikus. Andeks andma. Niimoodi, et annadki südamest ja see ei jää rohkem õhku kirvena rippuma järgmise vastuolu saabudes. Leidma võimalusi, mitte otsimaks ettekäänet vabanduseks. Täna tundub see lihtsalt kuidagi nii.

Alati ei õnnestu suhe ka kõige parema pühendumise juures. Mis siis. Kui ise alustasid seda õigetel alustel, siis jääb eneseväärikus teadmisega - vähemalt andsin endast parima. Tegin ausatel põhjustel ja põhimõtetel. Olin julge pühenduma, riskidest hoolimata. Mis see südamest olemine ikka muud on, kui üks vene rulett. Elu on elu. Olles teadlikult andma, on võimalus ka tõeliselt saada. Vahel ei saa ka. Olles valmis selleks, pole kaotus muud kui teise parema tunnistamine. Ning edasiminek.

Teadlik olemine elu reeglitest annab mõistmise: sa pole lüüasaanu. Polnud lihtsalt sinu aeg ja inimene veel.

Andmine pole kauplemine

Loe veel

Kui anda selleks, et saada, siis tähendab see seda, et pole aimugi sellest, mis Andmine üldse tähendab. Kaua ei taibanud minagi. Tegin ju kõik ometigi, olin! Kas see siis ongi sinu tänu? Kas see ongi siis see, mida ma vastu sinult saan? Ja uskusin südamest, et andsin endast kõik. Rumal, väike mina!

Kui anda midagi ära nii, et ootad vastutasu, siis pole see andmine - see on kauplemine. Me kõik oskame seda suurepäraselt. Inimesi paneb tegutsema teadmine, et ta on kellelegi võlgu ja väärib ise vähe. See tunne paneb tõeliselt lippama. Keegi ei taha võlgu olla. Teeneid, armastust, raha. Midaiganes.

Kui anda südamest, siiralt ja rõõmuga, siis on see nagu heas mõttes mäluauku sattumine. Sa ei mäleta sellest peale andmist enam suurt midagi. Pole meeles, sest andsid südamest, ilma vastu saamise lootuseta. Ja kuna ei oodanud midagi vastu, siis ka unustasid sealsamas. Teised lihtsalt tuletavad hiljem meelde. Ja see on kingitus, mida ei oodanud. Milline rõõm on saada kinke!

Oled sa kunagi mõelnud selle peale, et suhetes oleks niipalju vähem probleeme, kui oskaksime kaupmeeste asemel andjateks olla? Äkki need muutukski sellevõrra palju armastavamateks, hoolivamateks?

Pole palju inimesi, sealhulgas mina, kes andmist perfektselt valdaks. Aga ma proovin ja püüdlen selle poole täna. Anda ja osata tänulik olla saades.

Tahan kasvada koos, mitte saada vanaks

Üks mu unistusi, mida ei lakka unistamast, on leida inimene, kellega tahan koos olla kogu oma elu. Kellega on mõnus olla kahekesi noor ja veel mõnusam istuda kiiktoolis, villased sokid jalas, naerda ühiseid minevikuseikasid. Käia saunas ja peale seda vaadata õhtuseid uudiseid. Pesta proteesid puhtaks ja enne seda mängida lastelastega. Üheskoos.

Sellest on nii pagana kahju, et inimesed saavad küll üheskoos vanaks, aga ei kasva. Vanaks saades muutuvad inimesed küüniliseks, kibestunuks. Neil on palju, mida ette heita ja keda süüdistada. Küll meie ajal oli rohi ikka rohelisem! Vanaks kasvades aga muutub inimene täiuslikumaks, terviklikumaks, küpsemaks. Kindlasti, koos kasvamine tähendab kasvamise vaeva ka. Ehk muutusi, läbikukkumisi. Ilma tagasilöökideta pole võimalik edasi minemine. Alandlikkus elu ees tuleb tihti läbi isikliku alandusetunde, situatsiooni, inimese. Tänulikkus samamoodi. Teadlikkus, rõõm, armastus sealhulgas. See on kasvamine koos eluga. Jäämata ise selle hammasrataste vahele. Või ajamasinasse.

Pühendumises võib peituda õnn

Kui kaks inimest on koos, kes ei püüa üksteist ümber kasvatada, võib juhtuda, et neil on võimalus üksteist lõpuks omaks võtta. Olla tõeliselt õnnelikud. Täielikult nautida. Elu ja teineteist. Igas päevas.

Vahel pole parimad õppetunnid elus need, kus sa õpid midagi uut. Mõnikord osutuvad selleks need, kus õpid loobuma vanast. Täna olen loobunud Proovimast. See on minu vana. Pühendumises võib peituda õnn. Olen ma selleks siis valmis?

Allikas: www.suhtesahver.ee

KOMMENTEERI!

TOP UUDISED