Kuidas saavutada ehtsat intiimsust?

Tunne oma kasvatust läbi ja lõhki: see tähendab väga lähedalt oma isikliku ajalooga tutvumist ja endas peituvate haavade (nagu ka nende haavade asendustegevuste) äratundmist. Pead mõistma, kuidas ja kus sinu kasvatus on sinu eest elus valikuid teinud, ning kuidas ja kus kasvatus endiselt su elu juhib. Oma kasvatuse haarde murdmine ei kustuta selle tehtut, aga paneb su olukorda, kus sa pole enam kasvatuse meelevallas: oled võimeline sellega seostuma, aga mitte samastuma. Tõenäoliselt vajad selle tegemiseks ka mõne hea terapeudi abi. Üheks heaks alguspunktiks on võtta ette mõni oma reaktiivne käitumismuster ja kui sa parajasti end reaktiivsena ei tunne, vaata seda käitumist objektiivselt ning tee tagantjärele kindlaks selle toore tunde päritolu - kus see esimest korda su elus ilmnes - ja teadvusta endale, mis selle toona esile kutsus.

Pöördu oma valu suunas. Kuigi meile võib tunduda väga loomulikuna oma valust eemale pöördumine või tähelepanu sellelt mujale juhtimine, harjuta parem iga päev selle suunas pöördumist. Tunnista valu kohe, kui see sinus kerkib, ning seejärel suuna oma jäägitu tähelepanu selle valuga tegelemiseks, kandes sealjuures hoolt, et valu ei muutuks kannatuseks (mis siinkohal tähendab valu üledramatiseerimist).

Ära kohtle haavatavust nõrkusena. Harjuta haavatavuse väljendamist (läbinähtava, kaitsetu ja märkimisväärselt pehmemana) turvalistes oludes, kus ainus "hädaoht" on häbi talumine enda avameelse paljastamise eest. Haavatavus võib osutuda suureks jõuallikaks. Näiteks ütleb partner sulle midagi sellist, mis su endast välja ajab, ning sina muutud seepeale vaenulikuks ja tõrjuvaks. Kuid siis - selle asemel et jätkata enda "kaitsmist" - tunnistad sa, et käitud tõrjuvalt, lisades veel, et tunned end haavununa oma partneri kommentaari tõttu, vältides kiusatust süüdistada valu pärast oma partnerit. Kui valvsuse langetad, muutud seeläbi pehmemaks, mis teeb sinu sideme oma partneriga tähtsamaks kui vaidluses peale jäämise. See ongi haavatavus. Mitte küll ehk eriti lihtne, aga väga võimas vahend oma suhte tagasi rööpasse viimisel.

Too oma vari pimedusest välja. See, mil määral lubad oma kasvatusel enda tegevusi juhtida, ongi sinu vari. Õpi tundma seda osa endast, millest oled lahti öelnud või mille oled tagasi lükanud. Õpi seda väga hästi tundma, kuni selle energiad sind enam sisimas lõhki ei kisu.

Süvenda oma emotsionaalset haritust. Hakka emotsioonide õpilaseks, hoides neil peal teravalt fokusseeritud pilku, mis ühtlasi näeb ka suuremat pilti, ning õpi neid emotsioone lähedalt tundma. Mida sügavamalt ja oskuslikumalt sa end oma emotsioonidega seod, seda rohkem võid sama teha ka tegelikus suhtes.

Õpi eristama viha ja vaenulikkust. Vaenulikkus tähendab rünnakut, ükskõik kui "viisakalt" seda ka väljendada, aga viha seda ei tähenda. Kui tunned, et sinu viha hakkab üle minema vaenulikkuseks, siis tunnista seda (vähemalt iseendale) ning ära lase sellel vaenulikkuseks muunduda, otsustades hoopis suhtuda oma viha sihtmärki kaastundega.

Harjuta oma südame avamist siis, kui seda kõige vähem taha tahad. Ära kaota sidet oma armastusega ka siis, kui sind ennast parajasti ei armastata, ning ära selle käigus kokku varise või liialdatud tolerantsusesse lasku. Kohati võib see tähendada oma südame avamist omaenda kitsarinnalisusele. Südame avamine ei tähenda alati ilmtingimata armastuse välja näitamist, aga juba ainuüksi kavatsus nõnda end avada on võimeline konteksti tugevalt muutma.

Armasta ja kaitse endas elavat poissi. Väga lihtne on enda sisemist last eemale tõugata, sest see laps on keskendumispunktiks meie ratsionaalsusele eelnenud süütusele, haavatavusele ja pehmusele, otsekui tema kohalolek kuidagi vähendaks meie staatust mehena. Kuid mees, kes pole ühenduses endas elava poisiga, on mees, kes on end ära lõiganud suurest osast sellest, mis muudab lähisuhte võimalikuks.

Seisa silmitsi oma võimaliku pornolembusega ja saa sellest üle. See tähendab nende psühholoogiliste ja emotsionaalsete haavade ravimist, mis algselt sind porno juurde tõukasid - ja endiselt tõukavad.

Vabasta seksuaalsus oma enesetunde parandamise kohustusest. Seni kui sa teed oma seksuaalsusele ülesandeks oma enesetunde parandamise või kasutad seksuaalsust selleks, et end turvalisemana või mehisemana tunda, siis sõltud sellest liiga palju, takistades seksuaalsusel muutumast sinus juba olemasoleva armastuse, ühenduse ja heaolu loomulikuks väljenduseks.

Tee enda ja oma partneri vahelisest ühendusest enda jaoks prioriteet. Kui oled haaratud reaktiivsusest või võitled suhtes piiride jagamisega, oled tõenäoliselt unustanud või tähtsusetuks teinud ühenduse oma partneriga. Neil puhkudel anna endast parim, et meelde tuletada oma ühendus selle inimesega ja see ühendus võimalikult kiiresti taas paika panna, lastes edukalt koos eksisteerida nii ühendusel kui ka oma iseseisvusel.

Sa ei pea muutuma kõigis ülal loetletud punktides eksperdiks vaid selleks, et võiksid astuda kellegagi intiimsesse suhtesse, aga peaksid end pühendama võimalikult põhjalikult nende punktide tundmaõppimisele ning vähemalt mingil määral neid ka praktikas kasutama. Mõistagi on tähtis, et ka sinu partner oleks sellele eesmärgile samamoodi pühendunud, sest vastasel juhul seisneb kogu teie suhe selles, et sina püüad oma partnerit "endaga tööd tegema" panna. Ja isegi kui sa sellisesse partnerlusse ei satu, aitavad sinu võetud sammud intiimse suhte loomiseks sinu elu mõõtmatult palju edendada ja tähendusrikkamaks muuta, kaasa arvatud suhete valdkonnas.

Allikas: Robert Augustus Masters "Mina olen mees", kirjastus Pilgrim

KOMMENTEERI!