Enne kristlust, mis tõi eestlaste hulka uskumuse igavesest (kuid mitte uude kehastusse sündivast) hingest, usuti eestlaste hulgas laialdaselt hinge kehatusse surmajärgsesse ellu maa peal. Eestlaste kristluse-eelsete uskumuste kohaselt on hing küll kõigel, mis loodud, ka elutul, kuid hinge kehalisse taassündi rahvapärimustes levinud viiteid pole. Kaasaja lääneliku kultuuriruumi uskumustes on esile kerkimas veendumus, et hinge igavene areng toimub ka läbi maise taassünniahela.

Mida aga arvavad eestlased reinkarnatsioonist ehk taassünnist? Kas elu lõppeb surmaga või kestame me edasi? Uurime välja. Vasta küsimustele ja vaata, kas sinu arusaam sellest, mis juhtub meiega pärast surma, on pigem sarnane või erinev teiste eestlaste uskumustest.


KOMMENTEERI!