Paksud tolmupilved takistavad meil öösiti Linnuteed nägemast, luues nähtuse, mida mõnikord kutsutakse Suureks Rebendiks. Tõsiasi, et Maa suhtes vaadatuna joondub päike talvisel pööripäeval galaktika keskpunktis asuvate pilvedega, ei ole mingi põhjus muretsemiseks.

Üks kõige veidramaid teooriaid 2012. aasta kohta tugineb faktidele, millele on pööratud väga vähe tähelepanu. Selle teooria idee järgi võib päikese, Maa ja meie galaktika keskpunkti – või pigem galaktika paksude tolmupilvede – suhteline asetus talvisel pööripäeval viia mingil seletamatul põhjusel suure hävinguni. Selline taevakehade asetus võib küll esineda, aga sarnased joondumised on tavalised ega põhjusta mingit kahju (pealegi pole 2012. aasta talvisel pööripäeval joondumine isegi mitte haripunktis).

Detailid on järgmised: kui seista kaugel linnatulede kumast ja vaadata üles, võib näha üle tähistaeva ulatuvat helendavat vööd nimega Linnutee. Selle suure vöö moodustab valgus miljonitest tähtedest, mis on üksikuna inimsilmale eristamatud. See langeb kokku ka meie galaktika kesktasandiga, mistõttu on galaktika nimeks samuti Linnutee.

Kõikjal galaktikas võib leida pakse tolmupilvi. Kuigi infrapunal töötavad teleskoobid suudavad neid selgelt näha, tuvastavad meie silmad neid tumedaid pilvi vaid korrapäratute laikudena kohtades, kus need varjavad või tuhmistavad Linnutee kerget kuma. Kõige silmapaistvam hämar lõik ulatub Luige tähtkujust Amburini ja seda kutsutakse tihti Suureks Lõheks, mõnikord ka Suureks Rebendiks.

Veel üks meie galaktika märkimisväärne tunnus on peidus Amburi tähtkuju taga: umbes 28 000 valgusaasta kaugusel asub galaktika keskpunkt ehk tohutu must auk, mille mass on neli miljonit korda suurem päikese omast.

Kõnealune 2012. aasta kohta käiv teooria seostab need kaks astronoomiafakti kolmandaga ehk päikese asukohaga galaktika keskpunkti suhtes 21. detsembril (põhjapoolkera talvisel pööripäeval), mille tulemusena peaks ilmnema midagi sellist, mis pole astronoomia seisukohast vähimalgi määral loogiline.

Kui Maa tiirleb ümber päikese, näib päike liikuvat taustal paistvate tähtede suhtes, mistõttu meile nähtavad tähtkujud koos aastaaegadega aeglaselt muutuvadki. 2012. aasta 21. detsembril möödub päike galaktika keskpunktist umbes 6,6 kraadi põhja poolt. See vahemaa on inimsilmale võrdne täiskuu umbes 13-kordse läbimõõduga. Tegelikult on päike paar päeva varem keskpunktile isegi lähemal.

Ringlevad erisugused selgitused selle kohta, miks see kuupäev meile halba tõotab, aga kõiki neid seob kokkusattumus, et pööripäev ja päikese liikumine Suurde Lõhesse satuvad samale ajale, mis peaks omakorda ette kuulutama mingit katastroofi. Levib ka ekslik arvamus, et päikese ja Maa joondumine musta auguga galaktika keskpunktis tekitab Maal mingisuguse tohutu gravitatsioonitõmbe.

Esimene löök selle teooria pihta on fakt, et pööripäev ise ei ühti mitte mingil moel tähtede liikumise ega ühegi muu väljaspoole Maad jääva universumi nähtusega. See kuupäev tähistab lihtsalt päeva, mil maakera põhjapoolus on parajasti päikesest kõige kaugemal.

Teiseks ei hõlma galaktika keskpunktis asuva musta augu tugeva gravitatsiooni mõjuulatus Maad, sest see mõju kahaneb kauguse suurenemisega astmeliselt. Maa on päikesest 93 miljoni miili ja Linnutee mustast august 165 kvadriljoni (miljoni miljardi) miili kaugusel. Päike ja kuu, mis on küll väiksemad aga meile ka palju lähemal, on vaieldamatult kõige tähtsamad gravitatsioonijõud Maal.

Ühe aasta jooksul muutub meie planeedi kaugus Linnutee mustast august umbes 1 / 900 000 000 ühiku ulatuses, millest ei piisa kuidagi gravitatsioonitõmbe tajutavaks muutmiseks. Pealekauba on meie planeet galaktika keskpunktile tegelikult kõige lähemal hoopis suvel, mitte talvisel pööripäeval.

Kolmandaks ilmub päike taevas Suure Rebendi kohale igal aastal täpselt samal ajal. Päikese liikumine sellesse punkti 2012. aasta detsembris ei ole mingi erakordne nähtus.

Tundke rahulikult rõõmu pööripäevast ja ärge laske Suurel Rebendil, taevakehade joondumisel, päikesetormidel, magnetväljade vahetumisel, võimalikel meteooritabamustel ega väidetavatel Maiade maailmalõpuennustustel ennast häirida.

Tõlkinud: Joonas Orav

Autor: Francis Reddy

NASA Goddardi kosmoselennukeskus, Greenbelt, Maryland

Allikas: http://www.nasa.gov

KOMMENTEERI!