Esivanemate traditsioonid | Jõulukuu - lõpus on algus


Esivanemate traditsioonid | Jõulukuu - lõpus on algus
Foto: depositphotos.com

Maarahva kalender on tihedalt seotud loodusega. Kuidas võinukski see olla teisiti rahval, kelle elu ja toimetused sõltusid olulisel määral loodusest ning selle muutumisest aastasõõris. Jõulud, talihari, liugupäev, munapüha, suvisted, leedo ja teised pühad tähistavad muutusi looduses. Pühadega seotud tavad aitavad keskenduda muutustele ja luua eelolevaks ajaks õiget häälestust ning õnne. Loe, millised olid meie esivanemate uskumused jõulukuu kohta.

Kuigi enamuse eestlaste elulaad erineb suuresti esivanemate omast, oleme me jätkuvalt osa loodusest ja mõjutatud selle muutlikest ilmetest. Samaks on jäänud ka juured ning esivanemate pärand.

Loodusteaduste areng ei välista kuidagi meie vaimsesse kultuuripärandisse kuuluvate põliste tavade austamist ja järgimist. Pigem vastupidi. Loodusega tundlikus kooskõlas elanud paljude põlvede kogemustest kasvanud pärand annab kodukohale ja maailmale meiegi jaoks sügavama tähenduse ning väärtuse.

Jõulukuu - lõpus on algus

Aasta kaheteistkümnendal kuul on maakeeli mitmeid nimesid: jõulukuu, joulukuu, jõõlukuu, talvistepühakuu, talviste püha kuu, talsipühakuu, talsipühikuu, talissepühakuu, talssepühakuu, talsipühiq, talvistepühiq, talvistekuu, talvsipühakuu, talipühakuu, talvekuu, mängukuu.

Seotud lood:

Detsembri ehk dekabri nimi on maakeelde laenatud vene ja saksa keele vahendusel ladina keelest, kus decem tähendab kümmet. Vana-Rooma kalendri aasta algas urbekuus ning jõulukuu oli seal kümnes kuu.

Maakeelsed kuu nimed seostuvad eelkõige aastavahetuspühaga, mida vana Oandi mail kutsutakse talistepühadeks ja mujal jõuludeks. Kuna pühad on olnud suureks laulmise- ja mängimise ajaks, on seda kuud kutsutud ka mängukuuks.

Jõulukuu pühad

Jõulukuu sisse jääb aastaringi viimane pime ots ja uue aastaringi hakatus. Sel ajal peaks inimene koos loonaga puhkama - valmistuma uueks ringiks. Iseäranis talvises päevapesas tuleks oma kodus, aga ka mõtetes ja hinges luua pinda puhtusele ja pühale ning võtta enesele aega.

Jõulud 21.-25.12.

Advendi pidamine on Eesti rahvakalendrile võõras samuti kui valentinipäev ja halloween. Kuid jõulud on omad ja põlised aastavahetuspühad. Võrumaal on veel hiljaaegu kutsutud jõulukuu 25. päeva vastse ajastaja päevaks (uue aasta päevaks).

Jõulude hakul - 21.12. - saabub aasta lühim päev. Järgnevad päevad kriipsupealt ühepikkused ja neid kutsutakse talviseks päevapesaks. 24.12. tähistatakse suure pidulikkusega vana-aasta õhtut, sest järgmisel päeval Maa pöörab end päikesele vastu ja algab uus aastaring.

Esivanemad teadsid, et elu saab alguse seemnest või munast. Aastalgi on seeme - jõulupühad. Kõik see, mis sa uue aja hakul teed või tegemata jätad, mõjutab eelolevat omal moel. Esivanemate tarkuste meenutamine ja järgimine pühade ajal toob elumõnu, tervist ja edenemist.

Jõuludel püütakse olla kodus puhates ja lähedastega aega veetes. Sel ajal on kodus käimas ka esivanemate hinged. Nende jaoks jäetakse ööseks toit ja söök lauale ja tuli põlema. Kui leib, liha ja õlu on kogu pühade aja laual, ei ole uuel aastal selles peres puudust karta.

Jõulud algavad 21.12. suurpuhastuse ja toitude valmistamisega. Uste, akende ja väravate kohale tõmmatakse kriidi, pliiatsi või noaga kaitsemärgid: kaldrist, ühe joonega viisnurk või ratasrist. Koju hea väe loomiseks meisterdatakse ja riputatakse üles kõikvõimalikke ohutisi - kroone, krässe, hälle ja jõulutähti. Õhtul tehakse Tahma-Toomas ja viiakse salaja naabrite ukse taha.

Uue aasta öösel süüakse seitse või üheksa korda, et saada eelolevaks aastaringiks jaksu ja rammu. Söögikorraks piisab ka mõnest suutäiest. Uue aasta saabudes tuuakse tuppa värsket vett ja pestakse nägu. See toob tervist ja jõudu.

Uue aasta päeval, 25.12. käivad mehed ja poisid külas head uut aastat soovimas. Päev hakkab nüüd pikemaks minema. 26.12. alates on kohane külas käia nii meestel kui naistel.

Jõuluaeg kestab jõuluemapäevani (17.01.). Mõnes kandis isegi pudrupäevani (02.02.).

Rahvatarkust jõulukuust

On talve- ja jõulukuul mets härmes, siis tuleb korralik suvi ja vilja-aasta. Tallinn

Kui jõulukuul tuiskab, on järgmnisel suvel hea marja- ja puuviljasaak. Kodavere

Loe veel

Pühis käändas pääval valgõ puul pääle, siis paranõsõ ilma kah. Selle üldäs: pääväkänäk. Tulõ ai inne õigõt talvõ kui päivakäänäk mööda läheb. Rõuge

Toomapäev andnud kõige suuremat hirmu: siis sel ööl, kui vaimud (hinged) heaste toidetud ei olnud, tulla inimesi hirmutama. Sellepärast pidanud kõik öö hurtsik peergudega valgustatud olema. Tarvastu

Taivas õhkab punasest jõulu paiku, siis tuleb külmä, enne püeripäivä tähendab sooja. Lüganuse

Vanad inimesed ütlesid: "Kust tuul kolmandal päeval pääle pööripäeva puhub, sinna jääb ta terveks talveks." Nüüd on see kolmas päev jõulu esimesel pühal, millal nüüdki tuule suuna märgitakse. Karja.

Autor: Ahto Kaasik

Loe lisaks: Küünlamaagia | Ennusta tule abil endale tulevikku

Milliseid sõnumeid saadavad inglid sulle läbi numbrite?

Taevased märgid: kuidas mõista ja märgata inglite saadetud sõnumeid?

Müstilised tegelased meie ümber: kes on kehastunud inglid, haldjariigi asukad, siirdhinged ja täheinimesed?

Mai-Agate Väljataga: surmast, teispoolsusest ja inglite olemasolust

KOMMENTEERI!