Maavallas on Lauritsa nime all austatud tulejumalat. Näiteks teati, et tulevaim Laurits elab Urvaste Tamme-Lauri tammes. Meieni jõudnud maakeelsetes loitsudes kutsutakse tulejumalat aga tuleemaks.

Tulepäevast kaob aovalgus ja öötaevasse ilmub linnutee. Et õhtud jäävad pimedaks, on siitpeale kohane videvikus kodus tuld üles võtta. Samas, tulepäeval tuld ei tehta, tal lastakse puhata. Et tuld edaspidi ohjes hoida, on sel päeval hoopis koldesse vett piserdatud ja pang vee ja vihaga ahju otsa pandud. Pesu pesemine tulepäeval täidab sama ülesannet. Mõnel pool on sel päeval ka korstnaid pühitud.

Loonas toimub teinegi muutus. Õun ja kartul saavad maitse ja siitpeale on täisluba neid süüa. Õllesõbrale on aga tähtis, et humalale luuakse nüüd viha.

Kuusalus on teatud, et lauritsapäeva räimesilk on kõige parem. Sel ajal soolati sisse talvesilgud. Sügisesi niisa ja marjata silke on ka üldiselt nimetatud lauritsa silkudeks.

Kolm päeva enne ja kolm pärast esimest rukki emapäeva on õige aeg rukist külvata. Seda eeskätt põhjapool. Samuti peab nüüdseks olema laisalgi mehel esimene rukkirehi üleval. See tähendab, et uudsevili on juba käes.

Rukkiema tuleks mõista kui rukkihaldjat - rukki hoidjat, rukkivaimu, rukkijumalat. Emal on siinkohal siiski ka muid tähendusvarjundeid nagu algus, tugi, põhi ja hoidja.

Näiteks laeva emapuu, laeva ema, paadi ema, venne emä, särgi ema - hammõ imä (särgi algus või pihaosa), võrgu imä (kalapyynise pära), tuuligu ema (tuuliku pystvõll), mõõgade emä (linaropsimismõõkade hoidja), voki ema (kere). Jõe emaks on selle sügavaim voolukoht.

Loitsudes pöördutakse aga sageli korraga nii emakese kui isakese poole. Amblas on kõneldud:

Kui väikestel lastel pead [tatud nahalööve] välja lõid, siis toimetati nii, et kui arst arvas, et häda on tulest tulnud ehk lapse pesuvett on tulle pillatud, siis võeti hõbeprees või -sõrmus, sellega piirati kolm korda ümber lapse pea või silmnäo, kus haigus oli, ja kaabiti iga kord hõbevalget tulle ja üteldi sõnad: Tuleisake, tuleemake, anna mu lapse tervis kätte!

Kes satub tulepäeval Maavalla kõige jämedama tammepuu - Tame-Lauri tamme - juurde, võiks kaasa võtta kera punast maavillast lõnga ja jätta puule oma anni palvega, et järgmisel aastal tuli vähem kahju teeks. Tuld võib austada teisteski hiites ja pühapaikades.

Ja veel, tulepäeval võiks suitsu-, piibu- ja muidumehed jätta tuleriistad rahule. Las tuli puhkab. Seega, kui keegi tahab küpsetada rukkipühaks päris ahjus värsket leiba või valmistada pidurooga, peaks seda tegema juba päev enne.

Toimetas: Katrin Oidra

Allikas: Maavald.ee

KOMMENTEERI!