Puhas keskkond: maailma võitlus mikropärlitega


Puhas keskkond: maailma võitlus mikropärlitega
Koorivad kreemid, dušigeelid ja hambapastad on peamised tooted, mis sisaldavad mikropärleid. Foto: depositphotos.com

Aktiivne võitlus mikropärlitega algas 2016. aastal, kui USAs jõustus mikropärlite keeld. Ühendkuningriik järgis USA eeskuju ning võttis samal aastal vastu otsuse ka saareriigis mikropärle sisaldavate kosmeetika- ja hügieenitoodete müük keelata. Otsus jõustus käesoleva aasta jaanuaris, vahendab Gorilla.ee.

Mikropärlite keelamine ELis

Kosmeetikatootjate hinnangul tuleb neil mikropärlite keelu jõustumise tõttu kuni 90% toodete koostisest välja vahetada. Euroopa on aga mikropärlite osas pikalt järgi mõelnud. 2018. aasta alguses avaldas Euroopa Liit küll põhjaliku strateegia plastikreostusega tegelemiseks, kuid mikropärlite osas on dokument pigem napisõnaline. Liit lubab plaanida mikropärlite vastast strateegiat, kuid reaalseid samme tänasel päeval veel näha ei ole.

See-eest on otsustanud paljud Euroopa Liidu liikmesriigid iseseisvalt oma riigi piires mikropärlite müümise peatada. Rootsis jõustus keeld tänavu 1. juulil, Iirimaa plaanib mikropärlid keelustada 2018. aasta lõpuks. Itaalia keelab mikropärlid 2019. Aastal ning Prantsusmaa keelustab mikropärleid sisaldavad koorivad kreemid. Eesti ei ole mikropärlite osas seisukohta võtnud.

Mikropärlite keeld hõlmab üldjuhul kosmeetika-, kehahooldustooteid ja puhastusvahendeid. Koorivad kreemid, dušigeelid ja hambapastad on peamised tooted, mida uued seadused mõjutavad. Kosmeetikatootjate hinnangul tuleb neil selle seaduse jõustumise tõttu kuni 90% toodete koostisest välja vahetada.

Miks mikropärlid keskkonnale kahjulikud on?

Mikropärleid sisaldavate hügieenitoodete kasutamise tagajärjel satub Euroopa veekogudesse iga-aastaselt 80,000-219,000 tonni mikroplasti. Praeguste prognooside järgi on maailmameres ligi 300 miljardit mikropärli, mis on sinna kosmeetika kaudu sattunud.

Mikropärlid avaldavad laastavat mõju keskkonnale, sest neid on võimatu ümber töödelda ning need satuvad otse maailmamerre ringlema, kus nad kohalikku ökosüsteemi laastavad. Rootsis tehtud katsete järgi peavad kalamaimud mikropärle täisväärtuslikuks toiduks ning eelistavad plastikosakesi planktonile ehk oma päris toidule. Selle tagajärjel ei arene kalad loomulikus rütmis ning jäävad varasemast oluliselt väiksemaks ja aeglasemaks.

On aja küsimus, mil mikropärlid jõuavad inimeste organismi kogustes, mis ka meie tervist mõjutama hakkab.

Arvatakse, et plastiku suur osakaal võib olla ka üheks põhjuseks, miks Läänemeres kalade arvukus vähenenud on. Mikropärlite mõju on inimestele veel teadmata. Paraku on ainult aja küsimus, mil pidevalt ringlevad mikropärlid jõuavad inimeste organismi nii suurtes kogustes, et see ka meie tervist mõjutama hakkab. Kuna plastikosad ei lagune ei maailmameres ega elusorganismides, võib olla kindel, et nii mereloomade kui joogivee tarbimise kaudu satub meie organismi märgatav kogus mikroplasti.

Autor: Susanna Veevo

Allikas: Gorilla.ee

Loe lisaks: Läänemere surnud tsoonid on hoiatuseks kogu maailmale

Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?

Miks on elurikkus nii tähtis? Ja keda see üldse huvitab?

Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest

Loe veel

Karm! Kas selliselt käituv olend väärib looduse kuninga tiitlit?

Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest

Palmiõlitööstus hävitab paradiisi

KOMMENTEERI!