PÕUD: Maailma suuruselt kaheteistkümnendal megalinnal on vesi otsa saamas

 (3)
PÕUD: Maailma suuruselt kaheteistkümnendal megalinnal on vesi otsa saamas
põuddepositphotos.com

Brasiilias asuv São Paulo on oma 20 miljonilise elanikkonnaga suuruselt kaheteistkümnes megalinn maailmas, Põhja- ja Lõuna-Ameerika rahvarohkeim linn, mis vaevleb hetkel keset tõsist veepuuduskriisi. Kui tõsist? Linn on äsja võtnud kasutusele oma teise tehnilise veereservi ja hinnanguliselt jätkub sellest reservist erinevatel andmetel veel ainult 60 päevaks. Välispress kirjutab murelikult sellest, kuidas Sao Paulo peab nüüd hakkama "mudast vett välja pigistama".

See on ühtlasi ka esimene kord, kui sealseid veereserve on üldse kasutatud - juba enam kui kaks nädalat tagasi langes esimese reservi veetase "kriitiliselt madalale", kirjutab Reuters. BBC raporteeris juba novembri alguses, et São Paulo liigub silmi kinni pigistades veekriisi poole ning tõi välja põhjusliku seose vihmametsade hävitamisega.

Näiteks Itu linnas ootavad inimesed kannatlikult abi, käies kanistrite ja plastikpudelitega kahaneva veereservi juures eluks vajalikku vett toomas. Kohalikust veevärgist pole kuude kaupa tilkagi tulnud ja  elanikel on kadumas usk, et asi niipea paraneks. Lisaks on reostatud ka ümberkaudsed jõed ning sealtki pole janustele mingit abi loota.

"Kui me arvestame sellega, et püsima jääb sarnane veevõtu ja sademete hulk, mis seni käesoleva kuu jooksul, mil vihma on sadanud poole vähem kui keskmiselt, võime väita, et reservist jätkub veel kuni 60 päevaks," ütles Marussia Whately, veeressursside spetsialist valitsusevälisest keskkonnakaitseorganisatsioonist Instituto Socioambiental.

Seotud lood:

Kuigi São Paulol on olemas ka kolmas veereserv, võib sellele ligipääsemine osutuda keeruliseks, sõnas Vicente Andreu, kes on veekasutust reguleeriva asutuse ANA juht. Põhjuseks on see, et vesi paikneb keset liivsavi ja muda, mis muudab vee kättesaamise tehniliselt "teostatamatuks" variandiks.

Kuidas siis maa, mis toodab umbes 12% kogu maailma mageveest, on äkitselt silmitsi kõige hinnalisema loodusvara puuduse kriisiga - ja seda veel oma suurimas ja majanduslikult olulisimas linnas? Huvitav on asja juures ka see, et kohalik omavalitsus ja riiklik valitsus on asjale üsna aeglaselt ja loiult reageeriunud, hoolimata väga tõsistest asitõenditest olukorra kriitilisuse kohta.

Andreu väitel on Brasiilia valitsus pidanud veekriisi seni vaid ajutiseks probleemiks, mis tõenäoliselt "kaob iseenesest" pärast suve esimesi paduvihmu, selle asemel et käsitleda probleemi pikaajalisena.

São Paulo kuberner Geraldo Alckmin on nüüd aga veepuuduskriisile reageerinud ning välja kuulutanud kohustusliku veesäästurežiimi. Ta on ka lubanud investeerida 3,5 miljardit reaali (ligikaudu 1,4 miljardit dollarit), et ehitada uusi veehoidlaid ja parandada veevarude jaotamist, aga enamik sellest ehitustööst ei valmi veel vähemalt aasta aega.

Põua seos vihmametsade hävitamisega

Brasiilia üks hinnatumaid maateaduste spetsialiste, Kosmoseuuringute instituudi INPE juhtiv kliimateadlane Antonio Nobre ütleb, et on piisavalt tõendeid, et jätkuv mastaapne Amazonase vihmametsade raie ja peaaegu täielik Atlandi metsavööndi kadu on drastiliselt kliimat mõjutanud.

"Nagu elevant istub siin São Paulos kuiv kuuma õhu massiiv ja mitte miski ei liiguta seda kuhugi poole. Metsadel on võime tekitada niiskust, jahutada õhku ja meelitada ligi vihma. Kui Amazonase vihmametsade hävitamine jätkub, siis São Paulo ilmselt kuivabki ära. Kui me praegu mõistlikult ei tegutse, siis on juba hilja," kommenteerib teadlane, kelle viimane raport Amazonase vihmametsade olukorrast tekitas teadus- ja poliitikaringkondades tõsist kimbatust.

Veepuudus mõjutab ka majandust ning see võibki saada määravaks teguriks, et Brasiilia hakkaks asju liigutama ja teemaga tõsiselt tegelema. Enam kui 40 miljoni elanikuga ja 250 000 ruutkilomeetrise pindalaga São Paulo on Brasiilia enimrahvastatuim ja jõukaim osariik, kogu maa majanduskasvu mootor, mis vastutab peaagu kolmandiku riigi sisemajanduse kogutoodangu eest. Aga nüüd lööb põud häirekella juba ka ärimeestele, kelle vesi ja elekter tuleb hüdroelektrijaamadest, mis võivad samal kursil jätkates peagi kuivale jääda.

Iga sekundiga hävib jalgpalliväljaku jagu vihmametsa

Loe veel

Ainus ökosüsteem, mida hävitatakse sama kiiresti kui ookeane, on vihmametsad. Me kaotame igal aastal üle 30 miljoni hektari vihmametsa, mis ühtlasi vähendab märkimisväärselt miljardite veeliitrite vallandumist vihmametsade puudest. Kas see võibki olla peamine faktor, mis põhjustab kogu Põhja-Ameerikat haaranud põuakriisi?

Teadusorganisatsioon Union of Concerned Scientists väidab, et põuad lähevad Ühendriikidele igal aastal maksma ligi 9 miljardit dollarit. Lisaks otsesele majanduslikule mõjule võib põud ohustada ka joogiveevarusid ja ökosüsteemi ning isegi põhjustada toiduhindade tõusu. Viimase kümne aasta jooksul on põuatingimused tabanud Ühendriikide kagu-, kesk- ja lääneosa. Terve 2011. aasta oli Texase osariigi jaoks kõige kuivem periood pärast 1895. aastat. 2013. aasta oli California osariigi jaoks kõigi aegade kuivim.

Kuigi mõnda põuaperioodi võib mõista kui üksikut ilmastikunähtust - ehk lühikese aja jooksul muutuvaid atmosfääritingimusi - peame endalt küsima, kas viimaste aastate jooksul aset leidnud põuakriisid viitavad ehk tähtsamatele kliimaprobleemidele ja sealjuures eriti inimtegevuse põhjustatud kliimamuutustele.

Täpse statistika kinnitamine on peaaegu võimatu, aga enamik eksperte on ühel nõul, et me kaotame iga päev üle 32 000 hektari troopilist vihmametsa ning lisaks sellele laastame suurel määral veel 32 000 hektarit päevas. See teeb kokku üle 30 miljoni hektari igal aastal. Amazonas on koduks ligi kolmandikule kogu planeedi allesjäänud vihmametsadest ning kümnendikule kõigist seni avastatud liikidest - ja vägagi tõenäoliselt paljudele sellistele liikidele, keda veel avastatud pole. Praeguse seisuga on aga hävitatud juba 20% Amazonase vihmametsadest.  

Inimesed kõikjal maailmas ja ka Amazonases endas sõltuvad selle metsa ressurssidest ja toetusest - mitte üksnes toidu, vee, puidu ja ravimite saamiseks, vaid ka kliima stabiliseerimiseks. Amazonase vihmamets talletab hinnanguliselt kuni 140 miljardit tonni süsinikku.

Üks massraie peamisi põhjuseid on mastaapne karjakasvatus Amazonases, mis varustab odava loomalihaga nii Põhja-Ameerikat, Hiinat kui ka Venemaad. Hinnanguliselt hävitatakse iga poole kilo loomaliha kohta ligi 20 ruutmeetrit vihmametsa. Kuid veelgi kurvem on see, et lõviosa sellest karjamaast ei saa hiljem uuesti kasutada, sest pinnas on hävinud ja rohi kuivab juba paari aastaga täielikult, jättes maha vaid viljatu kõrbe. Niisiis hävitavad karjapidajad veelgi rohkem metsa, et luua karjatamise jaoks rohkem rohumaad. Tegemist pole jätkusuutliku tsükliga.

Loomulikult pole karjakasvatus ainuke tööstus, mis meie planeeti laastab. Metsade hävitamise kriisis on süüdi ka teised majandusharud, sealhulgas metsaraie-, nafta- ja mäetööstus ning põllumajandus.

Mis saab São Paulost edasi?

Valitsusväline organisatsioon The Alliance for Water (Vee Allianss), kuhu kuuluvad looduskaitseorganisatsioonid Greenpeace, The Nature Conservancy ja WWF (Maailma Looduse Fond ehk The World Wide Fund for Nature) nõuavad ettevalmistusi ja plaane järgmise aasta kuivaperioodiks, mis algab aprillis.

"Me alustame aastat 2015 juba väga tõsise veepuudusega, mida me selle ühe suvega ära ei lahenda, niisiis peame juba praegu mõtlema sellele, mis saab aprillis kui algab kuivaperiood ja meil ei ole enam mitte mingeid veereserve kasutusele võtta," sõnab Marussia Whately, kes on veevarude spetsialist ka organisatsioonis The Alliance for Water.

Kolmas São Paulo veevarude reserv, kus on 200 miljardit liitrit vett, on sügavaim ning on jaotatud väiksemate veereservide vahel ning seega ka raskemini ligipääsetav, lisaks tuleb sealt liivsavi ja mudasest pinnasest vett spetsiaalselt välja pumbata.

Kui see protsess ei pidurdu, muutub seis kriitilisemaks - ja mitte ainult Brasiilias vaid kogu maailmas, kus kõik on omavahel seotud, nii ökoloogiliselt kui ka majanduslikult. On aeg tunnistada oma ühiskonna vigasid ja tegeleda valupunktidega enne kui need katastroofilised mõõtmed võtavad. Tahame või ei, meie tegudel on tagajärjed. Veel on võimalik seda kurssi muuta, enne kui hilja.

Allikad: www.collective-evolution.com, BBC 1, BBC 2, Reuters, Bloomberg

Vaata ka Brasiilia viimase 80 aasta kõige karmima põua aerofotosid The Telegraph lehelt

Toimetas: Ingrid Peek

KOMMENTEERI!