Looduslikud pühapaigad peaks olema kaitse all omaette mälestise liigina



PALUKÜLA HIIEMÄGI RAPLAMAAL
Paluküla hiiemägi Raplamaal Foto: Arno Mikkor

Uuest Muinsuskaitseseaduse eelnõust on välja jäetud looduslik pühapaik kui eraldi mälestise liik. Muinsuskaitseseaduse eelnõu arutelul ei saanud Maavalla Koja esindajad ametnikelt vastust küsimusele, miks ja kuidas kadus juba eelnõu väljatöötamiskavatsuses kavandatud mälestise liik. Ametnikud kordasid argumente, mis olid teada ka juba enne mälestiseliigi asjus kompromissi saavutamist.

Maavalla Koja vanem Madis Iganõmm ütles selle kohta: "On teada, et looduslikkude pühapaikade kaitse jääb loomu poolest muinsus- ja looduskaitse vahelisse alasse. Kümnekonna aasta jooksul toimunud ekspertide arutluses jõuti kompromissini, et Muinsuskaitseseaduses tuleb hiite ja muude pühakohtade jaoks kehtestada omaette mälestise liik. Nüüd on see järsku eelnõust välja jäetud ning pühapaigad loetud arheoloogiamälestisteks nagu seni. Looduslikel pühapaikadel on tegelikult arheoloogiaga vähe tegemist ning nende lugemine arheoloogiamälestisteks on varem tekitanud praktilisi probleeme. Maausulised nõuavad mälestise liigi taastamist."

Maavalla Koda edastas Kultuuriministeeriumile ettepaneku taastada seaduseelnõus looduslik pühapaik mälestise liigina.

Seotud lood:

1925. aasta Muinasvarade seadus määratles kaitstavate mälestistena loodusmuinasvarad, nagu ohvrikivid, ohvripaigad, hiiepuud ja pühad allikad. Nõukogude ajal niisugust mälestise liiki olla ei tohtinud. Seetõttu võeti looduslikud pühapaigad muinsuskaitse alla arheoloogiamälestistena (osa pühapaiku on ka looduskaitse all). Juba kümmekond aastat on Keskkonnaministeerium, Kultuuriministeerium ja eksperdid arutanud normaalse olukorra taastamist looduslike pühapaikade kaitsel. Kompromissina leiti, et juba muinsuskaitse all olevate pühapaikade tarvis tuleb sätestada looduslik pühapaik omaette mälestise liigina.

Loe veel

See viiks eelnõu uuesti kooskõlla ka seaduse väljatöötamiskavatsusega, milles on märgitud: "Kehtiv seadus ei arvesta kitsenduste sätestamisel mälestiste sisuliste liikidega ... See toob kaasa olukorra, kus mälestiste säilimise tagamiseks on seatud kitsendused, mis sisult ei pruugi olla seatud eesmärgi suhtes vajalikud." Lahendustena nähti ette, et tuleb "sätestada seaduses mälestiste jagunemine ehitis-, ajaloo-, arheoloogia-, kunsti-, ja tehnikamälestiseks ning luua uue mälestise liigina ajalooline looduslik pühapaik. Liigitamine võimaldab selgemalt määratleda liigi eripärast tulenevate kitsenduste vajadust."

Autor: Andres Heinapuu, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koja kirjutaja

KOMMENTEERI!