Kurb statistika: surnud metsa saladused

 (4)
RMK lageraie Kangrus
RMK lageraie KangrusFoto: Madis Veltman

"Kes vähegi ringi sõitnud, see on kohanud veidrat müstilist nähtust Eesti metsades. Kalgilt kumavad tuled paistmas läbi ööpimeduses puutüvede. Hommikul samast kohast mööda sõites ja õlgu väristades nägemust unenäoks tõlgendades tabab liiklejat tõehetk. Mets on kadunud. Kas on uhhuulood vastupidiselt igasugusele ratsionaalsele meelele tõesti tõeks saanud ja UFOd on viinud Eesti au ja uhkuse - metsa? Ei. Maha jäänud laiad ja kohati meetrised vett täis rööpad ei jäta kahtlust - siin töötasid masinad. Mis saab surnud metsast peale mahalõikamist? Keskendun siinkohal mitte kasvavate puukeste imelisele võimele toota kristallide selgest mõjust müstilisemalt arvutatud juurdekasvu, vaid surnud puude viimsele teekonnale", kirjutab meie metsade olukorrast Tuuli Hint.

Võtame alustuseks õrna teema - jäätmed. 1,5% maailma puidujäätmetest tuleb Eestist. Ettevõtted tihtipeale ei teagi, kui palju just neil jäätmeid tekib, arvestust eriti ei peeta. Ühe tihumeetri (tm) saematerjali tootmisel tekib 2 puistekuupmeetrit saepuru. Kui toodetakse näiteks 300 000 tm saematerjali aastas, siis tähendab see ühtlasi ka 600 000 m3 saepuru teket. Möödasõitjad saavad nautida puidulõhna, mis meenutab üht kurba sündmust.

Surnud metsast viiendikul on õnne saada korralikeks toodeteks. Neli viiendikku köetakse ära madala kasuteguriga elektriks ja soojuseks või kaob muudeks väheväärtuslikeks ja saastavateks otstarveteks.

Seotud lood:

2016. a puidubilansi mudeli järgi on 11 miljoni tihumeetrise raiemahu juures on 2018.aastal puudu 3,1 miljonit tm ümarpuitu. Liidame sellele 2017.aastal ootamatult hämara metsandustaeva orbiidile tõusnud saladusliku tehnoloogiaga uusfirma vajaduse ja saame 5,3 miljonit tihumeetrit. Masinaparki, et nii palju metsa lõigata, polevat. Raske muidugi uskuda analüüsi väidet lõikamisvõimsuse vähesuse kohta, kui on teada, et Eestis on praegu harvestere 300, need suudaksid lõigata maa lagedaks 10 aastaga. Nende ostu isegi toetati riigi poolt mõningatel aegadel. Võib olla on mängus amortisatsioon ja rikkiminek. Ikkagi õrnad seadmed, mis sest, et on võimelised metsapinna hävitama ühe tööga. Kas 100 000 rekat ikka suudavad kogu metsast väljatuleva massi ära teenendada? Nii palju neid pidi vurama Eestis ringi. Kui iga päev utiliseerida 3 rekat, kulub selleks 100 aastat. Masinaid jätkub, aga kust tuleb mets, mis praegu puudujäägiks arvutati?

Ja teate, mis on kogu surnud metsaga ringisebimise eesmärk? Raha tootmine. Aga puutumatuks jäetud mets toodaks raha 7 triljonit dollarit. Elus mets toodab usinalt hapnikku ja elukeskkonda samal ajal, kui surnud metsa ümber usin ja kohati töötajaid Soome peletavaid konflikte tekitav sebimine toodab probleeme puudujäägiga ja juurepessu.

Autor: Tuuli Hint

Eestlased on aegade jooksul kasvanud oma maasse ja metsadesse nagu põlised tammed - juured sügaval mullas, oksad aga harali päikese poole. Siinne rahvas on kannatanud aastasadu nii lääne kui ida poolt pitsitavate ikete all ning pidanud orja kombel küüru selga tõmbama. Ometi pole võõraste valitsejate ikked suutnud tänaseni meie juuri lõplikult läbi raiuda. Eestlased armastavad oma maid ja metsi ning tahavad hoida seda, mis kodune. Meie pärimus ja keel on seotud meie metsaste maade, aga mitte kuningate käskude või keeldudega.

Kui Sinagi igatsed selga sirgu ajada, siis tule 15. detsembril suurele rahvakogunemisele, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Tuletame nii täidesaatvale kui seadusandlikule riigivõimule meelde, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on põhiseaduse järgi rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5), ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (§ 53). Meie maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta Eesti loodust, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem.

Loe veel

Tule ja saa osa pärimuslikust meeleavardusest, millega avaldad toetust EMA ettevalmistustele uue kümnendi metsanduse arengukava loomisel. Sel korral on riik lubanud kaasata kogu rahva ning me loodame siiralt ja tänutundega, et suure jõulueelse meeleavardusega saab alguse riigi ja rahva vaheline koostöö, mis juhatab sisse tuleva kümnendi metsanduspoliitika. Ainult siinse looduspärimuse säilitamisega jääb alles meie rahva erilisus, kestmisvõime ja juured.

Vaata meeleavalduse kohta lisa sündmuse Facebooki lehelt

KOMMENTEERI!