Kuidas algas metsasõda?



Maailma kõrgeima männi lugu
MännidFoto: Andres Putting

15. detsembril toimub Keskkonnaministeeriumi hoovis suur rahvakogunemine, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Eesti maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta siinsete inimeste elukeskkonda, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem. Viimase kümne aasta jooksul on riik maha raiunud lausa 40% kõigist oma laane- ja salumetsadest. Kui raie samas tempos jätkub, siis oleme peagi ilma oma ühest suuremast rikkusest. Loe, kuidas ja millest on saanud alguse käimasolev metsasõda.

Kokkulepe

2016. aasta kevadel hakatakse ette valmistama uut metsaseaduse muudatust. Eesti Keskkonnaühenduste Koja liikmesorganisatsioonid ja säästva metsanduse printsiipe toetavad teadlased lepivad Keskkonnaministeeriumiga kokku, et seadusemuudatusega langetatava kuuskede raievanuse kompenseerimiseks astutakse selgeid samme laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmiseks.

Oluline on siinkohal märkida, et uute kaitsealade loomise mõte polnud mitte riigi vastutulek keskkonnaorganisatsioonidele, vaid 2011. aastal vastu vastu võetud metsanduse arengukavaga sätestatud kohustus. Laane ja salumetsade kaitsevajakute katmine (ehk siis uute kaitsealade loomine) pidi kompenseerima üha kasvavate raiemahtude mõju Eesti elurikkusele.

Seotud lood:

Konflikti puhkemine

Loe veel

Sügisel avalikustatakse metsaseaduse muudatuse eelnõu. Keskkonnaühenduste ja teadlaste ootamatuseks selgub, et laane- ja salumetsade range kaitse vajakute katmine on muudatusest välja arvatud. Keskkonnaühendused alustavad avalikku kampaaniat, alarmeerides ühiskonda, et keskkonnaministeerium on aasta-aastalt eemaldunud säästvast metsamajandusest ning metsanduslik tasakaalustamatus on ületanud igasugused piirid.

Järgmisel päeval annavad enam kui sada mõjukat kultuuritegelast ja teadlast üle pöördumise, millega palutakse metsaseaduse muudatus tagasi lükata. Ministeerium vastab ühiskonna rahulolematusele omapoolse pressiteatega, teatades, et kokkuleppest olevat taganenud hoopis keskkonnaühendused ise. Ootamatust vastupanust heitunult kutsub KKM keskkonnaühendused muudatust uuesti läbi arutama.

Vabatahtlikud kodanikuaktivistid algatavad järgmisel päeval internetipetitsiooni ning vaid kahe nädalaga kogutakse metsaseaduse muudatuse vastu üle seitsme tuhande allkirja. Samal päeval, kui keskkonnaühendused ametnikega kohtuvad, koguneb mitmesaja pealine rahvahulk keskkonnaministeeriumi hoovis Eesti metsade kaitseks ja säästvama metsanduse eest.

Lageraielangid kaitsealadeks

Avalikkuse survel hakkab keskkonnaministeerium uue aasta alguses lõpuks ellu viima pikalt edasi lükatud kaitsealade loomise kava. Ootamatult selgub, et viimase kümne aasta jooksul on riik maha raiunud lausa 40% kõigist oma laane- ja salumetsadest. Paremate metsade puudumise tõttu võetakse nüüd kaitse alla tuhandeid hektareid lageraielanke.

Rahvaliikumine ei hääbugi enam, hakates peale esimest, küllaltki spontaanset meeleavaldust organiseeritumalt tegutsema. Tekib kodanikuühendus Eesti Metsa Abiks, mis tähistab sel reedel (15.12) oma esimest sünnipäeva.

Möödunud aasta eeskujul koguneme kella kolmeks Keskkonnaministeeriumi hoovi, et avardada Eesti ametnike meeli Eesti metsa abiks. Meeleavarduse laulavad „sisse" Tõnis Mägi ja Jaak Johanson. Poole viieks suundutakse rongkäiguna Riigikogu ette.

Kui ka Sina hoolid meie metsadest ja elukeskkonnast, siis tule, avarda poliitikute meeli Eesti metsa abiks!

Tule 15. detsembril suurele rahvakogunemisele, et avardada üheskoos meie maid ja metsi haldavate ametkondade ja poliitikute meeli. Eesti maa ja rahva esmaseks huviks on hoida ja kaitsta siinsete inimeste elukeskkonda, sest just see on meie rahva ja riigi varadest kõige hinnalisem.

15.00 kogunetakse Keskkonnaministeeriumi hoovis (Narva mnt 7a). Rahva häälestavad Meeleavarduse lainele Tõnis Mägi ja Jaak Johanson.

Avalikustatakse "Rahva Lootuse auhinna 2018" laureaat. Auhind antakse ametnikule või poliitikule, kes on seni kõige rohkem rahva lootusi petnud, aga kellel sellegipoolest oleks reaalset võimu meie metsanduspoliitikat säästvamale kursile viia.

15.30 algab rongkäik läbi linna, et päästa metsade hoidmise hea sõnum valla.

Rongkäik algab Keskkonnaministeeriumi hoovist, sealt üle Hobujaama tänava Postimaja ette, edasi mööda Narva maanteed, üle Mere puiestee, siis Viru tänavat mööda Raekoja platsile, sealt Harju tänavat mööda Vabaduse väljakule, Harju mäe treppidest üles ning lõpuks mööda Komandandi teed ja Toompea tänavat Riigikogu ette.

16.30 kogunetakse Riigikogu ees (Lossi plats 1).

Tunnustatakse kolme Eesti inimest, kes on seisnud pikalt ja kindlameelselt oma kodumaa metsade eest.

20.00 algab Hopneri majas EMA sünnipäevapidu.

Meeleavardusega tuletame täidesaatvale ja seadusandlikule riigivõimule meelde, et Eesti loodusvarad ja loodusressursid on põhiseaduse järgi rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult (§ 5), ning igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud (§ 53).

Ainult siinse looduspärimuse säilitamisega jääb alles meie rahva erilisus, kestmisvõime ja juured. Tule ja saa osa pärimuslikust meeleavardusest, millega avaldad toetust EMA ettevalmistustele uue kümnendi metsanduse arengukava loomisel.

Vaata lisa meeleavalduse Facebooki lehelt.

Autor: Linda-Mari Väli, kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks koordinaator

Loe lisaks: Kurb statistika: surnud metsa saladused

KOMMENTEERI!