Kõik tänavused loodusvarad on juba ammendatud



Kõik tänavused loodusvarad on juba ammendatud
Me raiume maha metsi kiiremini, kui need vastavalt paljuneda ja tagasi kasvada suudavadFoto: depositphotos.com

8. august oli meie planeedi jaoks halb päev. Nimelt langes sellele kuupäevale "Maa ületarbimise päev" ehk see kuupäev, mil inimkond on ära kasutanud oma iga-aastase loodusressursside "varu" - ning see juhtus tänavu varem kui iial enne.

Maa ületarbimise päeva idee käis välja mõttekoda Global Footprint Network ehk GFN (ingl - Ülemaailmne jalajälje võrgustik). Nad arvutavad igal aastal välja täpse kuupäeva, mil loodusvarade tarbimine inimkonna poolt ületab selle, mida planeet suudab aastaga taastada. Arvutuseks kasutatakse 15 000 andmepunkti iga riigi kohta nii ÜRO andmestikust kui ka teaduslikust uudiskirjandusest.

Seda teavet kasutades jagavad nad lihtsalt Maa iga-aastaste taastuvate loodusvarade hulga inimkonna iga-aastase tarbimise hulgaga. Tulemused viitavad sellele, et inimesed tarbivad aasta lõpuks 160 protsenti Maa aastasest tootmisvõimest.

GFN selgitab olukorda oma avalduses nõnda: "Inimesed väljutavad atmosfääri rohkem süsihappegaasi, kui planeedi ookeanid ja metsad neelata suudavad, ning me tühjendame kalapüügikohti ja raiume maha metsi kiiremini, kui need vastavalt paljuneda ja tagasi kasvada suudavad."

Seotud lood:

Loe veel

Description: content-1470658449-earthovershootday.jpg

Tasakaal meie bioloogilise suutlikkuse (biocapacity) ja ökoloogilise jalajälje (ecological footprint) vahel jõudis pöördepunkti 1960ndate aastate lõpus. Allikas: Global Footprint Network.

Kuna inimkonna vajadus loodusvarade järgi üha kasvab, jõuab ületarbimise päev igal aastal kätte üha varem ja varem. Mullu jõudsime selle piirini 9. augustil, viis aastat tagasi oli selleks kuupäevaks 11. august, kümme aastat tagasi 24. august ja nelikümmend aastat tagasi 19. november.

Siiski pole kõik veel kadunud. Maa ületarbimise päeva kättejõudmise kiirus on viimase viie aastaga aeglustunud. 1970ndate algul jõudis see päev kätte iga aastaga keskmisel kolm päeva varem, aga nüüdseks on see aeglustunud vähem kui ühe päevani aastas.

"Pariisi kliimakokkulepe on seni kõige olulisem märk selle kohta, et inimkond peab märgatavalt vähendama süsiniku jalajälge, mis on Maa ületarbimise suurimaks põhjuseks. Lõpuks tuleb meil valida, kas kokkuvarisemine või stabiilsus," ütles avalduses Global Footprint Networki kaasasutaja ja tegevjuht Mathis Wackermagel. "Soovitame tungivalt riikidel, linnadel ja igaühel tegutseda kiirelt ja otsustavalt, et muuta Pariisis seatud eesmärgid teostatavaks reaalsuseks."

Allikas: www.iflscience.com

Tõlkinud: Joonas Orav

KOMMENTEERI!