Keskkonnaühendused toovad välja Eesti metsanduse suuremad probleemid

 (1)

Keskkonnaühendused toovad välja Eesti metsanduse suuremad probleemid
Looduskaitsjad leiavad, et uus metsandusseadus on liiga jõuline.Pilt: Eestimaa Looduse Fond

Keskkonnaühendused on kirja pannud Eesti metsanduse suuremad probleemid ja juhivad neile tähelepanu hiljuti ühiskondlikus arutelus temaks tulnud uue metsandusseaduse muudatustega seoses. Eesti metsandus ehk metsamajanduse ja looduskaitse tasakaal on teemaks ka sellenädalases Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!", kus " ning saatekülalisteks on Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk, Tartu Ülikooli juhtivteadur ja loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova.

Eesti metsanduse suuremad probleemid:

1) Eemaldumine säästva metsanduse põhimõtetest

Viimasel kümnendil tehtud metsapoliitika otsused ei sea esikohale enam mitte metsa säästvat majandamist, vaid metsa kui puiduressursi kasutamise ning metsa majandamise hõlpsuse (vt lisaks Keskkonnaõiguse Keskuse analüüsi).

2) Lubatud raiemahud ületavad metsa juurdekasvu

Metsanduse arengukava lubab raiuda juurdekasvust oluliselt rohkem (8,4 mln tm asemel tervelt 15 mln tm). Keskkonnaministeerium väidab, et raie jääb juurdekasvu piiresse, aga tegelikult tuleks arvestada majandusmetsade kasutatavat juurdekasvu (loe lähemalt Maaülikooli metsateadlase Raul Rosenvaldi artiklist).

Loe veel

Seotud lood:

3) Eesti metsanduspoliitika on vastuolus Pariisi kliimakokkuleppega

Metsapoliitika dokumentides püütakse jätta väärat muljet nagu metsade varasem või suurem raiumine oleks kuidagi kasulik CO2 heite vähendamiseks. Keskkonnaministeeriumi tellitud analüüs näitas, et raiumisel üle 9 miljoni tm aastas, hakkab metsadesse seotud süsiniku tagavara vähenema (vt lisaks analüüs madala süsinikuga majanduse suunas liikumiseks).

4) Kuuse raievanude langetamine elurikkust kaitsmata

Lõpusirgel oleva metsaseaduse muudatusega langeks viljakates kasvukohtades lageraieks lubatav raievanus 80-lt aastalt 60-le. Eri osapooled leppisid kokku, et sellise muutusega peaks kaasnema kompensatsioon elurikkuse kaitseks. Paraku ministeerium pole kokkulepet täitnud ja soovib seaduse kiiresti muuta (loe altpoolt, millised probleemid on seadusemuudatuse ja kaitstavate metsadega).

Säästev metsandus on oma olemuselt kokkulepe eri osapoolte ja huvide vahel. Seda ei saa kirja panna petitsiooni. Tasakaalustatud metsanduspoliitikaks on vaja ministeeriumi tahet osapoolte sisuliseks ja järjepidevaks kaasamiseks, mis viimastel aastatel paraku puudub (kaasamispraktikast saad lugeda SIIT).

*
Käimasolev seaduse muutmine ja kuusikute raievanus

Lõpusirgel on keskkonnaministeeriumi algatatud metsaseaduse muudatus, mille suurim probleem Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) meelest on viljakatel muldadel kasvavate kuusikute minimaalse raievanuse langetamine elurikkust kaitsmata. Muudatus plaanitakse esitada valitsusele kinnitamiseks ja Riigikogusse saatmiseks 2017. aasta alguses.

Looduskaitsjad on sellele seadusemuudatusele vastu järgmistel põhjustel:

1) Liiga vähe vanu kuusikuid on kaitse all. Just kuusikud on inimmajanduse tagajärjel kõige rohkem kannatanud. Metsanduse arengukavaga (2011-2020) on kokku lepitud eesmärk tagada rangelt kaitstava metsamaa tüpoloogiline esinduslikkus. Eesmärk pole täidetud ja suurim puudujääk on just viljakate kuusikute osas (uuri lähemalt rangelt kaitstavate metsade analüüsist). Kuni Eesti kuusikud ja sealne elustik pole piisavalt hästi kaitstud, ei saa lubada nende järjest nooremana raiumist.

2) Suur mõju meie ökosüsteemidele ning elurikkusele. Plaanitav muudatus on eelkõige põhjendatud halva tervisega kuuseistanduste puhul - selline ühetaoline ja üheealine surev kuusik on ökoloogiline tupik ning sellise lagedaks raiumine ei muuda elurikkuse mõttes just palju. Paraku ohustab ministeeriumi pakutav muudatus ka ökoloogilist potentsiaali omavaid metsi, mis võiksid olla elupaigaks hulgale eri liikidele, sealhulgas ohustatud ja kaitstavatele liikidele.

3) Kannatajaks on tulevased põlved. Metsa liiga innuka raie tagajärgede eest maksavad tulevased põlved, kes peavad toime tulema hääbuvate ökosüsteemide ning muude metsa hävitamisest tingitud mõjudega. Näiteks haigusepuhangud majandusmetsas, kõiksugu kliimamuutuste tagajärjed jne. Terved ja isetoimivad ökosüsteemid on meie kõigi heade tulevikuväljavaadete tähtsamad tagajad. Selliste süsteemide hääbumise korral oleme kõik kaotajate poolel koos lendorava, kopsusambliku ja ebapärlikarbiga.

4) Looduslike elupaikade ja liikide kaitse on vähemalt sama tõsine väljakutse, kui kuusikute sanitaarne olukord. Ei saa nõustuda, et elurikkuse kaitseks kokku lepitu elluviimisega võib venitada aastaid, aga raievanuse langetamine on sedavõrd pakiline, et tuleb kiiremas korras seadustada.

Ent seadusemuudatuses on teisigi probleeme. Näiteks plaanitakse oluliselt leevendada turbe- ja valikraiele kehtivaid tingimusi, mis esmapilgul võib tunduda õige suund, ent tegelikult tähendab see eeskätt kaitsealade piiranguvööndis asuvate metsade ohustamist. Loe sellest lähemalt MTÜ Kotkaklubi keskkonnaministeeriumile tehtud ettepanekust.

Kaasamisest ja koostööst metsapoliitika vallas loe lähemalt kodulehelt metsakaitseks.voog.com

Kui hoolid Eesti metsast, siis saad kaasa aidata nii:

* * *

Kuula ka sellenädalast Raadio 2 saadet "Hallo, Kosmos!" neljapäeval kell 20 (ja kordusena pühapäeval kell 14), kus teemaks on "Meie mets - Eesti metsandus ehk metsamajanduse ja looduskaitse tasakaal" ning saatekülalisteks on Keskkonnaministeeriumi metsaosakonna juhataja Riina Martverk, Tartu Ülikooli juhtivteadur ja loodusressursside õppetooli juhataja Asko Lõhmus, keskkonnaaktivist Züleyxa Izmailova.

KOMMENTEERI!