Keskkonnateadlane: katastroof tuleb, küsimus pole mitte "kas?", vaid "millal?"

 (9)

Keskkonnateadlane: katastroof tuleb, küsimus pole mitte "kas?", vaid "millal?"
Bio- ja keskkonnateaduste doktor Mihkel Kangur arutles Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" inimkonna ees seisvate globaalsete väljakutsete teemal. Kuula hallokosmos.ee kaudu arhiivist järgi.Foto: Ingrid Peek, Raadio 2

Bio- ja keskkonnateaduste doktor Mihkel Kangur peab igapäevaselt tudengitele Tallinna Ülikoolis loenguid, kuid eelmisel aastal astus ta ka ise taas õpilase staatusesse. Toomas Trapido juhitavas Gaia Akadeemias oli Mihkel üks 23 Gaia akadeemikust ning sai ühes teistega tänavu septembris õppe läbimise tunnuseks vastava rahvusvahelise sertifikaadi, mille lubas kabineti seinale oma paljude teiste diplomite kõrvale riputada. Mihkel tegeleb süvitsi ökoloogia ja keskkonnaprobleemidega ning ütleb, et meie harjumuspärase elukorralduse katkestus või isegi lõpp võib saabuda iga hetk.

Fantaseerisime Mihkliga teemal, mis saab siis, kui homme on meile tuttav tsivilisatsiooni ning majandusmudel kokku kukkunud, inimesed siblivad esmatarbevajaduste rahuldamiseks ringi nagu paanikas kanad, kullid pea kohal tiirutamas, ja kogu teadaolev maailm ähvardab muutuda apokalüptiliseks sasipuntraks.

Toiduvarud ja plaan b võiksid olemas olla

Mihkli sõnul pole see üldse küsimus fantaasia valdkonnast, vaid meie tänane reaalsus. "Päästeamet on asunud läbiviima selgitustööd, miks peaks igaühel olema kodus viie päeva joogivee ja toidu varu. Jättes sõjasituatsiooni kõrvale on kõige reaalsem looduskatastroof, mis Eesti elanike elu kardinaalselt pea peale pööraks päikesetuulest põhjustatud elektrisüsteemide kokku kukkumine. Siit edasi on juba mõtteainet, kus piirkondades Tallinnas tekivad kõige tõenäolisemalt esmased rahutused, poed rüüstatakse, inimesed muutuvad üksteisele ohtlikeks... Selles mõttes pole siin vaja küsida "kas?", vaid "millal?". "

Loe veel

Seotud lood:

Mihkli sõnul on Eestimaa elanikest paljud võrreldes mõningate teiste riikide elanikega isegi soodsas olukorras. Paljudel on siiani maakohad või suvilad, kus katastroofitingimustes on lihtsam elus püsida kui linnades. "Ma isegi olen oma väikese maakohakese peale rohkem kui korra selle pilguga vaadanud, et võimaliku kriisistsenaariumi korral saame perega seal mõnda aega vastu pidada. Vesi on olemas, mingisugusel kujul ka elekter ja toit," avaldab ta.

Mihkli sõnul tuleks vastavad kriisisituatsioonid juba praegu püüda läbi mängida ning kaardistada ka tegutsemine lähedaste ringis. Kriisiolukordade puhkemise korral hakkavad massid marodööritsema ning linnatingimustes ellujäämine muutub kiiresti vähetõenäoliseks. "Kuidas te näiteks lastega omavahel suhtlete, kui sidevõrgud enam ei tööta? Või ämma-äiaga? Tuleb teada, kuidas pere võimalikult ruttu kokku korjata, sõiduvahenditesse pakkida ja linnast kaduda. Maal on ellujäämiseks ja toidu hankimiseks rohkem šansse."

Looduses esineb Mihkli sõnul katastroofe kogu aeg ja need on arenguks väga vajalikud. Näiteks põleb mets maha ja suktsessioonirida saab taas otsast alata.

"Nüüd selleks, et seemnepank oleks mullas õige, peab olema valmistunud. Selles mõttes olen ma Gaia Akadeemia aasta järel kindel, et minuga koos õppinud kaaslased on kriisi puhkemisel märksa enam valmis sihipäraselt tegutsema kui inimesed, kes pole seda õpet läbinud. Me oleme palju arutanud, erinevaid situatsioone läbi mänginud, omandanud terve hulga praktilisi oskusi ning kuulanud teooriaid. Vaja oleks nüüd see tarkus ka laiemate massideni viia. Mida rutem see sõnum levib, seda suurem pagas meil rahvana ja liigina olema saab. Päikesetuul on vaid üks stsenaarium. Langeda võib komeet, toimuda vulkaanipurse ja muud."

Üldise paanika korral saab Mihkli sõnul määravaks see, kes ja kui kiiresti võtab initsiatiivi, hakkab ise tegutsema või teisi õiges suunas juhtima.

Jutulinnud ärgake - tervishoiusüsteemid kaovad

Mihkel toob näiteks tänaste inim-masside igapäevased söömisharjumused ja nende muutumise küsimuse. "Haigekassa pluss pensionifondide ärakukkumine näiteks paneb inimesed ilmselt kiiremini mõtlema, mida nad igapäevaselt näost sisse ajavad kui mistahes aastaid kestnud mõistusele äratav jutt tervislike eluviiside vajalikkusest. Ühel hetkel kukuvad kõik tsentraliseeritud tervishoiusüsteemid kokku ning oma tervise eest hoolitsemine kukub paratamatult inimeste endi kraesse. See pole enam väheste äravalitute hulgas levitatav salajane infokild, vaid paistab tänases maailmas igalt poolt välja," hoiatab ta.

Tulevikumaailmas, mis tegelikult otsapidi on juba tänane, olevat inimestel teadlase kinnitusel kõige odavam ja mõistlikum hoida end võimalikult tervena ning loota, et erakorraline meditsiin, kust luumurdude või muude vigastuste korral abi saab, mingil määral edasi toimib.

"Elus on see organism, populatsioon või ökosüsteem, kes/mis suudab end hoida integreerituna ja säilitada end isegi selliste ohtude või olude suhtes, mis ilmnevad alles tulevikus. Näiteks puud langetavad talveks oma lehed, viivad vee süsteemist välja, et mitte surnuks külmuda. Looduses on selliseid näiteid küllaga."

Selliste tunnuste järgi on ka planeet Maa ise samasugune hiiglaslik eluvorm, kes püüab end elus hoida ja seda ühe üsna hiljuti tema peale tekkinud eluvormi kiuste. Sel inimkonnaks hüütaval eluvormil on Mihkli sõnul küll silmapaistev mõistus ja taiplikkus nagu Jutulinnul multikast "Kolmanda planeedi saladus", kuid samas on talle antud ka võime aineringet maakeral tunduvalt ulatuslikumal viisil mõjutada kui seda on olnud planeedi ajaloo jooksul ühelgi teisel organismil.

"Koos mõistuse ja muu arenguga on kaasnenud üks tõik, mida kunagi varem pole ilmnenud. Üks liik on hakanud jõuliselt esile kutsuma massilist teiste liikide väljasuremist. Ja see, tundub, ei ole Maale väga meelepärane.

Maakeral on nüüd kaks varianti selliseks puhuks - taolised liigid kas kohanevad ja õpivad teistega koostööd tegema või surevad välja. See viimane on seni tihedamini esinenud. Enamus liike on välja surnud, sest nad pole suutnud keskkonnatingimustega kohaneda. Selleks et asuda keskkonnahoidlikumalt ja teiste liikidega koostöös elama, ei pea ootama kui elekter ära läheb. Sellega võib alustada juba täna. Gaia Akadeemia on siin väga heaks suunanäitajaks."

Mihkel Kanguriga ajas juttu Rando Tooming

Kuula Mihkel Kangurit arutlemas globaalsetest väljakutsetest Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!"

Uuri lisa Gaia Akadeemias õppimisvõimaluste kohta facebookist ja kodulehelt gaiaakadeemia.ee

KOMMENTEERI!