Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest

 (2)
Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest
Foto: depositphotos.com

Banaanid moodustavad kriitiliselt tähtsa osa maailma kaubandusest. Näiteks Ecuadoris, mis ekspordib kõige enam banaane, pakub banaanitööstus enam kui kahele miljonile inimesele sissetulekut. See on riigi elanikkonnast lausa 12.5%. Dominikaani saarel moodustab banaanikasvatus lausa 60% terve riigi sissetulekust. Nii mõnedki ühiskonnad toetuvadki kogu majandusega peamiselt banaanide ekspordile. Kahjuks paneb nii suur majanduslik sõltuvus need riigid vägagi haavatavasse seisu, mida importivad varustajad ja supermarketid enda kasuks on pööranud. Meeletult odav banaani kilohind võib ju rõõmustada meie rahakotti, kuid sel on tõsised varjuküljed, vahendab Gorilla.ee.

Karm tõde

Odava impordiga käivad kaasas vastuvõetamatud töötingimused, tööõiguste rikkumine, keskkonna mürgiste kemikaalidega hävitamine ja intensiivne monokultuuride kasvatamine. Tänasel moel ei ole banaanikasvatus jätkusuutlik ja paneb keskkonnateadlased muretsema. Kui palju teab üks keskmine inimene banaanidest? Kas umbes nii palju, et need on toitvad kollased viljad, mida armastavad nii ahvid kui inimesed? Ilmselt ka seda, et tegu on eksootiliste viljadega, mis meie lettidele jõuab igaühe jaoks taskukohase hinnaga - umbes üks euro kilogrammi kohta.

Banaanides on aga palju enamatki peidus. Tegu on maailma kõige sööduma viljaga, mida toodetakse üle maailma enam kui 100 miljardit tonni aastas. See on nii meeletult suur number, mida on sisuliselt võimatu visualiseerida. 100 miljardit tonni banaane võrdub kaalu poolest seitsme miljoni sinivaala ja miljardi elevandiga. Läks just veel ulmelisemaks, eks? Keskmiselt sööb iga inimene 12 kilogrammi banaane aastas. Kusjuures ligi 50% kõigist imporditavadest banaanidest viiakse USAsse, Venemaale, Belgiasse ja Saksamaale.

Seotud lood:

Juba 19. sajandi lõpus hakati banaaniistandusi rajama vihmametsadesse

See tähendab, et ökosüsteemile üliolulised vihmametsad raiuti maha, et sinna banaanitaimed asemele istutada. Nagu eespool mainitud, on banaanitööstuse näol tegu monokultuuri aretamisega, mille ainus eesmärk on kiiresti võimalikult palju banaane kasvatada. Seda tüüpi istandused aga kurnavad väga maapinda. Mullaviljakuse vähenemine ja kahjurite levik toob kaasa paratamatu saagikuse vähenemise, mille tagajärjel rikutud istandused maha jäetakse ja uued alad hõivatakse. Hüljatud istandused on kasutud ning inimese poolt rikutud kunagised lopsakad vihmametsad jäävad saatuse hooleks.

 Kilekotid banaanide otsas kaitsevad neid pestitsiidide ja kahjurite eest.

Kilekotid banaanide otsas kaitsevad neid pestitsiidide ja kahjurite eest.

Loe veel

97% eksporditavadest banaanidest on ühte sorti, kandes nime Cavendish. Vaid ühe viljaliigi kasvatamine on kultuuri jätkusuutlikkuse osas väga ohtlik: banaanid tõmbavad ligi palju kahjureid, seenelisi ja haiguseid. Ühe istanduse nakatumisel saab haigus kiire leviku, mis tähendab, et praktiliselt kogu maailma banaanitoodang võib muutuda kõlbmatuks. See juhtus 20. sajandi alguses, mil Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere saartel hävines kogu banaanisaak. Meile täna tuntud banaaniliik Cavendish aretati välja alles pärast eelmise liigi hävingut, kõigest 100 aastat tagasi. Täna ähvardab meie banaane sama oht. On leitud uus seenhaigus, millesse on nakatunud 19 istandust 10 riigis. Nakatumine hävitab banaanisaagi ja toob meeletu majandusliku kahju nii tööstusele kui selle töötajatele. Seetõttu kasutavad farmerid viljadel pestitsiide, mis vilju kahjurite eest kaitsevad. Paraku mõjub see hävitavalt kogu ülejäänud keskkonnale: nimelt ei käida massiivseid istandusi mitte käsitsi piserdamas, vaid mürke pritsitakse istanduste kohal tiirutavatest lennukitest välja. Prognooside kohaselt lõpetab aga ligi 85% nendest kemikaalidest väljaspool istanduse alasid: see tähendab veekogudes, kohalike inimeste ja töötajate elupaikades, põldudel. Nagu võib arvata, on inimeste jaoks tegu suure ohuga tervisele, mille tagajärgedeks on näiteks depressioon, vähkkasvajad, nurisünnitused ja sünnidefektid.

Nagu näha, on banaanide tootmine ja tarbimine tõeliselt vastuoluline. Ühest küljest on tegu miljonite inimeste ainsa võimaliku sissetulekuga, kuid samas kannatavad needsamad inimesed väga ohtlikke ja ebaõiglaseid tingimusi.

Me ei ole banaanide vastu - ka meie naudime aeg-ajalt oma lemmikuid kollaseid vilju. See-eest oleme ettevaatlikud toidu päritolu osas ja kutsume kõiki teisigi sama tegema. Soodushinnaga supermarketi banaanid võiks teinekord poodi jätta ja selle asemel osta oma viljad mõnest mahepoest või väike-maaletoojalt. Meie soovitame näiteks Tervist Aafrika! poodi. Rahvusvaheliste tarnijate hinnanguid näeb siit.

"Kogu tõde banaanidest" on banaanilugude seeria esimene osa, kus avame banaanitööstuse telgitaguseid ja keskendume tööstuse mõjule keskkonnale ning ühiskonnale. Järgmises osas saab lugeda täpsemalt banaanikasvatusega hõivatud olevate töötajate tingimustest ja fairtrade tööstusest.

Allikas: Gorilla.ee

Loe lisaks: Palmiõlitööstus hävitab paradiisi

Leonardo DiCaprio: kõiki meie planeedi elusolendeid ähvardab tõsine katastroof

Põlisrahvaste vanaemade nõuanded maailmale elamise ja olemise kohta

PÕUD: Maailma suuruselt kaheteistkümnendal megalinnal on vesi otsa saama

KOMMENTEERI!