Ilutulestiku asemel laser-show?

 (1)
Ilutulestiku asemel laser-show?
Foto: depositphotos.com

Paljude inimeste ja loomade jaoks on käes aasta üks hirmuäratavamaid aegu: aastavahetuse periood, mil kuni jaanuari keskpaigani ei või iial teada, kus ja millal ohtlikud lõhkeained plahvatama hakkavad, vahendab Gorilla.ee.

Ilutulestikule kulub igal aastal sadu tuhandeid eurosid. Näiteks üle-eelmisel vana-aastaõhtul lasid Eesti omavalitsused õhku enam kui 115 000€ väärtuses rakette. Kusjuures viimasel kümnendil on suurusjärk igal aastal sarnaselt kõrge olnud. Samas võib aga arvata, et eraisikute ostetud pürotehnika ületab omavalitsuste summad mitmekordselt - nimelt imporditakse Eestisse iga-aastaselt enam kui miljoni euro väärtuses ilutulestikku. Kuni 10% sellest eksporditakse ning ülejäänule leitakse turg Eestis.

Kaunid, kuid mürgised värvid

Ilutulestiku peamine probleem ei seisne aga rahas. Nimelt koosnevad raketid pürotehnilistest laengutest ja keemilistest ühenditest, mis lahti päästmisel vallanduvad. Ilutulestiku täpne keemiline koostis võib aga oluliselt varieeruda. Kuna keemilised ühendid määravad ära raketi värvuse, siis võib värvi järgi ka selle koostist aimata.

  • Õhku lastud rakettidest vallandub ohtlikke pliiühendeid, mis saastavad keskkonda kriitilisel määral ja võivad sissehingamisel kopse kahjustada.

  • Ohtlikud plahvatused

    Lisaks keemilisele mõjule võib pürotehnika ka füüsiliselt ohtlik olla. Euroopas müüakse käest-kätte palju illegaalselt tulevärki, mille laengud on lubatust oluliselt suuremad. Ostjad tihtipeale ei tea, millega on tegu: ostu sooritades lähtutakse peamiselt odavast hinnast, mis mõnel ebaseaduslikul sotsiaalmeediapõhisel kauplejal võib olla odavam kui ametlikel edasimüüjatel.

    Oodatust võimsama raketi lahvatamine ei pruugi aga hästi lõppeda. Kui vahemaa inimestega on olnud liiga väike, rakett olnud halvasti toestatud ja võtnud suuna valele poole või seda on õhku laskmisel suisa käes hoitud, ei lase tagajärjed end kaua oodata. Iga-aastaselt saab ilutulestik saatuslikuks noortele ja lastele nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopas, lisaks juhtub tuhandeid väiksemaid õnnetusi.

    Laservalgusega "ilutulestik"

    Maailma suurriigid on juba ammu teadvustanud ilutulestiku ja keskkonnaprobleemide omavahelist korrelatsiooni. Näiteks Hiina on otsustanud paljudes metropolides ilutulestikust loobuda, et vältida keskkonnasaastest linnade kohale tekkiva sudu tekkimisele kaasa aitamist.

    Traditsioonilisest liitiumist ja alumiiniumist koosnevast ilutulestikust on loobunud mitmed suuremad ja väiksemad linnad üle maailma. Tulevärgi on lasershow'dega asendanud näiteks Dubai linn Araabia Ühendemiraatides, kus eelmisel aastal seadis valgusemängu üles vähemalt 300 eksperti ja 100 kaskadööri. LED-vaatemäng pakub uue aasta vastuvõtjatele turvalisemat lahendust muidu erakordselt tuleohtlikus linnas tähistamiseks.

    Loe veel

    Ka Eestis on paljud omavalitsused näidanud üles loovust jõulude ja aastavahetuse tähistamise osas. Nii mõnedki linnad on otsustanud jõulude ajal elusad puud metsa jätta ja jõulupuu hoopis käesolevatest ressurssidest valmistada: nii sündisid mitmeid aastaid järjest Rakvere klaasist kuusepuud ning tänavused Kärdla linna juurtepuu ja Viljandi lambipuu. Missugusel piirkonnal võiks olla esimesena julgust astuda samm ka kaasaegse aastavahetuse suunas?

    Allikas: Gorilla.ee

    Loe lisaks: Kuidas satub plastikprügi maailmamerre?

    Miks on elurikkus nii tähtis? Ja keda see üldse huvitab?

    Uuring: inimkond moodustab vaid 0,01% kõigist elusolenditest, aga on hävitanud 83% kõigist imetajatest

    Karm! Kas selliselt käituv olend väärib looduse kuninga tiitlit?

    Karm reaalsus: kogu tõde banaanidest

    Palmiõlitööstus hävitab paradiisi

    KOMMENTEERI!