Keskkonnaminister Mati Raidma, linnapea Edgar Savisaar, kaitseminister ja Sotsiaaldemokraatide peaministrikandidaat Sven Mikser, keskerakondlane ja Riigikogu aseesimees Jüri Ratas, sotsiaaldemokraat ja Riigikogu liige Indrek Saar, Rahva Ühtsuse Erakonna juht Kristiina Ojuland, Eesti Iseseisvuspartei esimees Vello Leito ja Eestimaa Ühendatud Vasakpartei peaministrikandidaat Valev Kald ei leidnud kahjuks kas aega või huvi hiite teemat kommenteerida. Kas neid ja nende parteisid üldse huvitab meie kultuuri ja seega ka meie elu ning selle jätkuvuse ühe olulise alussamba säilitamine ja kestmine, pole kahjuks teada. Küll aga on see üks argument, mida metsarahva esindaja ja põliskultuuri säilitamisest huvitatud kodanik võiks pühapäeval valimiskasti juures arvesse võtta.

Looduslike pühapaikade eksperdinõukogus valmis 2014. aasta kevadel tegevuskava, mille kohaselt saaks aastaks 2020 kaardistada ligikaudu 4000 ajaloolist looduslikku pühapaika, millest on praegu otseses hävimisohus kuni 3000. Tegemist on n.ö säästu-tegevuskavaga, mis keskendub kõige olulisemale: vanemaeliste põliselanike abil on kavas kaardistada pühapaigad, mis unustamise tõttu muidu häviksid. Samuti on kavas pühapaikadega seotud andmed avalikkusele kättesaadavaks teha. Mõnevõrra on kavas tegeleda ka teavitustöö ja maaomanike ning ametnike nõustamisega.

Tegevuskava maksumus on umbes 6 miljonit eurot. See on vähem, kui maksis Tartu Pauluse kiriku remont, või 120 mõisapargi korrastamine (mõlemad üle 6 miljoni euro).

Viimasel kümnendil oleme näinud, kuidas võimuerakonnad pole leidnud hiite kaardistamiseks-päästmiseks raha ning hiiemetsades on tehtud lageraiet.


Maardu Hiiemets Harjumaal Jägala valla Maardu külas. Lageraie 2012.

Looduslike pühapaikade kaardistamiseks mõeldud esimene arengukava valmis Kultuuriministeeriumis juba 2008. aastal, kuid see takerdus vähese rahastamise tõttu. Umbes 110 kihelkonnast on pühapaigad tänaseks kaardistatud neljas. Lisaks on varasemate arhiiviteadete kontrollimiseks tehtud eeluuring kuues kihelkonnas.

2014. aastal Faktum ja Ariko tehtud avaliku arvamuse uuringu kohaselt ootab 86% Eesti elanikest, et riik tagaks looduslike pühapaikade säilimise.

Alkeemia.ee uuris nimetatud ja allolevatelt poliitikutelt vastuseid kahele küsimusele:

1. Seni on takistanud pühapaikade kaardistamist ja päästmist eelkõige riigipoolne vähene toetus. Kas teie erakond on valmis eelolevatel aastatel eraldama Eesti looduslike pühapaikade kaardistamiseks ja päästmiseks vaja minevad 6 miljonit eurot?

2. Kuidas saab teie arvates Eesti riik senisest tõhusamalt kaasa aidata hiite väärtustamisele ning mida kavatsete selles osas ette võtta?

Ülalmainitud poliitkutelt polnud tänaseks looduslike pühapaikade säilitamise teemal kuulda ei kippu ega kõppu. Aga siiski on mõned tegelased, keda meie pärandkultuuri hoidmine huvitab:

Aleksander Laane, Erakond Eestimaa Rohelised: "Oleme erakonnana Riigikogus olles toetanud looduslike pühapaikade kaitset ning olen ka isiklikult mitmetel kohtumistel (Riigikogu toetusrühm jne) kinnitanud enda ja erakonna toetust ka siis, kui Rohelisi Riigikogus enam polnud. Loomulikult on meil looduslike pühapaikade teema käsitletud ka programmis kahe punkti all:

- Kaitseme inimese kui ühe liigi elukeskkonda, väärtustades lisaks looduslikule ka sotsiaalset ja vaimset keskkonda. See puudutab muuhulgas ka inimeste tegevusest mõjutatud poollooduslikke piirkondi ning inimese loodud tehiskeskkondi, näiteks hiied, miljööväärtuslikud alad jms. Leiame raha looduslike pühapaikade kaardistamiseks.

- Pakume kaardistatud ja hooldatud looduslike pühapaikade omanikele maksusoodustusi ja toetusi.

Arvame, et 6 miljonit eurot ei ole palju meie rahvusliku pärandi säilitamise jaoks. Me mõistame, et aeg jookseb looduslike pühapaikade jaoks halastamatu kiirusega ning et me vajame tegevuskava rahastamist kohe. Taunime senist tegevusetust - praegustel parlamendierakondadel oli piisavalt aega, et see küsimus lahendada, kuid nad ei teinud seda. Pealegi pole see nii suur summa, mida kuidagi eraldada ei saaks, jaotatuna näiteks 4 aasta peale. Seega - tegevuskava rahastamist tuleb alustada kohe, et suvel saaks juba tööd teha ning ja Rohelised on tegutsemiseks valmis."

Artur Talvik, Vabaerakond: "Mul on täna raske jagada miljoneid siia ja sinna, aga võin öelda, et see teema on mulle südamelähedane. Mulle on oluline, et Eestis hakataks mõistma, et me oleme siin põlisrahvas koos omade väärtustega. Kui sellest aru saadakse, siis peaks olema ka raha leidmine lihtne."

Mart Helme, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond: "Kuus miljonit on kindlasti leitav raha. Tuletan meelde, et Riigikogu praegused erakonnad saavad riigikassast 5,4 miljonit igal aastal. Ka kaardisatmine on kindlasti vajalik, eriti arvestades, kuidas meie maa tühjeneb ja pärimused koos inimestega kaovad.
Teiseks: miski ei edene, kui pole eestvedajaid. Kaardistamise käivitamisel saab ühtlasi käima lükata ka kodanikualgatuse ja talgulise hiite korrastamise programmi. Kasvõi "Teeme ära!" laadselt. Ja kes muu kui Kultuuriministeerium peaks selle asja ette võtma. Liigse ja tapva bürokraatiata loomulikult."

Urmas Reinsalu, IRL: "IRL fraktsioon on kohtunud looduslike pühapaikade säilitamise eestkõnelejatega. Varasematel aastatel on just IRL saadikute ettepanekul riigieelarvest eraldatud raha selleks tööks. Me toetame selle programmi rahastamist ja ellu viimist täies mahus. Minu ettepanek on, et oleks ilus see kaardistamise programm viia läbi Eesti Vabariik 100 ühe keskse algatusena. Me ei tohi oma juuri katki tõmmata, praegu on asi noatera peal. Meil ei ole õigus veel sündimata eestlaste põlvedelt võtta ära ühist minevikuteadvust."

Tõnis Kõiv, Reformierakond: "Olen end ikka püüdnud kursis hoida looduslike pühapaikade teemaga ning suur abi on olnud Tiit Kaasiku poolsest info jagamisest. Kuulun ka Riigikogu toetusrühma. 

Looduslike pühapaikade kaardistamiseks on väga oluline suulise pärimuse kogumine ning arusaadavatel põhjustel ei saa sellega viivitada. Kui kaob inimene siis tihti lähevad kaduma ka tema mälestused. Suulise pärimuse kogumine on tööjõumahukas ettevõtmine, mis seega maksab raha. Arvan, et kui oskuslikult kombineerida riigipoolne toetus vabatahtliku töö ja era-annetustega siis on kindlasti võimalik pühapaikade kaardistamiseks vajalik suuline pärimus "kokku korjata".   Selleks on oluline teadvustada ühiskonnas laiemalt millega on tegu ja miks see eesti rahva jaoks oluline on. Sealhulgas meie kõigi elukvaliteeti kasvatades.

Eesti riik - need oleme meie kõik. Mina näen endal ühte rolli selles, et omalt poolt levitada sõnumit looduslike pühapaikade kaardistamise vajalikkuse kohta. Näiteks soovitasin ühele Kesk-Eestis riigiametist priiks saanud 80 aastasele aktiivsele mehele, et ta võiks jätkata oma harjumuslikku töötegemist suulist pärimust korjates. Teha tahtmine on olemas, pension tagab toimetuleku ning kohalikust omavalitsusest või kohalikelt ettevõtjatelt tasub küsida jooksvate kulude (kütus, arvuti jms) katmist. Vabatahtlike jõud ja võimalus on suur."

Loe lisaks: "Ahto Kaasik: Hiied - võõras mure? Poliitikutele kahjuks küll", "300 000 inimest eelistab valimistel hiitesõbralikke kandidaate" ja "Tõnis Mägi: Eesti saab vabaks alles siis, kui saavad vabaks meie hiied".

Loe ka:

Külasta Hiite Maja sihtasutuse kodulehte

Vaata ka pühapaikade keskuse facebooki lehte

Mida arvad sina hea lugeja - kuidas saaks poliitikute tegutsemisplaanidesse sisse viia ka Eesti looduslike pühapaikade säilitamise ning selles suunas ka reaalsete sammude astumise? Miks on enamus meie juhtidest ükskõik eestlaste identiteedi ühest alustalast - looduslikest pühapaikadest?

KOMMENTEERI!