GALERII: Palju õnne! Filmimeister Rein Maran pälvis aasta hiiesõbra aunimetuse



GALERII: Palju õnne! Filmimeister Rein Maran pälvis aasta hiiesõbra aunimetuse
Aasta hiiesõber 2015 on filmimeister Rein Maran

Eesti kirjandusmuuseumi saalis anti laupäeval välja aasta hiiesõbra aunimetus, mille tänavu sai filmimees Rein Maran. Hiie sõbra aunimi antakse isikule või asutusele, kellel on pühapaikade hoidmisel erilisi teeneid. Filmimeistriga saab kohtuda ka täna õhtul kell 18 Rahvusraamatukogus toimuval Looduse Omnibussi loodusõhtul, linastub Lennart Meri ajalooline film "Šamaan", mida tutvustab filmi juures operaatoriks olnud Rein Maran.

Rein Maran sai tunnustuse filmide "Hiite lummus", "Looduslikud pühapaigad Eestis" (mõlemad 2013) ja "Suvisted Tammealusel" (2015) eest. Tartus Eesti Kirjandusmuuseumis toimunud hiiesõprade aastasündmusel anti talle Hiie sõbra kirves ning ta ümber sõlmiti väekirjadega vöö.

"Eesti looduslike pühapaikadega olen tegelnud viimase nelja aasta jooksul. See tänane tunnustus on minu jaoks erakordselt tähtis, erakordselt oluline, märgilise tähendusega. Ma näen siin palju neid, kellega olin koos suvistel Tammealusel. Ma pole saanud nendega eriti rääkida, kuid olen pidanud neid filmilindilt pikalt vaatama. Need inimesed on saanud mulle omaseks, nagu pereliikmeteks, sest nad austavad pärimust, meie looduslikke pühapaiku. Lisaksin veel, et looduslikud pühapaigad on tegelikult maailma vanimad looduskaitsealad, ajast, mil sõna "looduskaitse" polnud veel olemas," ütles Rein Maran tunnustust vastu võttes.


Vasakult: Liina Meta Kuuskmann, EVT Põlisrahvaste Sihtasutusest, Madis Iganõmm Maavalla koja vanem, Hiie sõbra kirvest hoidev filmimeister ja Aasta hiiesõber 2015 Rein Maran, Meelis Muuga Hiite Maja SA juhatusest, Kaja Toikka 2014. a Hiie sõber. Foto autor Mana Kaasik.

"Ta on üks meie rahva suurmeestest, üks eriline mees, kes oma loominguga on meie hinge kõnetanud. Tema lihtne objektiiv viib meid väga lähedale sellele, mida soovime hoida. Nii mõnigi meist on just tema filmide pärast leidnud tee looduse hingestatuse, hapruse, väe ja jõu tunnetamise juurde. Kõigis tema filmides on loodus moodustanud ühtse terviku meie pärimusega. Nii hiiefilmide kui ka varasema loominguga on vanameister ära teeninud tegelikult mitu hiie sõbra kirvest. Niisugusele mehele saab kirve usaldada, täie teadmisega, et ta seda kunagi kurjasti ei kasuta," sõnas õhtujuht Maarja Jakobson Rein Marani kohta.


Hiie väe sündmuse õhtujuht oli näitleja Maarja Jakobson. Foto autor Mana Kaasik.

Hiie sõbra aunimi antakse isikule või asutusele, kellel on pühapaikade hoidmisel erilisi teeneid. Eelmisel aastal valiti Hiie sõbraks Purtse hiiemäe hoidja Kaja Toikka, esimeseks Hiie sõbraks kuulutati aga seitse aastat tagas Muhumaa pühapaikade hoidja Martin Kivisoo.

Loe veel

Seotud lood:

Hiiesõbralike ettevõtmiste eest anti tänukirjad muudelegi väärikatele inimestele. Graafik Viive Kuks on jäädvustanud Võrumaal Võhandu Pühajõge, Uku koobast, Tamme-Lauri tamme ning on toonud oma taiestel osakese nende paikade väest meie kodudesse ja avalikku ruumi. Helilooja Pärt Uusbergi tundlik muusika Rein Marani dokumentaalfilmile "Hiite lummus" võimendas filmi kauni pildikeele sõnumit. Mõned aastad varem valmis heliloojal Ernst Enno sõnadele kooriteos "Ma kuulan". Muusika ja sõnad sulasid ühte ja sündis lummav hiielaul. Läänemaal Vana-Vigalas asub põline hiiekoht. Hiit läbib oja, mille orus ja kaldail on kesk põlde säilinud tukake hiiemetsa. Õpetaja Krista Tõldmaker ja pärimusrühm Kiitsharakad on hiiekohta korrastanud, tutvustanud hiiega seotud pärimusi nooremale põlvkonnale ning on hoidnud pühapaigal silma peal.

2015. aastal valmis lühifilmide sari "Eesti looduslikud pühapaigad". Režissöör Anna Hintsi ja produtsent Kadriann Kibuse sari tutvustab tuntud ja vähetuntud looduslikke pühapaiku ja kutsub neid hoidma. Lummavas pildikeeles avaneb vaataja ees pühade paikade ilu ja valu, vägi ja haprus. Filmid pakuvad uusi teadmisi, tekitavad küsimusi ja mis kõige olulisem, jätavad kohaloleku ja kogemise tunde. Pühapaikade igavikulist tähendust mõtestasid olümpiavõitja Gerd Kanter, luuletaja ja Tartu Ülikooli vabade kunstide professor Kristiina Ehin, näitleja Mari-Liis Lill, keskkonnakaitsja, omavalitsustegelane ja kirikuõpetaja Tanel Ots, laulja Tõnis Mägi ning rahvusvaheline ärimees Sonny Aswani.

Filmi "Eesti looduslikud pühapaigad" produtsent Kadriann Kibus. Foto autor Mana Kaasik.

Enne Hiie sõbra väljakuulutamist kõneles Liina Meta Kuuskmann EVT Põlisrahvaste Sihtasutuse nimel: "Meie esivanemate vaimne varandus, põlise rahva hinge tarkus elab meie pühades paikades, vanades taluhoovides, liivastel külateedel, tähti täis taevakaares... Täna on hea, et me võime lugeda raamatutest meie esivanemate pärandist. Kuid on tarkusi, mida saab ainult sellelt kivilt, kellele juba isa andis ande, veelt, kellele juba isa kaapis hõbevalget, puult, kelle okstesse juba isa sõlmis paela. Need on esivanemate tarkused sellest, kuidas elada loonaga (loodusega) tasakaalus. Selle tarkuse vägi peab säilima kivis, vees ja puus ka meie laste jaoks, sest ainult see paneb õitsele maa ja annab tarkust hingele."

Kuulati ka Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasiku ülevaadet hiite aastast. Rõõmustavate uudiste hulgas oli looduslike pühapaikade uue arengukava algatamine, kurb jälle see, et arengukava järgi võetakse arvele ainult need pühapaigad, millest on juba arhiiviandmeid. Nii aga võivad paljud hiied hävida. Hiiesõbrad ootavad pikisilmi uut Muinsuskaitseseadust, mis muudaks looduslikud pühapaigad omaette mälestiste liigiks. Samuti oli Kaasik mures Rail Balticu trassi valmimisega seoses hävivate hiite pärast.


Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuse juhataja Ahto Kaasik. Foto Mana Kaasik.

Anssi Alhonen tõi tervitusi Soomest. Viimane aasta on Soomes olnud ainulaadne looduslike pühapaikade uurimises ja tuntuks tegemises. Omausuliste ühing Taivaannaula on oma hiiteprogrammi abil kaardistanud üle 300 hiie. Seni on Soomes hiieteadlikkus olnud väga nõrk, kuid on viimasel ajal paranema hakanud, eriti pärast seda kui 28. märts on kuulutatud Soome hiite päevaks. Alhoneni sõnul on Eestis toimuvast hiite kuvavõistluslest rääkimine aidanud Soomes hiie mõistet tuttavaks teha ning tänas selle eest võistluse korraldajaid.

Hiie väe sündmust juhtis näitleja Maarja Jakobson, rahvamuusikat esitasid Kaisa Kuslapuu, Sille Ilves ja Karl Laanekask ning väekaid laule laulis meestelaulu selts LüüTürr.

Rahvamuusikud Sille Ilves, Kaisa Kuslapuu ja Karl Laanekask. Foto autor Mana Kaasik.

Sündmusel anti ka ülevaade hiite kuvavõistlusest ning autasustati võitjaid. Kuvavõistluse tänavuse peaauhinna võitis Martin Mark Urvaste Tamme-Lauri tammest tehtud lummava ülesvõttega "Väga vana ja veel vanem".


Aasta Hiie sõpra valivad Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda, Sihtasutus Hiite Maja ja EVT Põlisrahvaste SA; Hiie väe sündmuse korraldasid tänavu kaheksandat korda Sihtasutus Hiite Maja, Taarausuliste ja Maausuliste Maavalla Koda ning Tartu Ülikooli looduslike pühapaikade keskus.


Vaata tänavuse Hiie väe tunnustamise sündmuse galeriid:

Rein Maraniga saab kohtuda täna Looduse Omnibussis

Täna, esmaspäeva õhtul kell 18 toimub Rahvusraamatukogus loodusõhtu, kus tehakse lühiülevaade rahvusvahelisest Hiite kuvavõistlusest ning rännatakse nganassaanide, udmurtide ja setode juurde. Kauge hõimurahva ngassaanide juurde viib Lennart Meri ajalooline film "Šamaan", mida tutvustab Rein Maran, kes oli filmi operaatoriks.

Lisaks tehakse pildiretk Udmurdimaale Ruukelite perega ja vaadatakse Johannes Pääsukese filmi "Retk läbi Setomaa" (1913) ning meenutame Looduse Omnibussi ja Fenno-Ugria Asutuse selleaastast retke "Salapärane Setomaa". Soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa sündmusi tutvustab Angela Laaneots, seto kultuurinädalast terrorismijärgses Pariisis räägib Aare Hõrn. Laulavad setod. Avatud seto laat ja soodsalt saab osta ka uut hõimukalendrit.

Vaata otseülekannet sündmusest www.looduseomnibuss.ee/otse, uuri lisa Looduse Omnibussi kodulehelt ja facebookilehelt.

Toimetas: Ingrid Peek

*

Alkeemia pildigaleriidel aitab teostuda www.tehnikarent.ee


KOMMENTEERI!