Anna konnatalgulistele hoogu: aita konnad üle tee!



Konnatalgud, konnade päästmine maanteedelt
Konnatalgud, konnade päästmine maanteedeltFoto: Rein Sikk

Eestimaa Looduse Fond (ELF) veab alates 2012. aastast eest "Konnad teel(t)" aktsiooni, mille käigus päästetakse igal kevadel vabatahtlike abiga autorataste all hukkumise eest 15000-20000 konna. Ka tänavu korraldatakse konnatalguid ning selleks vajatakse loodusesõprade abi, kes saavad omalt poolt konnade päästmisele kaasa aidata läbi Hooandja keskkonna.

Anna hoogu: Aita konnad üle tee! toetuseks Hooandjas.

Eestimaa Looduse Fond (ELF) veab alates 2012. aastast eest "Konnad teel(t)" aktsiooni, mille käigus päästetakse igal kevadel vabatahtlike abiga autorataste all hukkumise eest 15000-20000 konna. Soovime ka sel aastal konnatalguid korraldada, kuid vajame selleks Sinu abi!

Miks konni päästetakse?

Konnad täidavad ökosüsteemis tähtsat rolli. Konnad söövad ära suurtes kogustes mitmesuguseid putukaid. Näiteks sööb üks rohukonn suve jooksul keskmiselt üle tuhande aiasaadusi kahjustava putuka. Konnade kudu, kullesed ja moonde läbinud isendid on oluliseks toidulauaks väga paljudele loomadele. Kui konnade arvukus oluliselt langeb, mõjutab see tugevalt teiste loomade elu. Seetõttu on vaja tagada konnade hea käekäik.

Loe veel

Seotud lood:

Paraku on konnade elu täis ohte, ainult 1% kullestest jõuab nii kaugele, et ise järglasi anda. Sigimisikka jõudnud konnad suunduvad kevaditi veekogudesse paljunema. Kahjuks on kümnete tuhandete konnade rännuteede ette rajatud maanteed. Hukkuvad parimas eas konnad, kes on valmis edasi andma elu.

Õnneks on konnade kevadine rändeperioodi aeg ennustatav ja lühikese perioodi ajal toimuv. Nõnda korraldabki ELF just kevaditi konnade teelt päästmise aktsioone.

Mida on siiani konnade heaks ära tehtud?

Viie aasta jooksul on ELF vabatahtlike abiga üle tee aidanud ca 73 000 konna. Vabatahtlikud on panustanud konnade abistamiseks ca 3720 tundi. Lisaks talgutele oleme aastate jooksul läbi viinud mitmeid konnateemalisi infopäevi, kus räägime nii konnade rollist kui rändest. Näiteks osales eelmine aasta infoüritustel ca 680 inimest. Ühtlasi soovime "Konnad teel(t)" aktsiooniga anda hoogu juurde konnatunnelite rajamisele Eestis. Hetkel on meil spetsiaalselt konnadele rajatud läbipääse 4 asukohas. Kindlasti oleks vaja rajada konnatunneleid veel mitmesse maanteelõiku, kus igal aastal hukkub tuhandeid kahepaikseid.


Milleks toetust vajatakse?

ELF vajab Sinu toetust, et aidata korraldada konnade rände ajal ca 20 talgut üle Eesti ning viia läbi teavitustöö. Toetuse abiga:

  1. otsitakse talgute korraldajaid ning jagame juhtnööre konnatalgute efektiivseks ja ohutuks läbiviimiseks;
  2. aidatakse leida talgulisi;
  3. soetatakse vabatahtlikele jagamiseks varustust (vestid, ämbrid, pealambid jmt);
  4. kutsutakse autojuhte üles ettevaatlikkusele konnade rände ajal, teavitame nii eesti- kui vene keeles;
  5. jätkatakse kahepaiksete rändeinfo kogumist ja jagamist;
  6. tähistati 29. aprillil Tallinna Loomaaias rahvusvahelist konnapäeva vahva pereüritusega.

Tallinnas Astangul käivad konnatalgud täie hooga

"Astangul käivad konnatalgud veel täie hooga. Sellel aastal on ränne olnud katkendlik, vahepeal kui oli maa valge ja kergelt jääkirmegi tiikidel peal, siis konnad ei liikunud ja ei paistnud ka kudemistiigist ootavaid peanupukesi, mis soojemate ilmade korral ikka näha olid. Oli päevi kui jalutasime õhtul ja ei kohanud ainsatki konna, aga käisime vaatamas iga päev, et tagada konnadele kõige mugavam võimalikum reis üle autotee," räägib konnatalgute projektijuht Kristel Saarm.

"Viimased suuremad ränded kudemistiiki olid reedel vastu laupäeva ja laupäeval vastu pühapäeva, seega suuremat satsi kudemast tagasitulijaid on oodata 6-8 päeva pärast. Kuna aga kogu aprilli konnad liikusid pigemini hajusalt, siis ilmselt päris täpselt ei tea ennustada kunas võiks selle vahepealse tuleva nädala jooksul veel tagasirännet olla. Ilmselt hakkame käima vaatamas samuti igal päeval. Kuna ala on pea 700m mõlemas suunas, kokku umbes 1,5 km ja võrku on oluliselt vähem, siis selle tõttu ka tuleb tõkkeid liigutada, et valida parim koht vastavalt ajale, ilmale ja suunale kuhu konnad liiguvad," sõnab Saarm.

"Oleks tore kui Astangu konnad jõuaksid ilusti pärast kudemist tagasi oma kodutiiki ja ei hukkuks teel. Ilmad on taas tulemad heitlikud ja julgen öelda, et seni kuni on tõkked püsti tasub ka piiluda kas keegi ootab tõkete taga ämbri-taksot. Ilmselt on ees viimane nädal, kus konnad liiguvad.
Seega veel nädalakene võiks konnasid kaemas käia Astangul ja vajadusel "ämbritaksot" mängida," soovitab konnatalgute perenaine inimesi konnakestele appi minna.

Konnatalguliste põhireeglid:

  • Enne 22.30 on liiga valge konnade jaoks. Päike loojub iga päev järjest hiljem ja selle tõttu ka konnad alustavad liikumist iga päev hiljem, nii et loodusesõpradest patrullijad peaks sellega arvestama ning jätma konnatalgutöö õhtu lõpetuseks.
  • Pealamp on väga oluline, et konnadele kogemata peale ei astuks
  • Kindlasti tuleb kätte panna kindad, et konnadel ei tekiks kuumašokki
  • Kärn-ja rohukonnad tuleb eraldi anumatesse korjata!
  • Enda ohutuseks on kindlasti vajalik helkurvest!
  • Mida vihmasem on ilm, seda rohkem see konnadele meeldib. Kuid suures hädas lähevad konnad rändama ka täiesti kuiva ilmaga.

"Kuna Astangu konnarände epitsenter asub tegelikult kohe elumajade juures, siis enamik patrullijaid ongi kohalikud 3-4 inimest, aga meil on abiks käinud ka inimesi kaugemalt, näiteks Kiilist. Kuna konnade ränne ei käi kellajärgi, siis käime pidevalt patrullimas. Selle nädala lõpp ja järgmise algus peaks olema küll selline üsna kindel tagasirände aeg ja isegi vast sobiva ilmaga, nii et ootame kõiki loodusesõpru appi "ämbritaksot" tegema!" kutsub Kristel Saarm konnatalgutele.

Anna hoogu: Aita konnad üle tee! toetuseks Hooandjas.

Lisainfot saad "Konnad teel" facebookist ja külasta ka kodulehte.

Vaata videot:


Hooandja video valmis õhinapõhiselt tänu headele inimestele: Jaak Kilmi, Kristiina Kübarsepp, Henry Timusk, Epp Adler, Siim Kuresoo ja Mariliis Haljasorg.

Allikas: Hooandja.ee

KOMMENTEERI!