Uurimus: 90% merelindude kehas leidub plastijäänuseid


Suvi Pirital
Suvi PiritalFoto: Andres Putting

Tarbimisühiskond on toonud endaga kaasa rohkelt probleeme, millest üheks suurimaks on planeedi ulatuslik reostumine. Mittelagunevad jäätmed kuhjuvad nii maismaale kui ka veekogudesse, jõudes ka metsloomade ning lindude kehadesse. Kui varasemad uurimused olid hinnanud, et umbes 80% merelindudest on alla neelanud plasti, siis värske uurimuse tulemused näitavad veelgi süngemaid tulemusi, vahendab Telegram.ee.

Plasti tootmise pideva suurenemisega kaasneb aina ulatuslikum plastprahi reostus nii maismaal kui ka veekogudes. Ookeanides esineva plastiku suhtes on äärmiselt tundlikud aga veelinnud, kes söövad prahti kalamarja pähe ning hukkuvad. Viimaste suuremate uurimuste kohaselt on lindude plastisöömise probleem vaid süvenenud: näiteks olid teadlased 1960. aastal leidnud plasti vähem kui 5% merelindude magudest, kuid aastaks 1980 oli see tõusnud 80%-le. Nüüd leidis grupp Austraalia teadlasi oma uurimuses, et praegu võib lausa 90% merelindude seedeelundkonnas olla plasti, mis kahjustab lindude tervist ning populatsioonide arvukust.

Linnud hukkuvad plastisöömise tagajärjel

Teadlased analüüsisid oma kirjalikke uurimusi ning okeanograafilisi ja ökoloogilisi mudeleid, et ennustada 186 merelinnu liigi tõenäosust plasti seedimisele ning selgitada välja, milline liik sööb kõige rohkem plastprahti. Analüüsides prahi asukohta ning linde ja nende toitumisharjumusi, leiti et praegusel ajal on juba kümnest linnust üheksa seedeelundkonnas plasti ning see nähtus on kõige levinum India, Vaikse ja Atlandi ookeani lõunapiiride lähedal. Liikide arvestuses on plasti söömisega enim hädas albatrossid ning tormilinnud.

Seotud lood:

Praegu pole veel täielikult mõõdetud plastisöömise mõjusid merelindude tervisele, kuid kogutud vaatlusandmed on murettekitavad. Näiteks hukkuvad linnud, kui terava servaga plastpraht torkab nende organitesse auke. Samuti on levinud juhtumid, kus merelinnud söövad nii palju plasti, et nende makku ei jää enam ruumi toidule, see mõjutab nende kehakaalu ja tervist.

Ookeanidesse jõuab aina enam plastprahti

Uurimuse kaasautori Denise Hardesty sõnul on prahi puhul probleemiks fakt, et maailm toodab üha enam plasti ning seega jõuab ka üha enam seda ookeanidesse. Ta lisas, et järgmise 11 aastaga toodab inimkond sama palju plasti, kui on siiani toodetud alates plasti tööstusliku tootmise algusest 1950-ndatel. Paraku tähendab see, et ka linnud hakkavad üha enam plastprahti sööma. Hardesty leiab siiski, et mõnes piirkonnas on püütud ka olukorda parandada: näiteks vähendati hiljuti Euroopa Liidus plastist mikroosakeste kasutamist ja tootmist.

Hardesty sõnul söövad merelinnud peamiselt tillukesi plastitükke, kuid ta on linnu soolestikust leidnud ka suuremaid esemeid, nagu näiteks pimedas helendava pulga, õhupalle, sigaretisüütaja, pudelikorke, mudelautosid ja mänguasju. Teadlaste mudel ennustab, et aastaks 2050 leidub juba 99% merelindude seedeelundkonnas plasti. Teiste teadlaste arvates on see number küll liiga suur, olemata siiski ebarealistlik. Kui arvestada, et hiljutine uurimus leidis, et 1950. ja 2010. aasta vahemikus on merelindude populatsioonid vähenenud 67%, siis on ilmne, et merelindude püsimajäämist ohustavad nii inimeste põhjustatud kui ka looduslikud probleemid.

Allikas: Telegram.ee

KOMMENTEERI!