Mida kujutab endast bisfenool A ja kus seda leidub?

Bisfenool A ehk BPA (bisphenol A) on tööstuslik kemikaal, mida kasutatakse peamiselt polükarbonaatplasti ja epoksüvaikude tootmisel - neid mõlemaid kasutatakse lugematul arvul erinevate asjade tootmisel, mis aitavad teha meie elusid igapäevaselt kergemaks.

Polükarbonaat on kerge, heade tehniliste näitajatega plast, mille teevad kasulikuks järgnevad omadused: purunemiskindlus, optiline läbipaistvus, kõrge kuumataluvus ning suur elektritakistus. Just need omadused tagavad sellele plastile laialdased kasutusvõimalused.

Polükarbonaatplastist võivad olla näiteks:

• taaskasutatavad plastist toidu- ja jooginõud sh lutipudelid

• plastist mänguasjad

• veepudelid

• silmaläätsed ja prilliraamid

• CDd ja DVDd

• spordivahendid

• elektroonika- ja elektritarbed, mida kasutatakse kodumajapidamises (nt lauaarvutid, majapidamisseadmed, elektrilised tööriistad jne)

Epoksüvaike kasutatakse kõige sagedamini kaitsekattena tulenevalt nende järgnevatest omadustest: sitkus, kleepuvus, vormitavus ja keemiline vastupidavus.

Tänu nendele omadustele kasutatakse epksüvaike järgnevates toodetes:

• värvid ja liimid

• plekist toidu-ja joogipurkide sisepind võib olla vooderdatud bisfenool A-d sisaldava epoksüvaiguga, kuna takistab rooste ja saaste jõudmist toiduni

• kassatšekkide termopaber - kätega tšekki hõõrudes või kortsutades võib kemikaal kanduda meie organismi

Bisfenool A tööstuslik tootmine sai alguse 1950ndatel aastatel ning BPA-d sisaldavad plasttooted leidsid tee turule juba 1957. aastal. Bisfenool A puhul on tegemist kemikaaliga, mille toomismahud on maailmas ühed suurimad. 2008. aastal oli BPA globaalne tootmisvõimsus enam kui 5 miljonit tonni.

Miks sellele ainele peaks tähelepanu pöörama? Kas see mõjutab tervist või keskkonda?

Bisfphenol A-d peetakse hormoonsüsteemi kahjustavaks kemikaaliks, kuna see käitub nagu naissuguhormoon östrogeen ja võib seeläbi petta keha ja organismi, käivitades ebavajalikke reaktsioone, mis võivad olla kahjulikud.

Teadlased on seostanud bisfenool A-d järgmiste terviseohtudega:

• südamehaiguse, diabeedi ja maksahäirete kõrgem esinemissagedus täiskasvanutel

• on seostatud rasvumisega

• aju ja hormoonide arenguprobleemid loodetel ja väikelastel

• on täheldatud probleeme paljunemisorganite töös ja ka teiste elundkondade normaalses funktsioneerimises (selliste mõjude tagajärg võib olla varajane puberteet ja isegi viljatus)

• teised testid on näidanud, et bisfenool A võib soodustada rinnavähi ja eesnäärmevähi rakkude kasvu ja põhjustada erektsioonihäireid ja muid seksuaalprobleeme meestel

Suur arv uuringuid on näidanud, et bisfenool A lekib plastist ja vaikudest, kui need puutuvad kokku jõulise kasutuse ja kõrgete temperatuuridega (nt mikrolaineahjus ja nõudepesumasinas).

Kuna bisfenool A-d kasutatakse nii paljudes igapäevastes ja tavapärastes toodetes, siis on tõenäosus, et nii arenenud riikide kui ka suurem osa arengumaade inimestest puutuvad peaaegu pidevalt mingilgi tasandil bisfenool A-ga kokku.

2004. aastal USA Haiguste Tõrje ja Ennetamise Keskuse poolt läbiviidud uuringus leiti, et 93% katsealuste uuriniproovides leidus bisfenool A-d. Uuringus jõuti järeldusele, et paljud ameeriklased puutuvad kokku BPA tasemetega, mis ületavad EPA (USA Keskkonnaagentuur) poolt seatud ohutut piiri. Uuringu andmetel on väikelapsed tugevamalt mõjutatud BPA poolt kui noorukid ning ühtlasi olid neil kõrgemad kontsentratsioonid kui täiskasvanutel.

Alates 2011. aastast on Euroopa Liidus keelatud bisfenool A lisamine lutipudelitesse. Näiteks Taanis ja Prantsusmaal on piiratud BPA-d sisaldavate materjalide kasutamine lastele vanuses 0-3 aastat mõeldud toiduga kokku puutuvates toodetes. Prantsusmaa kavatseb keelata 2015. aastast BPA kasutamise kõigis toiduga kokkupuutuvates materjalides.

BPA võib keskkonda sattuda kas otse või läbi toodete lagunemise. Keskkonnasaaste üheks võimalikuks allikaks on BPA lekkimine plast- ja metallijäätmetest prügimägedel. Üldised uuringud on näidanud, et BPA võid mõjutada veeorganismide kasvu, paljunemist ja arengut. Mageveeliikide hulgas on kalad kõige tundlikumateks liikideks.

2010. aastal läbi viidud laiaulatuslik kahe Kanada jõe uuring leidis, et hormooni-sarnaste kemikaalidega (sh bisfenool A) saastatud aladel moodustasid emased kalad 85 % populatsioonist, samas kui saastumata alal oli emaste osakaal ainult 55%.

Tööstusepoolne reaktsioon BPA-suunalisele kriitikale on "BPA vabade" toodete propageerimine. Sellised tooted on tehtud plastist, mis sisaldab kemikaali bisfenool S (BPS).

BPS-i, mis on BPA-ga sarnase struktuuri ja omadustega, kasutatakse praegusel ajal juba kõiges alates paberrahast ja lõpetades tšekkidega ning USA-s, Hiinas, Jaapanis ning veel mõnes Aasia riigis tehtud uriiniproovide analüüsi tulemusena võib kinnitada inimeste laialt levinud kokkupuudet BPS-iga.

Ühe 2011. aastal läbi viidud uuringu kohaselt võib läbi inimese naha imenduda 19 korda rohkem BPS-i võrreldes BPA-ga, kui seda laiaulatuslikumalt kasutati.

2013. aastal läbi viidud uuringu kohaselt jagab BPS samu probleeme BPA-ga, mis on tunnistatud östrogeeni kahjustajaks juba äärmiselt madalate kokkupuutetasemete korral.

Kas bisfenool A-d saab kuidagi tootes tuvastada? On see märgitud etiketile näiteks?

Bisfenool A-d võib leiduda plastis, millel on kood 7.

Kood 7 on plasti korduvkasutamise tüüp. Seda tüüpi plasti (polükarbonaat) võidakse kasutatada näiteks beebipudelite ja spordijookide pudelite tootmiseks. Kui nendes kasutatakse kuuma jooki, võivad vabaneda bisfenoolid.

Kood 3-ga tähistatud materjal (PVC, polüvinüülkloriid) võib samuti sisaldada bisfenool A-d - see on väga tõenäoline „paindliku/pehme PVC" puhul, mitte jäikade toodete nagu torud, aknad ja fassaadimaterjalide puhul.

Mida peaks tegema tarbija, kes ei soovi ainega kokku puutuda?

Kõigepealt halb uudis: kuni bisfenool A ei ole täielikult keelustatud, seni pole seda tõenäoliselt ka sajaprotsendiliselt võimalik vältida. Seda on meid ümbritsevas elus lihtsalt liiga palju. Vaatamata sellele on siiski erinevaid võimalusi, kuidas enda kokkupuutumist BPA-ga vähendada - ja pidagem meeles, et iga väike tegu aitab.

Järgnevalt on toodud mõned ideed, kuidas seda teha:

• Paljusid lutipudeleid ja lutte on praegusel ajal võimalik saada BPA vabadena. Samuti on variandiks klaasist lutipudeli kasutamine.

• Ära anna oma lastele mängimiseks plastist mänguasju, kui ei ole spetsiaalselt välja toodud, et need on BPA-vabad. See võib osutuda raskeks, eriti kingituste tegemise aegadel (jõulud, sünnipäevad). Proovi leida delikaatne viis jagamaks oma mure kingitustetegijatega.

• Lõpeta plastist veepudelite ostmine. Kui ostad taaskasutatava veepudeli, siis otsi BPA-vaba veepudel või veelgi parem - vali roostevabast terasest pudel.

• Ära joo karastusjooke.

• Asenda oma plastist toidusäilitusnõud klaasist või roostevabast terasest nõudega. Kui tegemist on klaasist nõuga, millel on plastist kaas, siis ära pane nõu nii täis, et kaas pressiks vastu toitu. See on eriti oluline kui on tegemist happeliste toitudega nagu näiteks tomatikaste. Hapete toimel võib toitu lekkida rohkem BPA-d kui tavaliselt. Ära kunagi pane happelist toitu plastnõudesse.

• Proovi vähendada plekkpurgis müüdavate konserveeritud toitude ostmist. Kuivataud ubade leotamine ja nendest toidu valmistamine savipotis ei ole eriti palju raskem purgiubade valmistamisest ning see on palju odavam. Osta värskeid juurvilju ning valmista neist ise supp, kusjuures eriti tuleks vältida konserveeritud tomatist tooteid (tomatipasta ja purustatud tomatid, mida müüakse plekkpurkides). Jällegi - tomatid on happelised, seega imendub neisse rohkem BPA-d. Katsu leida tomatitest tooteid, mis on klaaspurkides või õpi ise konserveerima.

• Osta vähem toitu, mis on pakendatud plastist nõudes, eriti beebitoodete puhul. Plasti eelpakendatud beebitoit on mugav kasutada, aga sellega kaasnevad riskid pole seda lihtsalt väärt.

• Ära mitte kunagi kuumuta plasti. Ära pane seda mikrolaineahju või nõudepesumasinasse, isegi mitte kõige ülemisele riiulile. Kuumuse toimel lekib BPA palju agressiivsemalt.

Lisainfo

Eesti keeles väga põhjalikke materjale bisfenool A kohta hetkel ei leidu. Inglisekeelsete lehekülgede puhul aga tuleks kindlasti tähele panna, kes lehekülge toetavad -

http://www.bisphenol-a.org/ - tuleks läheneda skeptiliselt, kuna lehekülge toetavad polükarbonaadi tootjad.

http://en.wikipedia.org/wiki/Bisphenol_A

Projekti "Mõtle mida tarbid. Vali vähem ohtlikke kemikaale sisaldavaid tooteid" kaasfinantseerib Euroopa Liidu LIFE+ programm. Projekti tegevusi juhib ja koordineerib MTÜ Balti Keskkonnafoorum - www.bef.ee

Autorid: Balti Keskkonnafoorumi (BEF) kemikaaliekspert Heli Nõmmsalu ja projektikoordinaator Sandra Oisalu

Allikas: Bioneer.ee