NASA teadlane avaldab koha, kust on kõige tõenäolisem leida maavälist elu

 (7)

NASA teadlane avaldab koha, kust on kõige tõenäolisem leida maavälist elu
kosmosdepositphotos.com

"Kui tahame leida tõeliselt harukordset maavälist elu, peaksime otsima seda kaugemalt kui meie vahetust naabrusest", ütleb NASA planeedisüseemide uuringu osakonna vanemteadur Chris McKay.

Heida tähelepanelik pilk kõigile meie päikesesüsteemi planeetidele ja tähtsamatele kuudele ning küsi endalt, millisel neist on kõige ideaalsemad elutingimused. Kas Maa oleks sinu esimene valik?

Kui sa juba tead, mida otsida, siis reedaksid meie planeedi pinda katvad lopsakad rohelised mandrid ja sügavad sinised ookeanid otsekohe, et vesi ja elu on juba siin olemas.

Paraku on selliste astrobioloogide nagu Chris McKay hinnangul Maa ainuke planeet, mille külluslikud elumärgid on nähtavad lausa kosmosest. Kui tulnukad peaksidki ringi hulkuma meie kosmilises naabruskonnas, siis kujuneb nende leidmine palju raskemaks kui lihtsalt korraks neist mööda lendamine.

Millest alustada?

McKay sõnul peaksime otsinguid alustama hoopis maa alt.

Seotud lood:

"Maapinna all on tingimused paremad," ütles McKay äri- ja tehnoloogiauudiste veebilehele Business Insider. McKay on vanemteadur NASA planeedisüsteemide uuringu osakonnas ja tema töö on välja selgitada, millises päikesesüsteemi osas on võimalik elu eksisteerimine. "Seetõttu olekski kõige targem hakata otsima maa alt."

Loe veel

Suurim asjaomane probleem on aga see, kuidas kavandada ja kasutusele võtta sobiv sõiduk, mis oleks võimeline kaevama sügavale planeedi pinnasesse, et otsida sealt märke elust. See pole mitte ainult erakordselt keeruline, vaid ka kulukas ettevõtmine. Seni on inimesed suutnud välja kaevata, koguda ja uurida ainult Kuu ja Marsi pinnalt pärinevaid näidiseid.

Ainus erand, mille puhul meil poleks vaja kaevata ega puurida, on Saturni pisike kuu nimega Enceladus, mille pinnal asub paks jääkiht ja selle all tohutu ookean.

Enceladust mainiti alles hiljuti ka uudistes seoses kaalukate tõenditega, mille avastasid kaks eri teadlaste meeskonda ja mis osutasid merepinda katvate aktiivsete vulkaanide olemasolule Enceladusel, aga see pole ainus põhjus, miks McKay on elevil kõnealuse pisikese kuu uurimise pärast.

"Enceladus on kõige tõenäolisem lahendus kiireima vastuse saamiseks," ütles ta. "Enceladuse pinnalt tõusevad nimelt kosmosesse aurusambad."

2005. aastal lendas Enceladusest mööda Cassini kosmosesond, mis märkas planeedi pinnalt tõusvaid veeaurust ja muudest materjalidest koosnevaid sambaid. McKay väidab, et kui meie päikesesüsteemis on elu, siis leiame selle tõenäoliselt just nende sammaste seest.

Mida tuleks otsida?


Pilt: Pixabay

Paraku ei ole Cassini sond varustatud vajalike vahenditega tuvastamaks elumärke nende sammaste sees. Praeguse seisuga pole NASA-l ka mingit plaani saata lähiajal uut kosmosesondi Saturni või selle kuude lähedusse. See aga ei takista McKay'd ja teisi teadlasi arutamast, mida nad võimalusel Enceladuse pinnalt leida püüaksid.

"Ma pakun välja, et parim lahendus oleks mõõta aminohapete molekulide hulka, sest nimelt need on valkude moodustumise aluseks," ütles McKay jaanuaris Kavli fondi korraldatud veebiülekande käigus. "Elu areng Maal on aminohapetega seoses võtnud kindla suuna. Valkude koostamiseks on vaja üksnes 20 eri aminohapet ja kõik need aminohapped on vasakukäelised."

"Vasakukäelised" aminohapped on keemiliselt koostiselt identsed paremakäeliste aminohapetega, mis tähendab, et need koosnevad täpselt samadest aatomitest. Erinevus on selles, et nende hapete ehitus on teineteisega võrreldes peegelpildis, täpselt nagu inimese parem ja vasak käsi on sama kujuga, aga üksteise peale asetatuna need ideaalselt ei kattu.

Üks astrobioloogia suurimaid lahendamata saladusi on see, miks RNA ja DNA koosnevad ainult sellistest valkudest, mida toodavad vasakukäelised aminohapped. Sõltumata selle nähtuse tegelikust põhjusest või moodusest tuleks kõnealune fakt kindlasti kasuks tulevikus Enceladuse võimaliku uurimise käigus.

"Kui Chris peaks tõepoolest leidma Enceladuse aurusammastest aminohappeid, kujuneb peamiseks katsumuseks see, kuidas kindlaks teha, kas need happed on tekkinud bioloogilise protsessi käigus," ütles veebiülekande ajal Steven Benner, kes on Florida molekulaarse evolutsiooni rakendusuuringute fondi juht ja silmapaistev teadlane. "Kui ta peaks avastama, et kõik aminohapped on vasakukäelised, oleks tegemist veenva leiuga, sest just vasakukäelisus muudabki valgu arenguvõimeliseks."

Tegelik küsimus

McKay jaoks ei ole kõnealuse jahi põnevaim osa üksnes tulnukate võimaliku olemasolu avastamine. Kõige paeluvam oleks avastada ainulaadne maaväline elu, mis erineks täielikult elust Maal. See aga võib kujuneda raskeks ülesandeks, sest elu alustalad on niivõrd keerulise ehitusega.

"Minu jaoks on tegelik küsimus järgmine: mitte "kas teistel planeetidel eksisteerib elu," vaid "kas teistel planeetidel on elu alguse saanud kuidagi teisiti," ütles McKay Business Insiderile. "Erinevus nende kahe küsimuse vahel võib esmapilgul paista tühisena, aga see pole nii."

Teistsuguse tekkega maavälisel elul võib teoorias olla Maal esinevate eluvormidega võrreldes ka täiesti teine biomolekulaarne ehitus. Praegu vaidlevad teadlased muuhulgas selle üle, kas elu Maal on alguse saanud siin või mõnel teisel taevakehal, näiteks Marsil, ning seejärel meteoriidi sees Maale jõudnud.

Selline võimalik sündmuste kulg ei ole teadlaste sõnul sugugi võimatu, sest Marsi pinda kattis vesi hinnanguliselt umbes samal ajal, kui Maal sai alguse elu. Kui me leiaksime Marsi pinnalt tõendeid elu olemasolust ja see jagaks meiega sama DNA-d, siis oleks McKay sõnul tegemist meie kaugete sugulastega.

Kui tahame leida tõeliselt harukordset maavälist elu, peaksime otsima seda kaugemalt kui meie vahetust naabrusest.

"Kui otsingud viivad meid Marsilt edasi sellistele kaugetele kuudele nagu Europa, Enceladus ja Titan, siis muutuvad ka nende taevakehade tingimused Maa omadest üha erinevamaks," ütles McKay. "Mida kaugemale minna, seda tõenäolisem on leida märke sellisest elust, mis meiega kuidagi seotud ei ole."

Tõlkis: Joonas Orav

Allikas: Businessinsider.com

KOMMENTEERI!