Maavälise elu otsinguil: kaugest tähesüsteemist on avastatud elu aluskivid


Maavälise elu otsinguil: kaugest tähesüsteemist on avastatud elu aluskivid
Maavälise elu otsinguildepositphotos.com

"Me teame tänu eksoplaneetide uurimisele, et meie päikesesüsteem ei ole ainus, kus leidub palju planeete või külluslikult vett," ütleb dr Karin Öberg Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest, kes on pühendunud maavälise elu otsingutele.

Teadlased on esmakordselt leidnud ametliku kinnituse ühele oma kauaaegsele teooriale: kosmiliste protoplanetaarketaste koosluses eksisteerivad ka keeruka ehitusega orgaanilised molekulid. Kuigi kõnealustest molekulidest elusorganismideni on suur samm, tõendab see avastus, et vähemalt mõnel planeedil on eluks vajalikud ained olemas juba planeedi moodustumise ajal.

Teadusajakirjas Nature kirjutati, et tähe MWC 480 vaatlemine viidi läbi Atacama kõrbes asuva suure millimeeter/submillimeeter liitantennteleskoobi (ALMA) abiga. MWC 480 on vaevalt miljon aastat vana, aga seda ümbritseb juba protoplanetaarketas, millest eeldatavasti sünnivad tulevikus planeedid.

ALMA avastas ketta äärealadel metüültsüaniidile (CH3CN), tsüanoatsetüleenile (HC3N) ja vesiniktsüaniidile (HCN) omased spektraalsed kiirgusrežiimid. Nende molekulide kaugus tähest MWC 480 andis astronoomide rühmale mõista, et vaadeldavast piirkonnast saab ühel päeval tähe Kuiperi vöö ning tsüaniidid muutuvad osaks selle vöö komeetidest.

Seotud lood:

"Komeetide ja asteroidide kohta koostatud uuringud näitavad, et meie Päikesele ja planeedisüsteemile aluse pannud udukogus leidus rikkalikult vett ja kompleksseid orgaanilisi ühendeid," märkis uuringu põhiautor dr Karin Öberg Harvard-Smithsoniani astrofüüsika keskusest. "Meil on nüüd veelgi rohkem tõendeid selle kohta, et sarnane keemia eksisteerib ka mujal universumis - piirkondades, kus võivad moodustada päikesesüsteemid, mis ei erine meie omast."

Uuritud keemiliste ühendite kontsentratsioon (0,01%) on võrreldav nende ühenditega, mis leiduvad meie enda päikesesüsteemis - seda hoolimata tõsiasjast, et täht MWC 480 ei ole üheselt kõrvutatav Päikesega, sest kõnealuse tähe mass on meie Päikesest 1,8 korda suurem. Lisaks on selle protoplanetaarketas kümme korda suurema massiga ja 2-3 korda kuumem, kui on päikesesüsteemi moodustamiseks vajalik.

Keeruka ehitusega molekule on meie päikesesüsteemist väljaspool ka varem märgatud, kuid need esinesid protoplanetaarse kettaga võrreldes külmemas ja stabiilsemas keskkonnas, tõstatades küsimuse, kas sellised molekulid suudaksid eksisteerida ka moodustuva tähe läheduses. Huvitaval kombel on metüültsüaniid protsessi käigus pealtnäha lausa paljunenud või siis on selle ühendi kontsentratsioon tõusnud. Tsüaniidi kontsentratsioon on isegi kõrgem kui tähtedevahelistes pilvedes, kus kompleksseid molekule on varem märgatud. Tegelikult on tähe MWC 480 orbiidil rohkem metüültsüaniidi kui Maa ookeanides vett.

MWC 480 protoplanetaarketta välisserv on elu toetamiseks liiga külm ja tõenäoliselt ei muutu see ka tulevikus. Samas on vesi eeldatavasti Maale saabunud päikesesüsteemi äärealadelt pärinevate komeetide vahendusel, mis tähendab, et MWC 480 elukõlbulikus piirkonnas tekkivatele planeetidele võivad tulevikus samuti saabuda komplekssed orgaanilised molekulid.

"Me teame tänu eksoplaneetide uurimisele, et meie päikesesüsteem ei ole ainus, kus leidub palju planeete või külluslikult vett," ütles Öberg lõpetuseks. "Nüüd teame ka seda, et meie planeetide orgaaniline keemia ei ole ainulaadne. Oleme taas kord avastanud, et me pole erilised. See on suurepärane uudis neile, kes loodavad mujalt universumist elu leida."

Loe veel

Allikas: www.iflscience.com

Tule kuula maaväliseid mõtteid ja tulevikuvisioone sel pühapäeval, 12. aprillil Tallinna Teletornis toimuval Kosmonautikapäeval ja R2 saate "Hallo, Kosmos!" avalikul salvestusel, kus esinevad Mart Noorma, Igor Volke, Mari-Liis Aru ja Kristel Kivari - registreeru facebookis.

KOMMENTEERI!