Kuukalender: Kuu kuus aega meie rahvapärimuses ehk kuidas Kuuga kooskõlas elada



Kuukalender: Kuu kuus aega meie rahvapärimuses ehk kuidas Kuuga kooskõlas elada
Kuu kuus aega meie rahvapärimuses ehk kuidas Kuuga kooskõlas eladadepositphotos.com

Mikk Sarv on pärimusekandja ja mõtiskleja, bioloog ja õuesõpetaja, rahvaluuleteadlane, maaelu aktivist ja loodusemees, kes täna, neljapäeva õhtul kell 20 (ja kordusena pühapäeval kell 14) jutustab Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" oma neljakümne aasta pikkusest Kuu-uuringust, millest ta on teinud ka kokkuvõtte oma raamatus "Kuu". Alkeemial on hea meel jagada lugejatega tema poolt kirja pandud meie esivanemate iidset tarkust Kuu kuuest faasist ehk pehmetest ja kõvadest aegadest ning vanarahva soovitusi selle kohta, mida millal täpselt teha, et kõik edukalt sujuks.

Loe veel

Kuu kuus aega meie rahvapärimuses

Maarahvas

Oleme vist ainus rahvas maailmas, kes on taas kasutusele võtnud ruunikalendriehk sirvilauad. Veel pool tuhat aastat tagasi olid need levinud üle kogu Euroopa. Sirvilaudade taaskasutuselevõtt algas 1968. aastal pärast vene antropoloogi Leonid Maistrovi uurimiskäiku Eesti Rahva Muuseumi ja Ajaloomuuseumi ning tema vastavasisulise artikli avaldamist kogumikus „Teaduseajaloo lehekülgi Eestis". Artiklis annab autor ülevaate meie erinevates muuseumites hoiul olevatest kalendritest ning nende kasutamise põhimõtetest. Mõnel vanadest sirvilaudadest on märgitud 19 nn kuuruuniga Kuu loomised 19 järjestikusel aastal. See viis mõttele koostada tänapäevaseks kasutuseks paberil sirvilauad, kus on märgitud Kuu pehmed ja kõvadajad. Esimesed sellised sirvilauad koostas Kaido Kama 1978. aastal. Sellest ajast peale on igal aastal välja antud uued sirvilauad.

Kuu on kuueosaline

Kas Kuul ja number kuuel võib olla mingit seost? Ega seda vist päriselt tõestada olegi võimalik. Küll on aga regilaulu keeles mõtleja jaoks selline seos kindlasti olemas - peab ju laulusepitseja aina leidma sõnu, mis algavad samade häälikutega ja mille sees kõlavad samad täishäälikud. Nii sobivad sõnaga „Kuu" kokku „kuldne" ja „kullakene", aga kindlasti ka arvsõna kuus. Kui Suur tamm lööb regilaulus Kuu tükkideks, siis loomulikult kuueks tükiks. Kuueosalisel Kuul on ka praktiline tähendus ja rakendus. Aasta suvepoolel on lihtne aega arvata Päikese asendi järgi ilmakaarte suhtes. Näiteks kagust paistev Päike tähendas, et käes oli aeg keskhommikut pidada, hommik kaheks jagada, et nii tööloomad kui inimesed saaksid hetkeks hingetõmmata. Aasta talve poolel paistab Päike nii lühikest aega, et selle järgi ajaarvamine läheb keeruliseks. Siis tulevad appi tähtkujud ja Kuu.

Tõepoolest, just aasta talvepoole ajaarvamises on palju abi Kuu kuue aja jälgimisest. Kuu esimene aeg algab kasvava kuusirbi ilmumisega õhtutaevasse, järgnevad kolm päeva, kus selle aja mõju on valdav, ja kaks üleminekupäeva.

Seejärel tuleb kasvava Kuu pehme aeg, kus taas esimesed kolmpäeva on kõige iseloomulikumad sellele ajale, ja järgneb paar üleminekupäeva järgmiseks täiskuuajaks. Ka täiskuuaja esimesed kolm päevakuni Kuu täis saamiseni on jõudsamad kui järgmised kaks päeva.

Sama on järgmise aja, kahaneva Kuu pehme ehk mäda ajaga, kus taas esimesed kolm päeva on eriti tõhusad ja järgnevad päevad on üleminekuks vanakuu kõvale või kuivale ajale. Kui vanakuu sirp kaob hommikul koiduvalgusesse, jääb see aeg lihtsalt neljapäevaseks, viies päev kaob aga ära.

Samamoodi võib oma kuuringi ajaarvamist korrastada ka esimese kuusirbi õhtutaevasse ilmumisel.

Teades, millises ilmakaares erinevate kuuaegade Kuud oodata on, oli võimalik teada, kui kaugele on öö jõudnud ja millal on koidikut loota. Ka oli mõistlik pingeline töötegemine nelja päeva järel katkestada, et viiendal päeval hinge tõmmata - nii edenes töö jõudsamalt.

Nüüdisaegsete sirvilaudade koostaja Kaido Kama võtab ajakirja Vikerkaar 1988. aasta jaanuarinumbris käsitluse Kuu kuuest ajast kokku nõnda: „Yks kuutsykkel jaguneb kolmeks pehmeks ja kolmeks kõvaks ajaks. Pehme (mäda) aeg on hää lagundaja ja määndaja. Pehmel ajal lähevadhaavad mädanema ja piim hapuks. Mädal ajal jahvatet jahu ja suitsetet liha lähevad kergesti ussitama. Pehmel ajal kyntakse söödid (mätas laguneb hästi) ja veetakse sõnnikut. Pesu läheb pesemisel hästi puhtaks. Pehmel ajal (kuu vahepäeval) tapetud looma liha paisub keetmisel. Pehmel ajal kylvatakse-istutetakse kõik, mis alla kasvatab. Kõval (kalgil) ajal rasv pritsib panni pääl ja põletispuud annavad kõvasti sysi välja. Kõval ajal lõigat puu ei mädane, haavad ei lähe halvaks (kuldilõikus). Kõval ajal tapetud looma liha annab palju rasva välja. Kõval ajal kylvatakse teravili ja kõik muu, mis pääle kasvatab (kapsas täie kuuga). Aasta kõige kõvemad ajad on radokuu ymbruses, siis lõigatakse ehituspalk ja muu tarbepuu. Lammast pygatakse noorekuu mädaga - saab hää pehme vill ja hakkab kiiresti uut kasvatama. Mädal ajal kylvat herned keevad hästi pehmeks, kõval ajal maha tehtud ei lähe nii kergesti ussitama. Kõval ajal pandud sibul kasvatab päälseid, pehmel ajal pandu mugulaid. Mädal ajal tehtudsaunavihad on pehmed (ei poeta lehti), kuid võivad kergemini hallitama minna. Kirves pannakse varde vanakuu kõvaga. Loomulikult ei välista kõvad-pehmed ajad laiemalt tuntud noore-vanakuu tähendusi. Kõik, mis kasvama peab (kylv, istutus), tehakse maha ikkagi noore kuuga, mis hävima peab (võsalöömine, putukatõrje), tehaksevanaga."

Meie oma pärimusest võib sageli leida Kuu kuue faasi eristamist, kus üldtuntud nelja faasiga ühtivad esimene ja viimane veerand. Esimese veerandiajal vahetub kasvava Kuu kõva aeg kasvava Kuu pehme ajaga ja viimase veerandi ajal vahetub kahaneva Kuu pehme aeg kahaneva Kuu kõva ajaga. Täiskuuaja viis päeva, kaks ja pool päeva enne ning pärast täiskuud on kõva aeg ja Kuu loomise aja viis päeva, kaks ja pool päeva enne ja pärast Kuu loomist on Kuu loomise pehme aeg. Kuu aegade tabel.

Kasvava Kuu kõva aeg

Kuu alguseks on meie pärimuses esimese kuusirbi ilmumine õhtutaevasse pärast päikeseloojangut. See juhtub tavaliselt kaks kuni kolm päeva pärast Kuu loomist. Kuu on oma teel taevas möödunud Päikesest ja liigub läbi nende tähtkujude, kuhu Päike jõuab järgmistel kuudel. Samas jääb Kuu taevas liikudes iga päevaga üha enam Päikesest maha. Taevas tuleb esimest kuusirpi otsida läänekaares. Maa pealt vaadates on õhukese sirbina nähtav Kuu päikesepoolne külg. Iga ööpäevaga muutub sirp aina toekamaks ja paksemaks ning hakkab paistma üha hiljem pärast Päikese loojumist. Esimestel päevadel loojub Kuu üsna kohe pärast Päikest, kuna ta on taevas Päikesele nii lähedal. Seetõttu on esimest nähtavale ilmuvat kuusirpi taevast ka raske leida. Ometigi on sel õhukesel sirbikesel suur kasvamisejõud - igal õhtul paistab ta silmanähtavalt tüsedamana.

Kuusirbi taevasse ilmumisega lõpeb Kuu loomise aeg, mida tajuti pehme ajana, ja algab kasvava Kuu kõva aeg, mis kestab kõige selgemini esimesed kolm päeva, millele järgnevad kaks üleminekupäeva.

Kasvava Kuu kõva ajaga on seotud hulganisti sõnumisi ja loitse. Usuti,et uue Kuu esimestes päevades on eriti kange kasvatav vägi ja jõud. Kõike, mida sooviti näha kasvamas, võis sel ajal endale soovida, pöördudes Kuu poole ja kutsudes teda appi. Seda kasvavat väge tajuti kõva ja kuivana. Ehk sellepärast peeti seda aega eriti heaks just okaspuude tarbepuuks raiumisel. Loodeti, et raiumisel puus liikuma hakkav vaik takistab puidu nakatumist mädanike ja haigustega. Ka oli see parim aeg igasuguste töödega pihta hakkamiseks. Kuu taevasse ilmumise esimestest hetkedest alustatud töö edenes sama suure hooga, nagu Kuugi kasvas.

Kevadel külvates ja istutades püüti kasvava Kuu kõval ajal keskenduda taimedele, mis kasvatavad vilja maa peale. Kunagine majakavaht ja nüüdne looduskalendri tegija Gennadi Skromnov järgis Kuu pehmeid ja kõvu „viiepäevaseid" tsükleid, kui ta mõnikümmend aastat tagasi elas seitse aastat Ruhnu saarel. Saare veidi enam kui tosin põllumajandusega tegelevat peret olid harjunud kurkide külvamisel ja istutamisel tegema ikka nii, nagu Pulga Liivi ees tegi. Igal sügisel viidi Ruhnust Leningradi turule mitu laevatäit kurke, mis oli peredele oluliseks lisasissetulekuks.

Ühel aastal märkas Gennadi, et Pulga Liivi ja tema järel kõik saare pered panid kurgid maha mitte kasvava Kuu kõval ajal (kurk kasvatab viljad maa peale), vaid pehmel ajal. Ja tulemus? Ruhnut tabassel aastal kurgi ikaldus - ainus mõnekümne ruutmeetrine maalapp, mis ohtralt kurke kasvatas ja lõpuks saare kõigile peredele kurgi lauale andis, oli Gennadi oma. Tema oli külvanud oma kurgid kasvava Kuu kõval ajal. Sellest ikaldusaastast peale tekkis Ruhnu peredel huvi Kuu kõvade ja pehmete aegade vastu ning sellega hakati arvestama oma majanduselus: aedvilju külvates, kala ja liha suitsutades, vahest ka muudes tegemistes. Seegapidi 1979. aastal taas käibesse läinud ruunikalender enne aastavahetust saareelanike jaoks kirjutusmasinal paljundatud saama. Kuu kõva aja võib ära tunda ka taevasse vaatamata. Näiteks ahju küttesjäävad kasvava Kuu kõval ajal söed suureks, kõvaks, kõlisevaks ja kalgiks. Pesu ja juuste pesemisega tasub pigem oodata kasvava Kuu pehme ajani.

Kasvava Kuu pehme aeg

Kasvava Kuu pehme aja algus on märgitud kalendritesse esimese veerandi,paremale kaardus poolkuu märgiga. Taevasse ilmub kasvav poolkuu päikeseloojangu järel ning on kõige kõrgemal loojangu ja südaöö vahel. Teda tuleb otsida edelataevast. Algul paremale kumerduva poolkuuna paistev Kuu muutub iga järgmise ööga üha ümmargusemaks. Kuu tervikuna tundub olevat kergelt lopergune. Ta liiguks nagu selg ees, kusjuures tema pahemale pööratud kõht aina kasvab. Selleks ajaks on Kuu kange kasvatav jõud saanud korraliku hoo sisse ning muutunud küpseks ja pehmeks. Kõige selgemini on see kasvatav pehmus tajutav taas esimesed kolm päeva, millele järgneb kaks üleminekupäeva.

Kasvava Kuu pehmel ajal on soovitatav külvata herneid ja ube, siis keevad need kergesti pehmeks. Teha tasub kõiki töid, mille tulemus peab olema kindlalt ja pidevalt kasvav. Hea mõte on tunnustamise ja kiitmisega õhutada oma kaastöötajaid ning lähedasi paremale tööle.

Täiskuuaeg

Kasvava Kuu pehmele ajale järgneb täiskuuaeg, mis on taas kõva aeg. Täiskuuhetk on kalendritesse märgitud valge kettana. Tegelikult on olulise mõjuga pikem ajavahemik kui see hetk. Täiskuuaeg algab kaks-kolm päeva enne täiskuu kalendrisse märgitud aega ja lõpeb kaks-kolm päeva pärast seda. Kuu tõuseb taevasse umbes Päikese loojumise ajal ja loojub hommikul Päikese tõusu ajal. Kõige kõrgemal on täiskuu lõunataevas. Eriti selge mõjuga on täiskuuaja esimesed kolm päeva, kuni Kuu täiesti täis saab. Ja nagu ikka, on viimased kaks päeva üleminekupäevad. Täiskuu paistab taevas otse Päikese vastas, liikudes üle taeva nii, nagu Päike liigub pool aastat hiljem.

Täiskuuajaga on seotud paljud loitsud, sest siis arvati Kuu jõud olevat suurim. Sel ajal oli hea kinnitada oma sidet ja lähedust Kuu ja tähtedega. Kuna meie kehad koosnevad samast ainest nagu Maa ja Kuu, oleme aineliselt neile väga lähedal. Kui ainelisele lähedusele lisandub veel mõtteline lähedus palvete ja loitsude abil, olemegi heas kooskõlas muutuva ajagaja meie tegemised sujuvad nii, nagu me seda soovime. Nii näiteks käidi täiskuuööl nelja tee ristil tegemas maagilisi toiminguid, et mõjutada soovitud suunas oma tulevikku. Täiskuuajal tehti toimetamisi, mis nõudsid täiust ja terviklikkust. Sel ajal soovitati istutada ka kapsaid, et kapsapead kasvaksid suured ja kõvad. Täiskuuaja mõju on tajutav isegi siis, kui Kuu ise on pilvede taga.

Kahaneva Kuu pehme aeg

Kahaneva Kuu pehmel ajal on Kuu kõrgel kagutaevas südaöö ja hommiku vahel. Kalendritest võib leida kahaneva Kuu pehme aja lõpu, mis on märgitud sinna viimase veerandina, pahemale kaardus kuusirbina. Kuu paistab taevas taas lopergusena, kuid nüüd on tal poolkumer magu paremal pool, Kuu liikumise suunas. Selle kohta on mõnel pool öeldud, et Kuu on sea maos, tal on seamagu ees. Seda Kuu nägu ehk faasi on nimetatud ka mädakuuks. Sel ajal lõpeb täiuse pingsus ja annab ruumi küpsele pehmusele, mis omakorda läheb üle lagunemiseks ja mädanemiseks. Midagi uut sel ajal ette ei võeta, samas võivad hakata lahenema pikalt umbes olnud tegemised ja tülid.

Hea mõteon teha endale nimekiri lahendamist vajavatest suhetest ja asjadest ning iga mädakuu ajal vaadata, ehk on aeg küps nendega edasi minna ja lahenduseni jõuda.Hea on võsa raiuda või peenraid umbrohust puhastada - sest umbrohu ja võsa tagasikasvamise jõud usuti sel ajal olevat vähim. Eriti hea on võsa raiuda augustikuu mädakuuga. Mädakuu jõud on selgelt tajutav esimesed kolm päeva, järgnevatel üleminekupäevadel mõju kahaneb. Kindlasti tasub mõelda ka koristamistele ja suurpuhastustele, samuti akna- ja igasugu muudele pesemistele, mis just sel ajal kõige parimini õnnestuvad. Vana ja paakunud mustus koorub kergemini lahti ja puhastamine nõuab vähem vaeva ja tööd.

Mädaaja algul on hea proovida soolatüügastest lahtisaamist - selleks tuleb kuuvalguses soolatüügastes käsi pesta. Kuigi see tundub uskumatuna, on mitmedki inimesed nõnda oma hädast lahti saanud.

Kahaneva Kuu kõva aeg

Kahaneva Kuu kõva aeg ehk vanakuu kuiv aeg algab Kuu viimase veerandiga. Kalendrites on selle aja algus märgitud pahemale kumerduva kuusirbina. Taevas on Kuu idakaares ja tõuseb veidi enne Päikest. Kuu läheneb üha enam Päikesele, liikudes taevas Päikese ees, temast paremal pool. Valgustatud on Kuu Päikese poole pööratud külg. Iga ööga kahaneb kuusirp aina õhemaks, kuni lõpuks on see vaevumärgatav kriipsuke, mis peagi koiduvalgusesse hajub. Kahaneva Kuu kõval ajal teati olema suur kaotav jõud.

See on hea aeg igasuguste tegemiste lõpetamiseks, koristamiseks, puhastamiseks, kahjuriteja hallituse tõrjeks. Selle kuuaja nimeks on kaduaeg või ka vanakuu kuiv aeg. Kui eelmise, mädaajaga algas lagunemine ja lõppemine, siis vanakuu kuivaga on kõik eriti kiiresti kuivamas ja lõppemas. Aja mõju algab esimeste päevadega, kuid erinevalt teistest aegadest usuti, et kõige suurem kaotamise jõud on selle aja lõpus, neljandal ja viiendal päeval. Vahel võis juhtuda, et viies päev jäi vahele - kuna Kuu loomisest järgmise Kuu loomiseni on keskmiselt 29 ja pool päeva, siis peab igas teises kuus üks aegadest olema viie päeva asemel neljapäevane.

Kui kuusirp kaob hommikutaevast juba viiendal päeval, on tegemist kadureedega. Reede asemel on vadjalastel kasutusel olnud päevanimetus viiespäev. Viiepäevase kadunädala neljapäeva nimetati kaduneljapäevaks - juba siis pidi kaotamise jõud eriti suur olema. Sel ajal kipuvad asjad katki minema. Midagi uut pole mõtet alustada, pigem tuleks puhastada teed, et uuel kuul oleks võimalik uute asjadega pihta hakata.

Kuu loomine

Kuu loomise ajaks on Kuu jõudnud taevas samasse suunda, kust paistab Päike. Päike valgustab Kuu tagumist, meile nähtamatut külge, meie poole pööratud külg on aga valgustamata. Pealegi paistab Päike samast suunast, nii et pole vähimatki lootust Kuud taevas silmata. Sel ajal muutub Kuu nähtavaks vaid päikesevarjutuste ajal - siis, kui Kuu liigub otse üle päikeseketta. Kalendritesse on Kuu loomise hetk märgitud musta kettana.

Kuu loomise pehme aeg algab paar päeva enne Kuu loomise hetke, mida peeti terve kuu kõige pehmemaks ja väga oluliseks ajaks. Seda hetke püüti leida, jälgides toorest pihlakaoksa veenõus. Usuti, et Kuu loomisehetkel vajub pihlakaoksa üks ots vee alla, nii et oks tõuseb püstiasendisse. Kuu loomised olid märgitud vanadesse sirvilaudadesse ehk puukalendritesse kuuruunidega. Neid on kokku üheksateist, üks iga aasta jaoks. Erinevate aastate kuuruune tähistati ka numbritega 1-19 ning neid nimetati kuldseteks numbriteks. Seda mõistet kasutas esimest korda saksa helilooja, kirjanik ja usutegelane Hildegard Bingen juba 12. sajandil. Kuu loomise päevale järgneb kaks üleminekupäeva, kuni noore Kuu sirp taas õhtutaevas nähtavale ilmub.

Autor: Mikk Sarv

Kuula pärimusekandjat ja neljakümne aastase staažiga Kuu-uurijat Mikk Sarve täna, neljapäeval, 10. märtsil kell 20 ja kordusena pühapäeval, 13. märtsil kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!"





KOMMENTEERI!