"Meie väljumine Maalt Kosmosesse on möödapääsmatu. Sellel on arvukalt põhjuseid. Mida varem me seda teeme, seda parem. Esimene tõsiseltvõetav koht, kuhu liikuda, on meie naaber Marss," tõdeb Kosmonautikapäeva traditsiooni elustaja Igor Volke, kelle eestvedamisel on alates 2013. aastast taas tähistatud inimese esimest sammu kosmosesse - 56. aastat tagasi, 12. aprillil 1961 sooritas kosmonaut Juri Gagarin Vostok-1 pardal maailma esimese kosmoselennu.

Väga huvitava ettekande teeb arhitekt Juhan Kangilaski, kelle esitluses kuuleb, kuidas peaks rajama koloonia tüüpi uue tiheasumi planeedile Marss ja millised on sealsed ruumilised väljakutsed. "Võtan vaatluse alla ajaloolised näited kolooniate rajamisest ning nn "tühjale lehele" kavandatud linnadega seoses esile kerkivatest planeeringulistest ja ühiskondlikest probleemidest. Lähemalt kuuleb ka sellest kuidas luua maksimaalselt isemajandav koloonia nii, et oleks võimalikult vähe vaja ressursse või ehitusmaterjale tuua kolooniasse väljastpoolt juurde, kasutades maksimaalselt ära koha peal leiduvaid eripäraseid materjale. Loodavas koloonias saavad teadlastest justkui uut tüüpi koopainimesed, kes on sunnitud Marsi karmide tingimuste eest varjuma sügavale Marsi pinnavormide sisse, luues samal ajal kõrgtehnoloogiliste tööriistade nagu robotite või 3D-printerite abil uut Marsile ainuomast arhitektuuri," räägib Kangilaski, kelle ettekande teemaks on "Kohaspetsiifiline kolonisatsioon ja kõrgtehnoloogiline koopainimene".

Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi arukate materjalide ja seadmete laboris töötav füüsikadoktor, robootik ja informaatik Alvo Aabloo on rahvusvaheliselt hinnatud Marsi-majade projekti eestvedaja, kelle teemaks on "Kosmilised kinnisvaraarendused" ehk ülevaade meie võimalikest tulevastest kodudest punasel planeedil.

Tartu Ülikooli õppeprorektor, telesaate Rakett 69 üks kohtunik ning ESTCube-1 abil Eestist kosmoseriigi teinud Mart Noorma visioneerib teemal, kuidas üldse Maalt Marsile pääseda. Tema ettekanne "ESTCube-2 ja planeetidevahelised lennud" annab aru ka sellest, kuidas areneb järgmise kodumaise kosmoselaeva ülessaatmise projekt.

Kui arhitekt ja füüsikud võtavad enda kanda Kosmonautikapäeva olmelisema poole, siis ufoloog Igor Volkele jäävad õhtu lõpetuseks ulmelisemana tunduvad noodid: tema ettekanne "Marss mineviku ja tuleviku müütide ristteel" vaatleb punase planeediga seotud salapärasemaid teooriaid. "Õpetagem oma järglasi armastama Kosmost ja mõtlema kainelt, et astuda kindlaid samme ellujäämise ja arengu nimel. See on Maailmaruumi tahe ja peidetud meie olemusse - laskem sellel avalduda. Demilitariseerigem loominimene ja äratagem Universumi laps," soovitab Volke kosmosehuvilistele.

Kosmonautikapäeva võtab helisalve Raadio 2 saade "Hallo, Kosmos!". Õhtu algab ettekannetega ning jätkub ühise aruteluringiga, kuhu on oodatud ka pubiliku küsimused. Sissepääs on kõigile tasuta.


Kosmonautikapäev 2017: MARSSI MARSILE! Olmest ulmeni.

Kolmapäeval, 12. aprillil kell 18-21 Rahvusraamatukogu suures saalis

Raadio 2 saate "Hallo, Kosmos!" avalik salvestus:

JUHAN KANGILASKI "Kohaspetsiifiline kolonisatsioon ja kõrgtehnoloogiline koopainimene"
ALVO AABLOO "Kosmilised kinnisvaraarendused ehk Eesti Marsi-majadest"
MART NOORMA "ESTCube-2 ja planeetidevahelised lennud"
IGOR VOLKE "Marss mineviku ja tuleviku müütide ristteel"

Sissepääs tasuta!

Jaga sündmust sõpradega Facebookis ja uuri kodulehte hallokosmos.ee

KOMMENTEERI!