Fred Jüssi: meie metsadest on kadunud elurikkus, mis neis kunagi oli



FRED JÜSSI
Fred JüssiFoto: Pille-Riin Pregel

Loodusesõpradele teeb muret uus metsaseadus, millega plaanitakse langetada kuusikute raievanust ja tõsta lageraie mahtusid. Paljud metsainimesed kurdavad, et põlislaaned ja hiied kaovad puiduärimeeste kukrusse ja Eestimaa on üks suur puupõldude ruudustik ning terviklikke metsaalasid, ökosüsteeme, kus loomad ja linnud saavad rahulikult elada, jääb aina vähemaks. Legendaarne loodusvaatleja Fred Jüssi meenutab olukorda meie kodumaa metsades mõnikümmend aastat tagasi ja võrdleb seda tänase päevaga. Pikemalt kuuleb vanameistri ilmavaateid täna kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!".

Ma töötasin omal ajal metsamajanduse ja looduskaite ministeeriumis ning mul on meeles, et meie minister Heino Teder ütles tookord, et aasta maht on üks miljon tihumeetrit. 1967. aastal tuli sajandi torm ja murdis väga palju metsa, tohutult laastas kõike. Järgmisel sügisel oli sama asi Ruhnus ja Läänemaal. Siis olid kõik jahmunud sellest, et nüüd tuleb üle kahe miljoni. Üks miljon oli norm ja tol ajal oli see läbi mõeldud. Kui keegi nüüd ütleb, et maht on kümme miljonit, siis see on kümme korda rohkem. Nüüd on aga häda sellepärast, et seda raiemahtu tuleb veel rohkem - lausa viisteist miljonit. Pange need numbrid kõrvuti.

Üks väga tore vanasõna oli: eestlased ütlesid, et mets on mehe kasukas. Sellest peaks saama iga inimene aru. Ja sellest, mida see tähendab seoses nende uute raiemahtudega...

Loe veel

Seotud lood:

Ma võin rääkida om isiklikust kogemusest. Aastatel 1976-1979 ma käisin välitöödel mikrofoni ja makiga väljas ning olin nädalate kaupa teatud piirkondades, mida ma hästi tundsin. Mul on need salvestised olemas. Missugune elurikkus siis oli! Need salvestised on dokument. Kui kuulata salvestist metsast, mis on tehtud 1977. aastal või teha salvestis praegu, ning panna kõrvuti samal kevadisel päeval tehtud salvestised ja võrrelda - see kõneleb enda eest.

Võtame kasvõi konnad. Konn ei ole lihtsalt niisama loom. 30 aastat võttis aega inimestel, et aru saada, milline oluline tähendus on üldse konnal looduse tervikus. 1977. aastal olid lausa konnakontserdid! Ma mäletan, et kui hakati majandama ja edendama, siis sealt piirkonnast kadusid suured koelmud kahe aastaga. Sellepärast, et nende elutingimusi muudeti. See tähendab seda, et üks toiduahela kõige suuremaid lülisid on kadunud. Mul on plaan, et ma tahaksin kanda kaardile sinna, kus ma salvestisi tegin, nende koelmute asukohad. Siis näeme, mis on täielikult kadunud selle aja jooksul. Ma ütleks, et see on lausa katastroofiline vaesumine. Seda elurikkust, mida mina noorena kogesin, ei ole enam. Ma mäletan, kui ma läksin 12-aastasena kuuks ajaks ühte talusse - mäletan siiamaani seda aega, isegi kõiki neid lõhnu. See pole üldse võrraldav sellega, mida sealsamas võib praegu kogeda.

Öeldakse, et arendatakse ja inimesed tahavad paremini elada. Ma arvan, et inimesed ei ole isegi näinud seda elu, millest ma siin rääkisin. Ma ei näinud rohkem kui 30 aasta jooksul mitte ühtegi inimest, kes oleks huvilisena käinud ja vaadelnud. Jänijõel, jõeforellide elupaigas, seal nägin ühte meest, kes oli huviline - ta ei püüdnud neid, vaid ta joonistas loodust. Praegu ma näen vahel inimesi perekonniti liikumas jalgratastega metsavahel, aga väga kummaline on see, et neil on kõrvaklapid peas. Siis pole ju vaja metsa minna... Klapid peas on inimene ju meie kõige loomulikumast keskkonnast ära lõigatud. See on kummaline... Inimesed ei ole õppinud kuulama vaikust. Elusat vaikust.

Autor: Fred Jüssi

Kuula Fred Jüssi jutustusi tema elutee radadelt täna, pühapäeval kell 14 Raadio 2 saates "Hallo, Kosmos!" ja SIIT. Kuula ka esimest osa jutuajamistest Fred Jüssiga, mis oli saates "Hallo, Kosmos!" eelmisel nädalal.

Kuula ka tema 80. juubeli puhul valminud saadet "Hallo, Kosmos!"Jüssi juttude parimatest paladest ja ERR90 puhuks loodud arhiivikillukeste kollaaži Vikerraadios.

Uuri lisa Fred Jüssi uhiuue raamatu "Rajamustid" kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt ning külasta tema samanimelist fotonäitust Rahvusraamatukogu fuajeegaleriis, mis on avatud kuni 25. veebruarini.

KOMMENTEERI!