Dalai-laama: vägivald on iganenud nähtus, käes on dialoogi sajand



Dalai-laama: "Käesolev sajand peaks aga olema dialoogi sajand - konfliktid tuleks lahendada läbirääkimiste teel, sest vägivald on aegunud ja iganenud nähtus. Meil tuleb inimkonnana edasi liikuda."  Foto autor Fred-Erik Kerner
Dalai-laama: "Käesolev sajand peaks aga olema dialoogi sajand - konfliktid tuleks lahendada läbirääkimiste teel, sest vägivald on aegunud ja iganenud nähtus. Meil tuleb inimkonnana edasi liikuda." Foto autor Fred-Erik Kerner

Tema Pühadus andis esmakordselt Baltikumis budistlikke õpetusi. Esimese päeva teemadeks olid lisaks Südasuutra seletamisele tõdemus, et inimkonnal on aeg oma arengus edasi liikuda ning lahendada konflikte mitte vägivalla, vaid läbirääkimiste teel.

Dalai-laama õpetuste teist päeva saab jälgida teisipäeval, 6. mail internetis otseülekandena ja eestikeelse tõlkega (mida teevad Laur Järv ja Kadri Raudsepp) aadressilt http://lv.dalailama.ru/online-ee.php. Tema Pühadus annab õpetusi kell 9.30-11.30 ja 13.30-15.30 Riias, Kipsala messikeskuses. Õpetused hõlmavad budismi tüvitekste Südasuutra ja Gyalsey Thogmey Zangpo poolt kirja pandud Bodhisattva 37 toimimisviisi ning keskenduvad budismi kahele peamisele tugisambale - kõikehõlmavale tarkusele ja kaastundele kõigi tajuvate olendite suhtes.

Õpetuste esimesel päeval, 5. mail rääkis dalai-laama budismi olemusest, analüüsis Südasuutra teksti ning publiku seast tulnud küsimustele vastates mõtiskles ka olukorra üle maailmas.

"Materiaalsed väärtused annavad meile füüsilise rahulolu, mitte vaimse. Sisemistest väärtustest räägitakse kordades vähem, see aga põhjustabki frustratsiooni ja stressi. Õnne alus on meele arendamine ja vaimne areng, mis toetub universaalsetele ilmalikele väärtustele ja eetikale. Oma tuumolemuselt õpetavad kõik religioonid armastust ja kaastunnet, lihtsust ja rahulolu ning selles pole mingit vastuolu ilmaliku ühiskonnaga, millele tänapäeva maailm toetub.

Loe veel

Seotud lood:

Meie tänapäeva elu on väga materialistlik. Muutudes osaks rahategemise missioonist ei tohiks me kaotada inimlikkust. Raha teenib meid, mitte meie ei peaks raha teenima ega raha orjad olema. Kui mõelda ainult rahast, siis tekib ühiskonda palju räpaseid asju, nagu näiteks valed ja korruptsioon. Selle vastu aitavad moraalse elu põhimõtted ja süstemaatiline eetika arendamine hariduses.

Enamus kriise tänapäeva maailmas on eelmise sajandi lahendamata ja hooletusse jäetud asjad. Mõistan, et on üsna raske jääda rahulikuks ja arendada endas vägivallatust. Vägivald võib küll anda hetkelise rahulduse, aga põhjuslikkuse seadusest tulenevalt tekitab lõppkokkuvõttes vägivalda aina juurde. Sõda ja vägivald eksisteerib ainult inimkonnas, loomariigis sellisel viisil organiseeritud vägivalda pole.

20. sajand oli vägivalla sajand, kus sõdades hukkus 200 miljonit inimest. Tekib küsimus: mis on selle mõte? Käesolev sajand peaks aga olema dialoogi sajand - konfliktid tuleks lahendada läbirääkimiste teel, sest vägivald on aegunud ja iganenud nähtus. Meil tuleb inimkonnana edasi liikuda.

Igaühel meist, kes me oleme osa seitsmest miljardist selle planeedi elanikust, on õnneliku ühiskonna loomisel oma roll ja vastutus. Õnneliku elu loomine algab iseendast, oma perekonnast ja kogukonnast ning levib sedakaudu üle kogu maailma. Muutes oma meelt, muutub inimene õnnelikumaks. Kõik seitse miljardit inimest tahavad õnnelikku elu ja vabaneda kannatustest ning kõigil on oma meele treenimiseks ka sama potentsiaal."

Tema Pühadus XIV dalai-laama on külastanud Balti riike ja Eestit varasemalt kolmel korral, kuid budistlikke õpetusi pole ta oma varasematel visiitidel andnud. Kuigi dalai-laama loobus mõne aasta eest vabatahtlikult oma poliitilisest võimust, on lisaks usujuhi positsioonile temast kujunenud maailma eetilise poliitika võrdkuju. Kommunistlik Hiina Rahvavabariik anastas ja okupeeris Tiibeti 1950. aastal. Dalai-laama põgenes 1959. aastal oma kodumaalt ning on sestpeale elanud Indias paguluses.

Uuri Tiibeti budismi tüvitekste Südasuutra ja Bodhisattva 37 toimimisviisi ning lähemalt Tiibeti usujuhi ja Nobeli rahupreemia laureaadi Tema Pühaduse XIV dalai-laama Tenzin Gyatso kohta www.dalailama.ee

Autor: Ingrid Peek

Riias, 5. mail 2014

 

KOMMENTEERI!