Finantsjuhtimise alal tegutsevatel ekspertidel on pakkuda järgnevad kümme moodust, mille abil hoida oma kulusid kontrolli all, vähendades nõnda ületamatutesse võlgadesse sattumise tõenäosust:

1. Analüüsi oma kulutamisharjumusi. Kuhu sinu raha läheb? Koosta esmalt nimekiri fikseeritud kuludest, nagu üüri- või hüpoteegimaksed, auto- või muude laenude maksed, kommunaalteenuste arved ja muud sarnased väljaminekud. Lisa sellele ka oma üldkulud: raha, mis kulub toidukaupadele, keemilisele puhastusele, riietele, majatarvetele jne. Märgi ära ka see, kas maksad millegi eest sularahas või krediitkaardiga. Kui jätkame seda analüüsi kaks-kolm kuud, saame põhjaliku ülevaate sellest, millele meie raha kulub.

2. Koosta eelarve. Juba ainuüksi mõte eelarve planeerimisest mõjub mõnedele inimestele hirmutavalt. Kardetakse, et see teeb asjad ainult hullemaks, sest siis peavad nad pidevalt muretsema ka eelarvest kinnipidamise pärast. Eelarve on eelkõige mõeldud suunisena. Me koostame eelarve selleks, et aidata endal püsida oma rahaliste võimete piirides. Hästi läbimõeldud eelarve võimaldab meil püsida sissetuleku raamides ning näitab, millistes valdkondades kulutame liiga palju ja kus võiksime teha vastavad muudatused. Kui avastame, et oleme ületanud riiete ostmisele mõeldud eelarve, siis hoidume endale ostmast uut kleiti või ülikonda. Sellega võib oodata ka järgmise kuuni. Selgub, millistes valdkondades võime oma väljaminekuid vähendada võimalikult vähese ebamugavusega, näiteks harvemini väljas söömas käies või asendades kalli reklaamitud kaubamärgi odavama kohaliku poe kaubamärgiga.

3. Kasuta krediitkaarte arukalt. Krediitkaardid on väga mugav viis asjade ostmiseks; kui sa millegi ostmiseks raha ei vaja, võid tunda suurt kiusatust osta rohkem, kui tegelikult hetkel lubada suudad. Kui sul pole ostmise hetkel piisavalt raha või sul pole raha lisandumas arve saabumise ajaks, siis lihtsalt loobu soovitu ostmisest. Krediitkaardi kasutamine on mõistagi kohane siis, kui me midagi tõeliselt vajame või see miski on liiga kulukas, et kohe selle eest täismahus maksta, aga taskukohane osamaksete kasutamisel. Krediitkaardi heaks aseaineks on deebetkaardid. Kõigi maksete eest esitatakse viivitamatult arve meie pangakontole. See on mugav viis asjade eest tasumiseks, ilma et peaksime kaasas kandma sularaha või endale võlga juurde tekitama.

4. Maksa krediitkaartide eest täies mahus ette. Krediitkaartide intressimäärad võivad olla erakordselt kõrged. Kui me maksame iga kuu üksnes vähima nõutud summa, võib intress kasvada mäekõrguseks. Arvesta eelarves krediitkaartide jaoks võimalikult suure summaga, et saldot väiksena hoida.

5. Loo endale vaba krediiti. Kohati tuleb ette aegu, mil on hädaolukordadeks kiiresti raha vaja. Sellisteks puhkudeks on kasulik omada vaba krediiti. Kui tahame mistahes finantsasutusest laenu võtta, kontrollib see asutus meie krediidiskoori mitmete reitinguagentuuride vahendusel. Need agentuurid hindavad meid varasemate näitajate põhjal seoses arvete maksmisega. Kui meil on olnud eelnevaid probleeme osamaksetega, arvete õigeaegse tasumisega või esineb veel teisigi negatiivseid tegureid, siis on ka krediidiskoor madal ning meile keeldutakse krediiti andmast. See on veel üks hea põhjus alati aegsasti arved tasuda. Lisaks nõuavad paljud laenuandjad, et meil oleks laenu kindlustamiseks tagatis.

6. Kindlusta end õnnetuste vastu. Olemas on kindlustuspoliisid, millega kaitsta end kulude eest, mis kaasnevad kõikvõimalike õnnetuste või teiste ootamatute väljaminekutega. Me võime osta kindlustust, et maksta tulekahju, varguse, autoavarii ja teiste õnnetuste tekitatud kahju eest. Kui me ei tööta firmas, mis pakub töötajatele tervisekindlustust, või ei saa abi mõnest riiklikust sotsiaalkindlustusskeemist, võime alati osta ka isikliku tervisekindlustuse.

7. Maksa kõigepealt iseendale. Tee omale harjumuseks säästa igast palgatšekist kindel hulk raha. Me peame oma eelarvet uurima ja kindlaks tegema, kui palju raha võime säästudena kõrvale panna. Kui töötame firmas, kus töötajaid julgustatakse säästma osa oma palgast erilises fondis, kuhu firma lisab omalt poolt võrdväärse summa, siis kasuta seda võimalust ära. See on ideaalne viis raha säästmiseks. Kui meil sellist kava ei ole, on hädavajalik rajada kokkuhoiuprogramm oma pikaajaliseks turvatundeks. Kõrvale pandud raha tuleks investeerida panka või usaldusväärsetesse väärtpaberitesse.

8. Investeeri tagasihoidlikult. Võid tunda kiusatust investeerida oma säästud aktsiatesse, mis lubavad pealtnäha kiiret kasvu ja suurt kasumit. Jah, sellised aktsiad on küll olemas, aga teisest küljest on sama suur tõenäosus nendega ka sama palju kaotada. Elu jooksul kogutud säästudega ei tohi niimoodi riskida. Parim on küsida nõu kogenud finantsnõustajalt, kes aitaks investeerimisstrateegiat suunata.

9. Ära sõltu juhusest või õnnest. Sandra ei hoidnud kunagi sentigi kokku. Ta kulutas ära kogu tööga teenitud raha ning kasutas krediitkaarte alati maksimaalse ülempiiri ulatuses. Kui sõbrad teda hoiatada püüdsid, ütles ta: "Mul on rikas onu ja mina olen ta lemmikõetütar. Ta on 80-aastane ega ela enam kaua, nii et ma pärin kogu tema raha." Kuid Sandra pidi välja kuulutama isikliku pankroti, sest onu jättis pärast surma kogu raha oma lemmikheategevusele. Cecil oli kindel, et võidab loteriiga. Ta ei säästnud kunagi raha, aga ostis iga kuu 20-30 lotopiletit. Tema võiduvõimalus oli kaduvväike. Kui ta oleks iga kuu investeerinud need kaks-kolmkümmend dollarit mõnda ohutusse väärtpaberisse, oleks ta võinud tulevikuks koguda kenakese summa.

10. Ära püüa naabritele "ära teha". Üha rohkem inimesi satub rahalistesse raskustesse seepärast, et nad on kadedad oma sõprade või naabrite peale ning kulutavad raha üle oma võimete, et lubada endale sama kallist autot nagu on naabrimehel või sama uhkeid disainerikleite nagu on naabrinaisel.

Autor: Dale Carnegie

Allikas: Dale Carnegie "Kuidas vabaneda stressist ja muretsemisest", kirjastus Pilgrim

KOMMENTEERI!