Kas oma kire järgimine on hea karjäärinõuanne?



Kas oma kire järgimine on hea karjäärinõuanne?
Kuidas leida endale sobiv amet?Foto: depositphotos.com

Karjäärinõustamisel kasutatakse tavaliselt loosungeid "Järgi oma südant" või "Järgi oma kirge". Sõnasõnaliselt võttes on oma kire järgimine aga hoopis kohutav nõuanne.

William MacAskill kaasasutas mittetulundusühingu 80 000 Hours (nimi viitab tundide arvule, mille inimene elu jooksul töötades keskmiselt veedab), et vastata küsimusele, kuidas inimesed saaksid valida sellise ameti, millel töötades on neil võimalikult suur sotsiaalne mõju. Nelja aasta pikkuse uurimistöö käigus jõuti järeldusele, et uskumine sellesse, et sa pead kindlasti leidma mõne ettemääratud "kire" ja töötama vastavatel ametitel, on täiesti väär.

Oma kire järgimise 3 probleemi

Esiteks, ja kõige lihtsamalt, enamikul inimestest ei ole selliseid kirgi, mis sobivad töömaailma.

Ühes Kanada kolledžiõpilaste seas tehtud uuringus leiti, et 84% tudengitest oli oma kirg ja 90% nendest moodustasid sport, muusika ja kunst. Kuid vaid 3% kõigist võimalikest ametitest on spordi-, muusika- ja kunstitööstuses.

Nauditava töö leidmise kohta on palju tujutõstvat valeinformatsiooni. Tegelik tee töörahuloluni ei vasta aga tüüpilistele ootustele.

Seotud lood:

Tihti on kirg millegi vastu just põhjuseks, miks selles valdkonnas on raske tööd leida - pead ju võistlema kõigi teiste inimestega, kellel on sama kirg.

Loe veel

Teiseks, su huvid muutuvad.

Psühholoogid Jordi Quoidbach, Daniel T. Gilbert ja Timothy Wilson on näidanud, et tegelikult juhtub seda palju rohkem, kui me ootame, ja seega me ülehindame oma huvide tähtsust. Mõtle korraks sellele, millised olid sinu huvid kümme aastat tagasi, väga võimalik, et need erinevad kardinaalselt sinu tänastest huvidest.

Kui sa keskendud oma praegusele kirele, riskid sa selliste projektidega liitumisega, mis sulle varsti enam huvi ei paku.

See viib meid kolmanda kire järgimise vastase argumendini: töörahulolu määravad töö enda omadused, mitte isiklik kirg. Seega, kui sa leiad sellise töö, millel on teatud tähtsad ja sobivad omadused, siis kirg tuleb sellega kaasa.

Peamised 5 töörahulolu tegurit

Uuringud näitavad, et kõige järjekindlam töörahulolu määraja on meeldiv töö, mida saab lahutada viieks teguriks:

1. Iseseisvus: mil määral on sul kontrolli selle üle, kuidas sa oma tööd teed?

2. Rahulolu valmimisest: mil määral hõlmab töö mingi terve asja valmimist, et su panus lõpp-produkti oleks selgelt nähtav?

3. Mitmekülgsus: mil määral nõuab see töö, et sa teeksid mitmeid eri tegevusi, kasutades erinevaid oskusi?

4. Tagasiside töölt: kui lihtne on teada saada, kas täidad oma töökohustusi hästi või halvasti?

5. Panus: mil määral su töö "maailma muudab" ehk panustab positiivselt teiste inimeste heaolusse?

Kõik need tegurid korreleeruvad motivatsiooni, produktiivsuse ja kohustustega tööandja ees. Veelgi enam, need on sarnased nendele teguritele, mida on vaja kulgemise oleku saavutamiseks. Siis ollakse sellises tegevusest haaratud meeldivas olekus, et ei teadvustata ümbritsevaid segajaid ja kaotatakse isegi ajataju. Mõned psühholoogid väidavad, et see ongi võtmeks tõeliselt rahuldavate kogemuste saamisel.

On ka teisi tegureid, mis mõjutavad sinu töörahulolu. Nende hulgas on näiteks tööst saadud eduelamus, kolleegide toetus, palgalõhe olemasolu ja töökoha kaugus kodust. Ilmselt sa märkad, et need tegurid pole peaaegu üldse seotud sellega, kas töö hõlmab mõnda su "kirge".

Lühidalt öeldes on kirg kehv viis määramaks, kas antud karjäärivalik sind õnnelikuks teeb. Pigem kasvab kirg tööst, millel on õiged omadused.

Muidugi on isiklikud eelistused sobiva karjääri valimisel olulised. Erinevatel inimestel on erinevad võimed ja oskused erinevates valdkondades ning on tähtis leida selline amet, kus saad oma oskusi ka rakendada. Kuid organisatsioonis 80 000 Hours räägitakse pigem "isiklikust sobivusest" kui "kirest". Sellise karjääri valimine, mis sulle oskus- ja töönõuete poolest sobib, on ülioluline. Uskumine sellesse, et sa pead leidma endas kaasasündinud kire millegi vastu ja selle alusel töö valima, on täiesti väär.

Et hinnata oma "isiklikku sobivust" karjääriga, on tarvis küsida endalt järgmist:

Kui edukaks ma selles karjääris saaksin, kui sellesse aega panustaksin, võrreldes mõne teise karjääriga, mida valida võiksin?

Esiteks on põhirõhk millelgi, mida sa kõige paremini teed, sest meeldiva töö keskseks osaks on tegevus, milles sa saavutad meisterlikkuse. See on seotud ka sellega, kui suur on su tegevuse sotsiaalne mõju. Kui sa ei saavuta oma töös edu, oled sa vähem produktiivne ja suurema tõenäosusega põled läbi - ja mõjutad maailma pikemas perspektiivis märksa vähem.

Teiseks on põhirõhk millelgi, milles sa võiksid saada väga heaks. Kui oled just lõpetanud ülikooli, siis sul ilmselt veel ei ole vilumust ja kogemust halduse, turunduse või kodeerimise valdkonnas. Samas võivad sul olla oskused muusikas ja spordis ning su enda erialal. Kui sa praegu mõtleksid sellele, milles sa parasjagu hea oled, siis võiksid piirata oma võimalusi ja end tulevikus näha flötisti, korvpalluri või filosoofina. See aga oleks viga.

Kas peaksid oma kõhutunnet järgima?

Aga kuidas on siis oma "kõhutunde järgimisega", leidmaks töö, mida armastan? Tõendid näitavad, et ka see ei töötaks, sest tavaliselt me ei oska ennustada, mis meid õnnelikuks teeb. Sa võid oma elu ära planeerida, uskudes, et sa ei taha kunagi lapsi, kuid siis kolmekümneaastasena avastad, et su eelistused on täiesti muutunud.

On keeruline ennustada, kus oleksid kõige enam rahul ja kus oleksid sa kõige edukam. Isegi ettevõtete personalivärbajad teevad vigu - ja nende käsutuses on väga suur hulk ressursse, et leida inimesed, kes sobivad tööle kõige paremini.

Kui tahad ennustada, kui hästi tööga toime tuled, siis esimese sammuna tuleb uurida töö kohta nii palju kui võimalik. Räägi sellel ametil töötajatega, küsi, millised iseloomuomadused on edu saavutamiseks kõige olulisemad ja mõtle, kas sinul on need olemas. Küsi, miks inimesed sellelt töölt lahkuvad. Uuri välja, kuidas on enne tööl läinud sinuga sarnastel inimestel.

Sellise töö leidmine, millel on "isiklik sobivus", hõlmab ameti kohta uurimist nii palju kui võimalik, sest töö omadused ise on edukuse ja töö nautimise määramisel palju olulisemad kui see, kas töö vastab sinu kirgedele.

Teksti allikas: Nextavenue.org

William MacAskill, 2015. Teksti autor on efektiivse altruismi mõtteviisi pooldaja, kes üldiselt arutleb selle üle, kuidas meie eluviisid ja valikud mõjutavad üldist maailma heaolu. Efektiivsest altruismist saad täpsemalt teada Facebooki lehelt Efektiivne altruism Eesti

KOMMENTEERI!