Jõukuse psühholoogia | Kuidas raha käitumist ja mõtlemist mõjutab?


Jõukuse psühholoogia | Kuidas raha käitumist ja mõtlemist mõjutab?
Foto: depositphotos.com

Ingliskeelne mõiste affluenza on ühend sõnadest affluence ehk jõukus ja influenza ehk gripp. Raamat "Affluenza: The All-Consuming Epidemic" defineerib seda mõistet kui valulikku, nakkavat ja sotsiaalselt edasi kanduvat ülekoormuse, võla, ärevuse ja raiskamise seisundit, mis tuleneb visast otsingust rohkema järele. Mõistet on hakatud kasutama, väljendamaks põlgust ületarbimise kohta. Ehkki sõna kasutatakse tihti naljatlevalt, võib selles peituda aga rohkem tõtt, kui arvatagi oskame, vahendab Telegram.ee.

Võib vaielda, kas affluenza on tõeline või kujutletav seisund, kuid tõsi on see, et raha tõesti muudab kõike. Kõrgemasse sotsiaalsesse klassi kuuluvad inimesed kipuvad end nägema teistest erinevalt, samas kui rikkust ning selle jahtimist seostatakse ebamoraalse käitumisega. Jõukuse ja ebavõrdsuse mõju inimkäitumisele uurinud psühholoogid on leidnud, et raha võib märkimisväärselt mõjutada inimeste mõtlemist ka siis, kui nad sellest ise teadlikudki ei ole. Ehkki jõukus on kindlasti subjektiivne, mõõdab enamik kaasaegseid uurimusi jõukust sissetuleku, ametialase staatuse ja sotsiaalmajandusliku (nagu näiteks haridustase ja põlvkondadevaheline rikkus) olukorra põhjal.

Seotud lood:

Toome teieni seitse olulist fakti raha ning jõukuse psühholoogia kohta.

Rohkem raha, vähem empaatiat?

Mitmed uuringud on näidanud, et jõukus on vastuolus empaatiavõime ja kaastundlikkusega. Teadusajakirjas Psychological Science avaldatud uurimus näitab, et madalama majandusliku staatusega inimestel on jõukamatest inimestest suurem võime lugeda inimeste näoilmeid - see on oluline empaatiavõime näitaja.

Uuringu kaasautori Michael Krausi sõnul ümbritseb madalamasse klassi kuuluvaid inimesi jõukamatest tunduvalt erinev ümbruskond. Madalama sotsiaalmajandusliku klassi inimesed peavad olema valmis vastu astuma mitmetele sotsiaalsetele ohtudele. Teistest sõltumine on väga oluline, sest kaaslased annavad märku potentsiaalsest sotsiaalsest ohust või ka võimalustest - see teeb inimesed palju vastuvõtlikumaks teiste emotsioonide suhtes.

Kui ressursside puudusega kaasneb emotsionaalne intelligentsus, võib rohkemate ressursside omamine tuua kaasa halva käitumise. Berkeley California ülikooli uurimus näitas, et isegi võltsraha omamine võib inimestes tekitada teiste suhtes ükskõiksemat suhtumist. Teadlased jälgisid kahte üliõpilast mängimas mängu Monopol. Ühele üliõpilasele anti tunduvalt rohkem Monopoli raha kui teisele. Algselt näitas rohkema rahaga üliõpilane välja teatavat ebamugavust, kuid ta hakkas siiski üsna pea käituma agressiivselt, võttes mänguväljakul enda alla rohkem ruumi, liigutades oma nuppe häälekamalt ning pilgates vähema rahaga mängijat.

Jõukus võib hägustada moraalseid hinnanguid

Berkeley California ülikooli uurimus leidis, et luksusauto juhid peatasid neli korda väiksema tõenäosusega auto, lastes jalakäijaid ülekäigurajal üle kui vähem kallite autode juhid. Uhkemate autode juhid sõitsid suurema tõenäosusega sõiduteel ka teistele autodele ette.

Loe veel

Teise uurimuse kohaselt võib isegi rahale mõtlemine tuua kaasa ebaeetilise käitumise. Harvardi ja Utah' ülikooli uurijad leidsid, et uurimuses osalejad valetasid või käitusid suurema tõenäosusega ebamoraalselt peale seda, kui nad puutusid kokku rahaga seotud sõnadega. Uurimuse üks läbiviijaid, Utah' ülikooli professor Kristin Smith-Crowe ütles MarketWhatchile, et isegi kui inimestel on head kavatsused - isegi kui arvatakse, et ollakse suutelised eristama õiget valest, võivad meie otsuseid ja käitumist mõjutada asjaolud, millest me teadlikudki ei ole.

Jõukust seostatakse sõltuvusega

Ehkki raha ei ole otseselt see, mis tekitab sõltuvust või mõnuainete kuritarvitamist, on rikkust siiski seostatud suurenenud riskiga sõltuvusprobleemide esinemiseks. Mitmed uurimused on näidanud, et rikkad lapsed puutuvad suurema tõenäosusega kokku mõnuainete tarvitamise probleemidega. Ilmselt on see seotud kõrgete nõudmiste ja vanematest eraldatusega. Lisaks näitavad uuringud, et rikastest peredest lapsed ei ole kohanemisprobleemidest puutumatud. Uuringute kohaselt oli kõrge sotsiaalmajandusliku staatusega keskkoolilastel mitmetes aspektides rohkem probleeme kohanemisega. Uurijad seostavad seda trendi probleemide enda teada jätmisega, mida on omakorda seostatud mõnuainete tarvitamisega.

Kuid nii ei ole vaid noorukite puhul: ka täiskasvanueas joovad rikkad ligi 27 protsenti rohkem alkoholi kui vaesed.

Raha ise võib tekitada sõltuvust

Raha jahtimine võib muutuda kompulsiivseks käitumiseks. Psühholoog Tian Dayton selgitas, et kompulsiivset vajadust raha hankida nimetatakse protsessisõltuvuseks või "käitumuslikuks sõltuvuseks", mis on erinev mõnuainete tarbimise sõltuvusest. Protsessisõltuvused on sõltuvused, mis väljendavad kompulsiivset või kontrollimatut käitumist teatud käitumistega nagu näiteks hasartmängud, seks, söömine ja ka raha. Need sõltuvused tekitavad sarnaselt mõnuainete tarbimisele teatud sorti keemilisi reaktsioone inimajus, tuues kaasa sarnase "kaifi" nagu mõnuainedki.

Protsessisõltuvus ei ole küll keemiline sõltuvus, kuid see on seotud kompulsiivse käitumisega - hea tundega, mis tekib siis, kui saadakse raha või muid omandeid. See võib lõpuks kaasa tuua inimese heaolu kahjustavad negatiivsed tagajärjed. Üks laialdasemalt tuntud protsessisõltuvusi on ehk sõltuvus raha kulutada.

Jõukad lapsed võivad olla probleemsemad

Jõukates perekondades üles kasvanud lapsed saavad endale küll kõike lubada, kuid sellel on ka oma hind. Jõukamatel lastel on nende väiksema sissetulekuga perekondadest pärit eakaaslastest suurem risk sattuda ärevuse, depressiooni, mõnuainete tarbimise, söömishäirete, petmise või varastamise küüsi. Uurimused näitavad kõrge sissetulekuga, kahe lapsevanemaga perekondades elavate laste seas ka rohkemate joomingute ja kanepi tarbimise trendi.

Psühholoog Suniya Luthar kirjutab raamatus "The Culture Of Affluence", et edasipüüdlikes kogukondades on lastel tihti suur surve olla hiilgav mitmetes akadeemilistes ja ka koolivälistes tegemistes, et vastata nende pikaajalistele akadeemilistele väljavaadetele. See nähtus võib kaasa tuua ka kõrge stressitaseme. Emotsionaalsel tasandil jäävad lapsed tihti vanemate karjäärikohustuste ja iseenda paljude kooliväliste tegevuste tõttu ilma perekondlikult koosveedetud ajast.

Jõukust seostatakse "kurjusega"

Madalama sissetulekuga isikud hindavad ja loovad stereotüüpe endast rikkamate inimeste kohta. Jõukaid nähakse kui "külmasid". Ehkki on ka tõsi, et vasemate inimeste kohta käivad sotsiaalsed stereotüübid on samuti jõuliselt esindatud.

Rikkad inimesed tekitavad tihti kadedust ja usaldamatust sedavõrd, et inimesed võivad isegi nende kannatuste üle rõõmu tunda. Pennsylvania ülikooli uurimusnäitab, et enamus inimesi kipub seostama kasumit sotsiaalse kahjuga. Uuringus osalejatel paluti hinnata erinevaid reaalselt eksisteerivaid ja hüpoteetilisi firmasid ja tööstusettevõtteid. Organisatsioonid, millel näis olevat rohkem kasumit, hinnati "kurjemaks" ning neid seostati rohkemate pahategudega.

Rahaga ei saa osta õnne või armastust

Inimesed kipuvad seostama raha ja võimu eduga (ning kes ei tahaks olla edukas?), kuid raha ja võim võivad siiski jääda jalgu tõelistele väärtustele elus: õnnele ja armastusele.

Sissetuleku ja õnne vahel ei ole otsest seost. Kui inimene saavutab teatud sissetulekutaseme, olles võimeline rahuldama oma peamised vajadused, ei mängi jõukus arvatavasti mingit rolli üleüldise heaolu ja õnne tundmises. Pigem vastupidi. Äärmiselt jõukad inimesed vaevlevad suurema depressiooni küüsis. Erinevad uuringud näitavad, et mitte raha ei ole see, mis rahulolematuseni viib - see on pigem lakkamatu püüd jõukuse ja materiaalsete asjade järele. Materiaalsete väärtuste tähtsustamist on seostatud isegi madalama rahuloluga oma suhetes.

Allikas: Telegram.ee

Loe lisaks: 13 märki, mis näitavad, et sinus pesitsevad vaenulikkus ja viha

Tommy Hellsten: inimene peab julgema küsida iseendalt, mida tal oma heaoluks vaja läheb

Raha ja vaimsus | Mida tähendab see, kui leiad maast raha?

KOMMENTEERI!