Kirjastuste loodud Raamatukodu kutsub raamatuid ostma



Kirjastuste loodud Raamatukodu kutsub raamatuid ostma
Seekord on Raamatukodu kataloogi esikaanel Gerli Padar ja Martin Parmas koos laste Amanda Rebeca ja Camilla MirandagaFoto: Raamatukodu.ee

Raamatukodu on raamatute uus müügikanal, mille on loonud neli Eesti kirjastust: Koolibri, Pegasus, Pilgrim ja Tammerraamat. Nende kirjastuste soov on viia raamatud kiiresti ja hea hinnaga otse lugejani.

Raamatukodu loonud kirjastajate sõnul on neile tähtis, et raamat leiaks tee igasse Eestimaa paika. Praegu on raamatute müük koondunud peamiselt suurematesse keskustesse, kas siis kaupluseketi raamatuosakonda või eraldi raamatukauplusesse. Neisse jõudmine pole paljudel võimalik. Siis tulebki appi raamatukodu, mille kaudu saab soodsalt ja mugavalt tellida koju kõik huvipakkuva.

Raamatukodu on abiks ka neile, kes elavad küll linnas, kuid tööga hõivatud ning raamatukauplust külastavad harva. E-kaubandus areneb Eestis jõudsalt ning raamatukodu koduleheküljelt on võimalus endale sobival ajal lugemisvara valida ja tellida. Valik on lai, sest nagu Eesti väikesel (raamatu)turul kombeks, kirjastavad pea kõik kirjastused väga erinevatel teemadel raamatuid.

Raamatukodu esimene kataloog on juba ilmunud Maalehe ja Postimehe vahel. Raamatuid saab tellida nii kataloogi kaudu kui ka veebikeskkonnas www.raamatukodu.ee. Üle 30-eurosed ostud on postikuluta, kõik tellijad võivad valida ühe tasuta kingituse nelja raamatu seast.

Koos Raamatukoduga alustab tööd ka raamatuklubi, mille liikmeks astumisel saab lugeja edaspidi häid klubipakkumisi ning ka järgmisi raamatukatalooge.

Seotud lood:

Kuna tegemist on raamatukoduga, siis ei puudu sealt ka perekord. Seekord on kataloogi esikaanel Gerli Padar ja Martin Parmas koos laste Amanda Rebeca ja Camilla Mirandaga.

Gerli Padar julgustab olema raamatu-usku. Gerli Padar on lapsi Lotte rollis rõõmustanud juba kümme aastat. Ja seda mitte ainult Eestis. Viimasel ajal on ta reisinud ka teistesse maailma paikadesse, kus eesti lapsed elavad, ning igal pool esinedes ärgitanud lapsi rohkem raamatuid lugema.

Kuidas tuli Lottel mõte hakata maailmas eesti lasteraamatuid tutvustama?

Loe veel

Lotte on külastanud eesti lapsi USAs, Kanadas, Iirimaal, Norras ja Hollandis, põhiliselt sealsetes Eesti koolides. Kui ma eelmisel aastal New Yorgis ja Torontos tuuril olin, tuli meil koos Eesti Lastekirjanduse Keskusega mõte, et miks ei võiks Lotte hakata meie lastekirjandust maailmas tutvustama? Meil on ju nii lahedad autorid ja illustraatorid.

Nii saigi Lotte uueks missiooniks tutvustada maailmas eesti lasteraamatuid. Kui lastega koos meisterdada, tantsida, laulda, neid innustada ja kaasa kutsuda, siis ei häbene enam ka 15-aastased õhupallist loomi kokku keerata ja seejuures raamatutest lugusid kuulata.

Miks ma seda teen? Sest see on vahva. Armastan ise raamatuid ja rõõmustan, kui saan väärt eesti lastekirjandusele hoogu juurde anda. Pealegi, raamatuid ilmub igas kuus ja aastas nii palju, et hädasti on vaja terasid sõkaldest eraldada. Usun, et Lotte saab olla üks headest soovitajatest.

Milline oli teie enda esimene lugemiskogemus?

Raamatud on olnud mu elu nii loomulik osa, et ma ei mäletagi otseselt esimest kogemust. Kodus loeti meile ette ja anti kätte jõukohast lugemist. Lugemine polnud kunagi sundus.

Minu lapsepõlves oli elutempo rahulikum ja raamat suutis rääkida lugusid, mida tänapäeval saame guugeldades mõne sekundiga kätte. Siis oli raamatul ka seepärast suurem väärtus, et see oli praktiliselt ainus vahend muude maade ja ka fantaasiamaailmaga suhtlemiseks. Aga midagi on ka endiseks jäänud, sest kui küsisin ükskord oma vanemalt tütrelt, miks ta loeb, siis ta vastas, et raamat võimaldab tal end ükskõik kuhu ja ükskõik kelleks mõelda.

Miks on vaja, et vanemad lastele ette loeksid või et lapsed ise loeksid?

Lugemine arendab vaimselt ja on ääretult loominguline tegevus nii lapsele, kes kuulab, kui ka täiskasvanule, kes ette loeb. Näiteks kui esitada erinevaid tegelasi erineva häälega, siis on see esitajale paras väljakutse. Meie kodus jäävad külalised vahel elutoas hiirvaikseks, kui ma väiksemale lapsele unejuttu ette loen, sest see on põnev maailm ja kisub kaasa, kui suudad rollidesse sisse elada ja neid usutavalt esitada.

Hetkel ongi meie peres lasteraamatute kuhi magamistoa kapil kõige kõrgem. Meile kõigile meeldivad nii klassikalised muinasjutud kui ka uued vahvad lasteraamatud.

Kui näitad lapsele enda kaudu, et lugemine pakub sulle rõõmu ja on lahe tegevus, siis nakatad sa parimas mõttes ka oma last. Kui koos loete ja midagi arutlete, nõuab see sinult sajaprotsendilist kohalolu - ja see on kõige vajalikum lapsega suheldes. Laps tunneb kohe ära, kas oled kohal või mitte, kas elad loetut temaga koos päriselt läbi või teed ainult näo, et see sind huvitab. Hea raamat aitab ka perena paremini koos toimida.

Oma kodus võiks olla kindlasti sellised raamatud, mida ise tahad kunagi lugeda ja sõbrale soovitada.

Kas e-raamatutest ei piisaks?

Ütlen ausalt, et ma pole siiani ühtegi e-raamatut lugenud. Minu jaoks on õige raamat ikka see päris raamat, paber sõrme all annab tunde.

Töö tõttu ei saa ma peaaegu ühtki nädalavahetust endale lubada, mil oleksin algusest lõpuni kodus, reisimist on palju ja lapsedki on meiega palju kaasas. Nii oleks koolitöid või ka kohustuslikku lugemist lapsele e-lugeriga ehk tõesti kergem kaasa võtta, aga midagi pole teha, meie pere on ikka veel päris raamatu-usku.

Lisaks on see minu jaoks justkui luksuse lubamine endale - võtta artisti ja kahe lapse emana kätte raamat ja lugeda. Hetkel loen ainult-iseenda-jaoks-hetkedel "Erakordse elu koodi", hästi positiivne raamat.

Uuri lisa: Raamatukodu.ee

KOMMENTEERI!