GALERII: Jaan Tammsalu "Igaviku hääl": olla tänulik ja elada oma elu - see peakski asuma sünni ja surma vahel



GALERII: Jaan Tammsalu "Igaviku hääl": olla tänulik ja elada oma elu - see peakski asuma sünni ja surma vahel
Jaan Tammsalu ja Fred Jüssi raamatu "Igaviku hääl" esitluselFoto: Fred-Erik Kerner, alkeemia.ee

"Jumal ei ole meid koopiamasinas teinud. Ja me ei pea kõik olema ühesugused. Leia üles oma oks ja mine seda mööda edasi. Ela omaenese elu!" soovitab vaimulik Jaan Tammsalu oma raamatus "Igaviku hääl". Loe lähemalt tema mõttearendust ning vaata galeriist, kuidas esinesid Robert Jürjendal, Marek Sadam, Toomas Vavilov, Jaan Elgula ja Bonzo ning kes käisid kirikuõpetaja raamatuesitlusel Jaani kirikus.

Mis asub sünni ja surma vahel?

Sünni ja surma vahel peaks asuma elu. Ma ütlen "peaks" ja veel täiendaksin seda, et sünni ja surma vahel peaks asuma omaenese elu, mis on segunenud teiste eludega. Rõhutan seda sellepärast, et mul on tunne, et paljud inimesed ei ela enam oma elu. Püütakse elada teiste elu, elada teiste moodi ja teiste järgi. Ja nii jääb oma elu elamata. Jällegi seesama asi, et leia üles oma oks ja mine seda mööda edasi. Ela omaenese elu!

Hiljuti matsin ühte meest, kelle kohta tema abikaasa ütles, et ta elas oma elu ega kadestanud mitte kedagi teist. See on nii ilus kokkuvõte ühe inimese eluteest. Ja lõpuks ütles see naine, et tema mees oli väga pikalt ja raskelt haige, aga teda oli nii kerge aidata, sest ta oli ülimalt tänulik.

Olla tänulik ja elada oma elu - see peakski asuma sünni ja surma vahel.

Seotud lood:

Äkki on mõistlik üles leida see, mis on sinu elu ja sinu ülesanne, sinu osa selles maailmas! Kas võiksime lõpetada teiste jälgimise, teiste moodi elamise, teiste moodi riides käimise, teiste moodi kodu kujundamise? Loomulikult on tore, et on igasuguseid ajakirju, kust saab ideid, aga peavad need kodud siis kõik ühtemoodi olema?

Loe veel

Mulle meeldivad kiiksuga inimesed ja minu ümber on mitmeidki kiiksuga inimesi. Mulle meeldivad need, kes julgevad olla erinevad ja kes sellega ei kiitle. Kelle jaoks ei ole see nende kiiks või eripära sellepärast mingi elustiil, et nad tahavad teistele kuidagi mõju avaldada. Neile endale lihtsalt meeldib hoopis erinevalt omavahel asju kokku sobitada ja täiesti kummalisi värve omavahel kokku panna; tekitada midagi, millega ei ole teised harjunud, aga mis iseendale väga meeldib. Nad ei karda seda teha.

Meil püütakse erinevust maha trampida. See on mõneti justkui ühtlase kanakarja tekitamine, ja kes on natuke erinev, sellele virutatakse teravate nokkadega. Ja siis oleme varsti kõik ühesugused - kõigil on turvaline olla, keegi ei ole teistsugune. Kuid kas see on siis elu? Jumal ei ole meid koopiamasinas teinud. Ja me ei pea kõik olema ühesugused.

Millele langeb meie pilk, meie tähelepanu? Miks meid huvitavad nii väga teiste elud, kuni sukavärvini välja? Miks me ei ela omaenese elu? Ei käi omaenese teed, ei leia omaenese ülesandeid üles? Sünni ja surma vahel peaks olema omaenese elu, omaenese rännak ning jälgimine, et me ei teeks kellegi elu raskeks. Ehk see ongi meie ülesanne?

Me oleme erinevad nagu puud ja põõsad - ühed on laiemad, teised jällegi pikemad -, aga me kõik oleme kuidagi erilised ja olulised. Meie kõigi jaoks on koht siin maailmas. Me võiksime elada omaenese elu ja sirguda sinnapoole, kuhu me peame sirguma. See võikski olla elu ja surma vahel.

Auto: Jaan Tammsalu

Uuri lähemalt Jaan Tammsalu raamatu "Igaviku hääl" kohta kirjastuse Pilgrim kodulehelt ja vaata, kes käisid ja esinesi raamatuesitlusel Jaani kirikus:




Alkeemia pildigaleriidel aitab teostuda www.tehnikarent.ee

KOMMENTEERI!