"Elu pärast Googlet": tulevikuvisioonid teemal ühiskond, töö, keskkond, inimene


"Elu pärast Googlet": tulevikuvisioonid teemal ühiskond, töö, keskkond, inimene
Foto: erakogu

Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös toimuva loengusarja "Elu pärast Googlet" läbiv peateema ja eesmärk on süviti mõtestada elu Eestis ja maailmas 25 aasta pärast. Sel nädalal pakuvad tasuta loengutel põnevat kuulamist ja kaasamõtlemist Saale Kareda, Sten Tamkivi, Mihkel Kangur, järgmisel teisipäeval Jaan Aru.

Loengusarja "Elu pärast Googlet" teemade ring liigub sellistes valdkondades ja mõistetes nagu demokraatia, IT, AI ja transhumanism, kosmos, energia, raha, elu, surm, füüsika, bioloogia ja biotehnoloogia, ressursid, meditsiin, haridus, rahvastik, religioon, töö, tervis, loodus ja keskkond, globaalne ja lokaalne vaade.

Oma tulevikuvisioone on loengutel juba jaganud Kaupo Vipp, Asse Sauga, Mart Noorma, Rea Raus, Ringo Ringvee, Kristjan Port, oktoobris ja novembris saavad sõna Saale Kareda, Sten Tamkivi, Mihkel Kangur, Jaan Aru, Jaak Vilo ja Oliver Laas. Peale igat loengut saab lõpumõtiskluseks sõna Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.

Seotud lood:

Loengud on eelregistreerunud kuulajatele tasuta. Huvipakkuvale loengule saavad huvilised registreeruda kodulehel jaik.ee.

*

Loengutest inspireerub raadiosaade "Raadio JAIK"

Loengusarjast "Elu pärast Googlet" sünnib ka raadiosaatesari - toetudes loengutel kõneldule jõuab tänavu septembrist kuni detsembrini Vikerraadio kuulajateni 12 saadet nimega "Raadio JAIK".

Saates analüüsivad erinevad stuudiokülalised loengutel kuuldut, millele lisanduvad katked salvestatud loengumaterjalist, kommentaarid asjatundjatelt, vastulaused, teemakohased lisaintervjuud ja seonduv helimaterjal arhiividest. Lisaks huvitava ja hariva info ning võimalike tulevikuvisioonide vahendamisele on saatesarja "Raadio JAIK" eesmärk luua omaette audiokunstiteos.

Von Krahli Teatri, Vikerraadio ja Eesti Teaduste Akadeemia koostöös sündiv "Raadio JAIK" kõlab Vikerraadio eetris laupäeviti kell 17.05, saateid saab kuulata siit.

*

Loengusarja "Elu pärast Googlet" loengud Von Krahlis oktoobris:

Teisipäeval, 16. oktoobril kell 18: Saale Kareda "Inimest ja loodust väärtustav ühiskond"

Juhtimaks inimkonda kõrvale kollektiivse suitsiidi teelt, tuleb meil üheskoos luua ühiskondlikke win-win lahendusi, mis tagavad inimväärse elu kõigile, ent ei tee seda kellegi orjastamise ega looduse väljakurnamise arvelt. Kuna inimkond on jõudnud looduse laastamise ja hävitamisega kriitilise piirini, tuleb esmalt võimalikult laialdaselt teadvustada, et meil on võimalik siin planeedil ellu jääda ainult üheskoos ning üksnes siis, kui me kollektiivselt lõpetame hävitamise, laastamise, tapmise ja ahnitsemise tolereerimise.

Loe veel

Elame ühiskonnas, kus enamik struktuure on programmeeritud nii, et inimene on üksnes süsteemi teenindaja, objekti staatusse degradeeritud kasumi tootja. Ta on süsteemile vajalik üksnes nii kaua, kuni tema kaudu, tema elujõu arvelt saab välja pumbata kasumit. Elukorralduslikud süsteemid ei teeni mitte inimest, vaid inimene on pandud teenima süsteeme. Seega on paljudes valdkondades vaja mõtlemine n-ö ümber pöörata. Nii nagu juba Albert Einstein väljendas, ei saa probleeme kunagi lahendada samas mõttesüsteemis, mille kaudu need on tekkinud. Tuleb vahetada tasandit, liikuda metatasandile.

Uued võimalused elu korraldamiseks saavad täies ulatuses avalduda siis, kui innovatsioon ei tule enam looduse ega teiste inimeste arvelt, vaid kooskõlas ja koostöös kõige elavaga. Uue elamisväärse ühiskonnakorralduse loomiseks on vaja liikuda konkurentsiühiskonnast koostööühiskonda. Ainult terviklikkuses - kui individuaalne teadvus on kontaktis ühtsusteadvusega - on võimalik hoida ja luua elurikkust.

Millised on need võimalused rahumeelseks paradigmavahetuseks, mis aitaksid inimkonna välja kriisist ja enesehävituslikult rajalt? Käsitleme loengus eeldusi - teadlikuks saamine praeguse elukorralduse alusprintsiipidest, isikliku vastutuse võtmine (tänu millele saab sündida ka kollektiivne vastutus) ühiskondlikes protsessides, aktiivne ja teadlik ühislooming, koostöö terviklike lahenduste leidmisel - ning erinevaid strateegiaid inimest ja loodust väärtustava ühiskonna loomisel.

Saale Kareda on muusikateadlane, esseist, ajakirjanik, tõlkija, toimetaja ja uue ühiskondliku liikumise edendaja. Ta on Eesti Muusikateaduse Seltsi ja Eesti Heliloojate Liidu liige.

Saale Kareda lõpetas 1998. aastal cum laude Eesti Muusikaakadeemia muusikateadlasena ning õppis seejärel muusikateadust Berliinis ja Viinis. Ta on ligi 15 aastat keskendunud transdistsiplinaarses võtmes uurimistööle ja tegelenud pikka aega Pärdi tintinnabuli-stiiliga.

Ta on töötanud ajakirja Teater.Muusika.Kino muusikatoimetajana, Viinis muusikakirjastuse Universal Edition muusikateadusliku konsultandina ning Viini Eesti Suursaatkonna kultuuriesindajana. Aastail 2015-2016 korraldas ta Uue ühiskonna loomise konverentse, praegu tegutseb Kirna vabahariduskeskuse (www.kirna.ee) tiimis.

Registreeru loengule kodulehel jaik.ee

*

Kolmapäeval, 17. oktoobril kell 18: Sten Tamkivi "Töö"

Kas töökoht on koht? Kui palju see, kust sa leiad eneseteostuse ja sissetuleku (= töö) on asukohaga seotud, ja mis siis saab, kui enam ei ole? Kas robotid võtavad töö? Kellelt? Millal? Kuidas need muutused paistavad ühe inimese, firma või organisatsiooni ja riigi seisukohalt?

Sten Tamkivi on tehnoloogiaettevõtja, kes täna juhib Topia tootearendust ja investeerib aega ja raha idufirmadesse, mis tegelevad avatud maailmaga. Enne seda asutas ta veel inimeste ringi liigutamiseks ettevõtte Teleport, pesitses riskikapitalifondis Andreessen Horowitz, juhtis Skype arenduskeskust Eestis ja nõustas president Toomas Hendrik Ilvest. Stenil on magistrikraad Stanfordi ülikoolist ja ta kuulub LHV ja Vabamu nõukogudesse.

Registreeru loengule kodulehel jaik.ee

*

Neljapäeval, 18. oktoobril kell 18: Mihkel Kangur "Keskkond"

Millisel viisil on inimkond sellesse punkti jõudnud, kus me oleme seadnud ennast väljasuremisriski? Millised on meie valikuvõimalused ning perspektiivid?

Mihkel Kangur, kahe lapse isa, ökoloogia vanemteadur ja jätkusuutliku arengu dotsent Tallinna ülikoolis, Eesti Geograafia Seltsi president. Sündinud Võrtsjärve Limnoloogia Jaamas (Eesti Maaülikooli järvekeskuses) ja üles kasvanud järveuurijate peres. Ülikoolis õppis geoökoloogiat ja ökoloogiat. Kõik tööd olid seotud taimkatte jääajajärgse perioodi arengu uuringutega. 2013. aastal avaldas koos kolleegidega artikli milles autorid näitasid, et Eesti taimkatte arengut on viimasel 2000-3000 aastal mõjutanud inimtegevus rohkem kui kliima. Artiklist tulnud mõistmise järel pühendus üha enam säästva arengu hariduse teemadele, olles veendunud, et vaid hariduse kaudu saab esile kutsuda püsivad muutused ühiskonnas, mis võimaldaks inimkonnal näha ka Eesti 200. juubelit.

Registreeru loengule kodulehel jaik.ee

*

Teisipäeval, 23. oktoobril kell 18: Jaan Aru "Inimene"

Inimene on kummaline. Ta on võimeline looma, leiutama ja originaalseid lahendusi leidma, kuid samas sööks ta parima heameelega krõpse, vahiks telekat ja klikiks sotsiaalmeedias. Mõtisklen selle üle, kumb neist pooltest 25 aasta pärast noorte inimeste ajudes domineerib. Vaadates inimkonna ja tehnoloogia arengut, peaks ennustama, et kahe ja poole dekaadi pärast on noored tänasest veelgi nupukamad, avatumad ja innovatiivsemad.

Kuid samas näib, et meie enda mõistuse poolt leiutatud vidinad (näiteks nutiseadmed) hakkavad meie mõistust ja selle supervõimeid pidurdama. Kas ideedemasin aju on iseendale kaevanud augu? Kas krõpsusööja ja sotsiaalmeedia mugija pääsevad võidule või on meil võimalik oma laste ja lastelaste ajusid hoida ja aidata? Ehk saab jutu käigus pisut selgemaks ka see, mis imeloom see inimene on ja mis eristab teda teistest loomadest ja tehismõistusest.

Jaan Aru on Tartu Ülikooli ja Berliini Humboldti Ülikooli ajuteadlane. Ta uurib, kuidas õppimisprotsessid toimuvad inimajus, hiire ajus ja tehisajus ja üritab aru saada, mis teeb inimesest inimese. Jaan on kirjutanud raamatud „Ajust ja arust" (2017) ning koos Talis Bachmaniga „Tähelepanu ja teadvus" (2009). Ta on pälvinud ka teaduse populariseerimise riikliku preemia.

Registreeru loengule kodulehel jaik.ee

*

Loengusarja "Elu pärast Googlet" viimased loengud toimuvad novembris Von Krahlis:

Teisipäeval, 6. novembril kell 18 räägib bioinformaatika professor Jaak Vilo teemal "IT ja tehnoloogia", kolmapäeval, 7. novembril kell 18 võtab filosoofiadoktorant Oliver Laas vaatluse alla teema "Tehisintellekt ja transhumanism".

Uuri lisa Vikerraadio kodulehelt ja Jaik.ee

KOMMENTEERI!

TOP UUDISED