Dalai-laama annab õpetusi 7. sajandil elanud india budistliku õpetlase, poeedi ja hilisema legendaarse Nalanda kloosterülikooli õpetaja Dharmakirti suurteose "Pramanavarttika" (tiibeti keeles: tshad ma rnam 'grel) teise peatüki põhjal.
Peatüki sisuks on küsimus, miks uskuda Buddha sõnu, miks arvata, et budistlik õpetus on tõene? On tähelepanuväärne, et Dharmakirti ehitab siin oma vastuse üles tuginedes budistlikust usust ja pühakirjast sõltumatutele arutluskäikudele ning kummutades võimalikud kahtlused ja vastuväited. Seejuures tuleb Dharmakirtil ühtpidi põhjendada, et on olemas eelmised ja järgmised elud, et virgumine on tõepoolest võimalik ning kehtivad neli õilsat tõde. Teistpidi on tal aga vaja näidata, et just Buddha on virgumise teed käies eesmärgile jõudnud ning seetõttu täiesti usaldusväärne õpetaja.
Kõnealune traktaat on tiibeti budistlikus kloostrihariduses üks võtmetekste. Selle ülejäänud peatükid selgitavad loogikat, tunnetusteooriat ja korrektse väitluse pidamist. Ka tänapäeva tiibeti õpetajad viitavad "Pramanavarttikale" tihti, sest siit leiab argumenteeritud aluse budistliku maailmavaate paljudele aspektidele.
Rahu ja kaastunde saadik
Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso sündis 6. juulil 1935. aastal talupoja peres Tiibeti kirdeosas Amdos, Taksteri külas. Tema sünninimi oli Lhamo Dhondrub. Kaheaastaselt läbis ta katsed, mille põhjal ta tunnistati XIII dalai-laama Thupten Gyatso taaskehastuseks, pälvis dalai-laama tiitli ning sai nimeks Jetsun Jamphel Ngawang Lobsang Yeshe Tenzin Gyatso (lühendatult Tenzin Gyatso). Dalai-laama on geluki (kollasemütsiliste) koolkonna eestseisja, keda peetakse Tiibeti budismis kõrgeimaks vaimulikuks juhiks, bodhisattva Avalokitešvara reinkarnatsiooniks.
Tema Pühadus XIV dalai-laama Tenzin Gyatso on külastanud Eestit varasemalt kolmel korral, budistlikke õpetusi on ta aga andnud vaid korra Baltikumis, 2014. aasta maikuus Riias. Kuigi dalai-laama on loobunud vabatahtlikult oma poliitilisest võimust, on lisaks usujuhi positsioonile Nobeli rahupreemia laureaadist kujunenud maailma eetilise poliitika võrdkuju. Kommunistlik Hiina Rahvavabariik anastas ja okupeeris Tiibeti 1950. aastal. Dalai-laama põgenes 1959. aastal oma kodumaalt ning on sestpeale elanud Indias paguluses.
Loe ka lugu Dalai-laama: vägivald on iganenud nähtus, käes on dialoogi sajand Tema Pühaduse esmakordsest budistliku õpetuse andmiselt Riias aastal 2014.
Jälgi dalai-laama õpetusi Riiast otseülekandena koos eestikeelse tõlkega siit: http://lv.dalailama.ru/online-2016-ee.php
KOMMENTEERI!