Alkeemia lugemisnurk | Probiootikumid täidavad inimkehas sama keerukaid ülesandeid nagu meie siseorganid


Alkeemia lugemisnurk | Probiootikumid täidavad inimkehas sama keerukaid ülesandeid nagu meie siseorganid
Foto: depositphotos.com

Raamatu "Tervise taastamine probiootikumide abil" autor Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Oma raamatus selgitab ta, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid – head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena.

Meie liitlased - kasulikud mikroorganismid

Alles siis, kui hakkasin mikroorganisme käesolevas raamatus iseloomustama, taipasin, et patogeenid ei ole loomuomaselt halvad. Pärast selle tõdemuseni jõudmist olin sunnitud aktsepteerima ka selle mõtte teist poolt: probiootilised bakterid ei ole loomuomaselt head. Me lihtsalt juhtumisi saame suurt kasu strateegiatest, mida probiootikumid enda ellujäämiseks ja paljunemiseks kasutavad. (Princetoni ülikooli professor Bonnie Bassler toob TED ürituste sarja loengus kaasahaarava ja inspireeriva näite sellest, kuidas bakterid ja mereloomad koostööd teevad. Loeng on veebist kergesti leitav.)

Seotud lood:

Aastatuhandete jooksul bakteritega koos arenedes muutusid inimesed bakterite geneetikast sõltuvaks - kuna bakterid täitsid teatavaid funktsioone väga edukalt, siis ei tarvitsenud inimestel endal mõningaid võimeid välja arendada. Hinnanguliselt täidavad mikroobid meie kehas enam kui 20 000 erinevat ülesannet. Kuigi igas meie rakus on ligi kaks meetrit tihedalt kokku pakitud geneetilist materjali, sisaldab meie mikrobioom veel 300-1000 korda rohkem geneetilist informatsiooni. See tähendab, et ilma bakteriteta ei ole paljusid inimkeha "kasutusjuhendis" kirjeldatud olulisi funktsioone üldse võimalik täita.

Nagu raamatu sissejuhatuses märkisin, täidavad probiootikumid inimkehas sama keerukaid ülesandeid nagu meie siseorganid. Nad toetavad meid läbi kogu elu - isegi juba enne sündi. Minu jaoks on selle peatüki kõige põnevam osa muljetavaldav nimekiri kõigist spetsiifilistest funktsioonidest, mida mikroorganismid inimkehas täidavad. Ent alustada tuleks üldpõhimõtetega tutvumisest.

Probiootika põhitõed

Alles viimastel kümnenditel on meil avanenud võimalus astuda loodustoodete poodi ja osta pudel, millel on kiri "Probiootikumid". Kust me varem probiootikume saime? Kus kohas nad meie kehas elavad? Kes nad täpsemalt on? Kuidas nad pärast haigust või antibiootikumirünnakut naasevad? Konteksti loomiseks vaatame neid küsimusi järgmises alapeatükis lähemalt.

Kuidas me oma mikrobioomi omandame?

Seitsmendas peatükis käsitleme põhjalikumalt teemasid, mis on seotud bakterite omandamisega emaüsast ning traditsioonilise sünnituse ja rinnaga toitmise käigus. Siinkohal tahan üksnes toonitada, et erinevate kasulike bakterite hulk, millega emad kaasajal kokku puutuvad ja mille nad vastsündinule edasi annavad, on tänapäeval palju väiksem kui minevikus. (Huvitaval kombel sisaldab ka isa seemnevedelik tavaliselt mitmeid kasulikke baktereid. Seemnevedeliku mikrobioomi tasakaal võib olla seotud viljakusega.) Pärast sündi satume me loomade ja muidugi ka teiste inimestega kokku puutudes ning keskkonnas leiduvaid toiduaineid tarbides kontakti mitmesuguste probiootiliste bakteritüvedega. Nii näiteks võib inimene kõigest kümme sekundit kestva suudluse käigus partnerile ligi 80 miljonit bakterit edasi anda.

Mikroobide kontsentratsioonid

Loe veel

Kuigi baktereid leidub meie kehas igal pool, elab umbes 80% neist seedekulglas. Neist omakorda umbkaudu 83% elab jämesooles, kus erinevate bakteriliikide arv on kõige suurem. (Paljud on seni arvanud, et jämesool tegeleb peamiselt vee absorbeerimisega, aga selgub, et seal toimub palju rohkem.) Kuna peensoolele on raskem ligi pääseda, on sealseid bakteriliike ning nende funktsioone ja produkte vähem uuritud, aga nähtavasti on peensool koduks umbes 9%-le meie mikrobioomist. Neist 8% elavad maohappest hoolimata maos. Nagu võite ette kujutada, on üpris keeruline kindlaks teha, millised liigid kus ja mis koguses elavad, sest bakterid ei ole isegi kolonoskoopiakaameraga nähtavad. Meie bakterid on spetsialiseerunud väga konkreetsetele ülesannetele. On näidatud, et ühes kehapiirkonnas elavad mikroorganismid sarnanevad pigem teise inimese samas kehapiirkonnas elavate bakteritega kui sama inimese teises kehapiirkonnas elavate liikidega. Mõned liigid on püsielanikud, teised käituvad nagu turistid - tulevad, elavdavad majandust ja liiguvad edasi. Bakterite katalogiseerimist raskendab lisaks asjaolu, et paljusid meie probiootilisi baktereid ei ole võimalik laboris Petri tassil kasvatada.

Stardikomplekt

Oleme oma bakteritest-kamraadidest sedavõrd sõltuvad, et loodus on meid koguni varustanud probiootikumide stardikomplektiga, et saaksime taastada oma bakterite populatsiooni pärast seda, kui on toimunud katastroof (näiteks düsenteeria), mis on kogu meie mikrobioomi välja uhtunud. See stardikomplekt paikneb üllatavas kohas - pimesooles ehk ussripikus. Varem arvati, et see väike tasku kohas, kus peensool jämesooleks üle läheb, on parimal juhul kasutu jupats - ilmselt lihtsalt väike looduse "näpukas" -, halvimal juhul aga tarbetu riskiallikas, sest pimesoolepõletik võib mõnikord osutuda eluohtlikuks. Tänapäeval teame, et pimesooles peitub tõeline varandus - seal elavad erinevate probiootiliste bakterite esindajad. Pimesoole kasulikkusele viitab asjaolu, et inimestel, kellel on pimesool eemaldatud, on suurem risk haigestuda põletikulistesse soolehaigustesse, nagu näiteks Crohni tõbi. Mõelda vaid - normaalses terves pimesooles elab erinevaid bakteriliike rohkem kui jämesooles!

Kuidas probiootikumides orienteeruda?

Probiootikumidest, mida saab laboris kasvatada, on 99,9% anaeroobid ehk seda tüüpi bakterid, kes ei vaja hapnikku või kellele hapnik on isegi kahjulik. Inimese mikrobioomi projekt on muljetavaldav ettevõtmine, mille käigus on selgunud, et "Bakterite domeenis Bacteria on tuvastatud 70 erinevat hõimkonda, ent üle 90% kõigist bakterite fülogeneetilistest tüüpidest (fülotüüpidest) kuuluvad kas hõimkonda Bacteroidetes või hõimkonda Firmicutes." Neid nimesid te oma lemmikjogurti topsilt ei leia. Neid nimesid ei ole isegi enam kui 20 probiootilist tüve sisaldava toidulisandi purgil, sest nagu eelmises peatükis nägime, on "hõimkond" bioloogilises klassifikatsioonis väga kõrge taseme kategooria. Enamus probiootikume kuulub piimhappebakterite hulka, mis kuuluvad hõimkonda Firmicutes, või bifidobakterid, mis kuuluvad hõimkonda Actinobacteria.

Hõimkonna Bacteroidetes esindajaid on soolestikus väga suurel hulgal ning nagu raamatu teises osas kaalu langetamisest kõnelevas alapeatükis näeme, esineb kõhnadel inimestel neid rohkem. Ma ei taha jätta lugejatele muljet, nagu peaksid nad järgneva loetelu pähe õppima või seda poenimekirjana kasutama. Olgu siinkohal lihtsalt ära toodud nimekiri mõnedest probiootikumidest, mida uuringutes üpris sageli mainitakse: Bacillus, Bacteroides, Bifidobacterium, Enterococcus, Escherichia, Lactobacillus, Leuconostoc, Pediococcus, Prevotella, Ruminococcus, Saccharomyces ja Streptococcus.

Nime Streptococcus lugedes hõõruvad võib-olla mõned imestusest silmi, sest neile seostub see valusat kurku põhjustava streptokokiga. Ent nii nagu eelmises peatükis E. coli puhul nägime, nii peitub ka siin loetletud nimede taga tegelikult väga suur grupp liike, tüvesid ja alamtüvesid. Just need üksikasjad määravad ära, kes on sõber ja kes vaenlane.

Arvestades seda, et probiootikume on ilmselt umbes 5000-10 000 liiki, igal inimesel on neid erinev komplekt ning toitumist muutes muutub ka probiootikumide koosseis, ei tundugi vast enam nii oluline, milliseid nimesid uuringutes enim mainitakse. Nagu järgmistes peatükkides näeme, saame kasvatada oma soolestikus täpselt selliste probiootikumide kolooniaid nagu vajame - neid tuleb lihtsalt õigesti toita ja hoiduda nende maha tapmisest. Liiatigi on probiootikumidest saanud äriobjektid ning mõned alamliigid "kuuluvad" teadlasele või ettevõttele, kes need eraldas. Mõnikord on see bakteritüvi küll tähtis, aga enamasti leidub teisi tüvesid, mis toimivad sama hästi.

Mis kasu me probiootikumidest saame?

Raamatus tuleb edaspidi juttu veel mitmetest probiootikumide kasulikest mõjudest tervisele, aga päris paljudest oleme juba rääkinud. Oleme tutvunud uuringutega, mis näitavad, et meie kasulikest bakteritest võib olla abi järgmiste probleemide ja aspektide puhul:

* allergiad
* antibiootikumiresistentsed bakterid
* astma
* autoimmuunhaigused
* bakteriaalsed haigused
* ekseem ja dermatiit
* enneaegne vananemine
* enneaegse sünniga kaasnevad komplikatsioonid
* haavandid
* hepatiit
* kaalu langetamine
* kolesterool
* kopsupõletik
* kõhukinnisus
* kõhulahtisus
* kõrge vererõhk
* maksatsirroos
* neeruhaigused
* pankreatiit
* parasiidid
* rakuenergia
* rasvmaks
* seeninfektsioonid
* südametervis
* vaimne tervis
* viirusnakkused
* vähk
* ärritunud sool

Me alles hakkame tasapisi mõistma, kui paljusid ja mitmekesiseid mehhanisme meie bakteritest liitlased meie tervise eest hoolitsemiseks kasutavad.

Katkend on pärit kirjastuse Pilgrim poolt välja antud Martie Whittekini raamatust "Tervise taastamine probiootikumide abil".

Praegu on tervisevaldkonnas erakordselt põnev aeg. Viimasel ajal on hakatud mõistma, et rohke, rikkalik ja hästi tasakaalustatud komplekt sõbralikke baktereid ehk probiootikume aitab meil vältida või saada jagu allergiatest, igemeprobleemidest, reflukshaigusest, külmetusest ja gripist, soole¬põletikust, väsimusest, kõrgest kolesteroolitasemest, soole ärritussündroomist, kõhukinnisusest, diabeedist, üleliigsest kehakaalust, psoriaasist, põskkoopapõletikust, Crohni tõvest ja teistest hädadest.

"Tervise taastamine probiootikumide abil" jaguneb kaheks osaks. Esimeses osas selgitatakse, mis asi on inimese kehafloora ja kuidas see soolestikus tegutseb. Vaatluse all on ka see, millest bakterite kogukond koosneb. Erilist tähelepanu pööratakse halbade ja heade bakterite loodusliku tasakaalu teemale. Põhjalikult käsitletakse seda, kuidas bakterite kogukond võib kehva toidu, toksilise keskkonna või erinevate ravimite tõttu tasakaalust välja minna ja tervisele negatiivseid tagajärgi põhjustada. Seejärel tuleb juttu võimalustest, kuidas tasakaal turvaliselt ja tõhusalt taastada. Tähtsat rolli mängivad siinjuures probiootikumid - head bakterid, mis on saadaval toidulisanditena. Teises osas kirjeldatakse levinumaid tervisehädasid, mis võivad bakterite tasakaalu häirumise tõttu tekkida. Iga terviseprobleemi juures vaadeldakse nii tavapäraseid ravimeetodeid kui ka seda, mil moel probiootikumidest abi võiks olla. Samuti leiate praktilist teavet ja nõuandeid, mis aitavad teil langetada enda tervise huvides kõige paremaid otsuseid.

Martie Whittekin on sertifitseeritud toitumisnõustaja ja sünditseeritud raadiosaate juht. Ta on olnud USAs juba üle 30 aasta meditsiini alternatiivsete suundade üks juhtfiguure. Riikliku täisväärtuslike toitude ühingu NNFA presidendina pidas ta edukaid läbirääkimisi, mille tulemusena võeti vastu toidulisandeid puudutavate tervise- ja haridusküsimuste seadus. Selle eest tunnustas NNFA teda "Ristisõdalase auhinnaga". Lisaks on ta olnud Bastyri ülikooli hoolekogu liige. Tema eelmist raamatut "Looduslikud alternatiivid maokaitsetablettidele" on saatnud suur müügiedu.


KOMMENTEERI!