Alkeemia lugemisnurk. Hinga oma ellu edu töös, armastuses ja kõiges muus, mida sa teed



Alkeemia lugemisnurk. Hinga oma ellu edu töös, armastuses ja kõiges muus, mida sa teed
Foto: depositphotos.com

"Hingamistöö on vahend enese arendamiseks ja abistamiseks ning kuulub alternatiivmeditsiini valdkonda. See aitab hingeliselt puhastuda ja õppida ennast kontrollima. Tegemist on holistilise meetodiga, ilma milleta ei saa hakkama ükski tõeline vaimne enesearenguprogramm", kirjutab kogu maailmas tunnustatud ja hinnatud hingamistöö ekspert ning vaimse hingamise liikumise juht Dan Brule oma raamatus "Lihtsalt hinga".

Mis on hingamistöö?

Hingamistöö on hingamise teadvustamise ja teadliku hingamise abil enda tervendamine ja arendamine, ärkamine ning hinge, meele ja keha transformeerimine. Kõik selles raamatus (Dan Brule "Lihtsalt hinga") olevad tehnikad aitavad meil neid eesmärke saavutada.

Üha rohkem inimesi hakkab aru saama hingamistöö olulisusest ning püüab seda oma igapäevaellu integreerida. Treenerid, tervishoiutöötajad, nõustajad, koolitajad, õpetajad ning terapeudid kasutavad hingamistööd nii enda kui klientide heaoluks. Vaimsel teel käijaile on see kõige otsesem tee vaimse ärkamise, eneseteostuse ja valgustumise juurde. Just sel põhjusel on paljud tipptegijad ja edukad inimesed hingamistöö omaks võtnud - see on see salajane element, mis neile edu tagab.

Mina õpetan hingamistööd isikliku arengu valemina, mille kolm peamist elementi on alljärgnevad.

Seotud lood:

Teadlikkus (teadvuse element), mille sõnum on: "Ärka üles!"

Lõõgastumine (vabastav element), mille sõnum on: "Lase minna!"

Hingamine (energia element), mille sõnum on: "Haara ohjad!"

Olen avastanud, et pole vahet, mis meetodit sa kasutad või mis nime sa sellele annad; igasugune tervenemine, positiivne muutus, emotsioonide vabastamine või muutus käitumismustrites- igasugune kasvamine ja areng - taandub ühele neist kolmest elemendist. Tõeline jõud ja ime sünnib aga nende ühendamisest ning teadlikust ja järjepidevast kasutamisest.

Praktika on see, mis kasvatab, avardab ja teravdab meie teadvust. Sügavalt hingates me rahuneme kiiremini ja lõdvestum esügavamalt. Ja kui me õpime hingamist juhtima, muutume energilisemaks ja ärksamaks, meie enesetunne paraneb, hakkame tundma suuremat naudingut ning muutume vastupidavamaks ja tugevamaks.

Ma nimetan oma tööd ka hingamisteraapiaks ja see rajaneb kahel eeldusel.

Loe veel

1. Enamiku inimeste hingamissüsteem ei toimi optimaalsel tasemel. Seda tuleb parendada. Tuleb parandada ja taastada hingamisvõimekus, korrigeerida valesid hingamisharjumusi ja -võtteid, mis takistavad vaba eneseväljendust ja oma potentsiaali täielikku kasutamist.

2. Kui me hingame vabalt ja täielikult, loomulikult ja tervislikult, kui oleme saavutanud optimaalse hingamise, siis saab hingamisest automaatselt teraapiline vahend. Keha ja hingamist saab kasutada meele tervendamiseks,ning meelt ja hingamist saab kasutada keha tervendamiseks.

Hingamistöö abil on võimalik muuta suhtumisi, emotsioone ja käitumismustreid. Hingamisteraapias on viis olulist komponenti. Avastasin need, otsides vastust küsimusele: "Miks toimuvad positiivsed arengud - isegi imed - sageli pärast hingamisseansse, kuigi muu teraapia abil neid ei toimunud?" Analüüsi tulemusel leidsingi, et põhilisi asju on viis.

1. Tehnika (hingamistehnikaid on palju, millel kõigil on oma eesmärk ja mõju).

2. Atmosfäär, milles harjutusi tehakse (füüsiline, psühholoogiline, emotsionaalne, energeetiline).

3. Õpetaja (kes kasutab oma "isikliku kohaloleku väge ja ilu").

4. Hingaja meeleseisund (mõtted, uskumused, suhtumised, kavatsused, ihad, tahe).

5. See "miski muu" (see müütiline ja maagiline element: õnn, arm, ajastus, valmisolek).

Hinga! Hingamise vaatlemine

Teeme ühe kiire harjutuse. Iga hea tervisega inimene peaks olema võimeline tegema nii sügavat kõhuhingamist kui ka kergemat rinnahingamist - ilma probleemideta ja vastavalt oma tahtele. Sa peaks suutma hingata aeglaselt, tehes kaks kuni kolm hingetõmmet minutis, ja sa peaks suutma hingata ka kiiresti, tehes 60 või isegi 120 hingetõmmet minutis. Jõude istudes peaks su hingamine olema sügav ja aeglane.

Kuidas sina praegu hingad? Jälgi ja tunneta oma hingamist. Aseta üks käsi kõhule ja teine rinna kohale ning jälgi oma hingamist. Kuidas sa oma hingamist tajud? Mis liigub, kui sa hingad? Kuhu õhk hingates liigub? Kas sa hingad rinna kaudu? Kas sa hingad kõhu kaudu? Kas sa hingad kiiresti ja pinnapealselt või sügavalt ja aeglaselt? Kas su hingamine on ühtlane ja pidev või katkendlik ja kaootiline? Kas su hingamisse tekib pause?

Nagu iga teise oskuse või kunsti puhul, nii sõltub ka hingamisekvaliteet algteadmiste omandamisest. Ka kõige kuulsamad muusikud maailmas harjutavad enne esinemist heliredelit. Areng on alati siis palju kiirem ja lennukam, kui inimene alustab algusest ega heida hiljemgi neid algteadmisi kõrvale. Hingamise puhul on olulised kaks põhitarkust: teadlikkus hingamisest ja teadlik hingamine. Mõtle neist kui hingamise yin'ist ja yang'ist, passiivsest ja aktiivsest elemendist.

Teadlikkus hingamisest. Hingamisega samastumine

Teadlikkus hingamisest tähendab oma hingamisele tähelepanu pööramist, sisse- ja väljahingamise jälgimist. Selle mõte on hingamise vaatlemine, sellele tähelepanu pööramine. Sa ei pea midagi erilist tegema, kuidagi eriliselt hingama. Lihtsalt vaatle. See on hingamise teadliku jälgimise harjutamine.

Teadlikkus, millest jutt käib, on meditatiivne teadlikkus. Sa ei mõtle, ei anna hinnanguid, ei võrdle, ei analüüsi, ei püüa midagi õigesti teha ega mingile tulemusele jõuda. Hingamisest teadlik olemine pole millegi "tegemine". See on pehme, avatud olemine, kohalolek. Hingamisest teadlik olemine on meeleharjutus. Ma nimetan seda ka lihtsalt hingamise jälgimiseks. Ma kasutan sageli ühe ja sama asja kohta erinevaid sõnastusi või termineid. See treenib tähelepanu. Sa ei pea tegema muud, kui keskenduma oma hingamisele ja seda jälgima, tunnetama. Hetk hetke järel.

/.../

Kuidas hingamine keha mõjutab?

Kuidas seletada hingamise kontrollimisest tekkiva tohutu kasuteguri tekkimist? Alustame autonoomsest närvisüsteemist, mis juhib kõiki keha automaatseid, tahtele allumatuid funktsioone. Ka stressivastuse reguleerimise eest inimese kehas vastutab peamiselt just autonoomne närvisüsteem. See jaguneb kaheks teineteist tasakaalustavaks osaks: sümpaatiliseks ja parasümpaatiliseks närvisüsteemiks. Sümpaatiline närvisüsteem on reguleerijana aktiivne, kui me oleme stressis või kui meie energiakulu on suurenenud või kui me peame kiiresti reageerima, et midagi teha või midagi vältida.

Kui kiire tegutsemisvajadus või oht on möödas, peaks sümpaatiline närvisüsteem töö lõpetama ning aktiivseks peaks muutuma parasümpaatiline närvisüsteem, mille ülesanne on "võitle või põgene" seisundi tagajärgede likvideerimine. Näiteks sümpaatiline närvisüsteem kiirendab südame tööd ja hingamist ning parasümpaatiline närvisüsteem rahustab mõlemad maha ning lülitab sisse kehale omase "puhka ja seedi, taasta ja tervenda" funktsiooni. Parasümpaatiline närvisüsteem taastab energiavarud ja vähendab põletikulisi protsesse.

Kuid väga sageli on nii, et meie sümpaatiline närvisüsteem püsib aktiivsena ega rahune ning parasümpaatiline närvisüsteem jääb passiivseks. Eriti sage on see inimeste puhul, kes kannatavad kroonilise stressi või trauma all. Sellistel puhkudel reageerivad inimesed sageli üle ega suuda maha rahuneda; nad tunnevad end ebaturvaliselt ja on kogu aeg kaitsepositsioonil.

Kuidas saab hingamine sellisel puhul tasakaalu luua? Columbia ülikooli psühhiaatriaprofessor dr Richard P.Brown on viimased viiskümmend aastat kasutanud laialdaselt erinevaid hingamispraktikaid, harrastades nii sõjakunste, zenmeditatsiooni, aikidood (neljas dan), kui ka olles jooga, qigong'i ja meditatsiooni õpetaja. New Yorgi meditsiinikolledži psühhiaatriadotsent Patricia Gerbarg hakkas uurima hingamispraktikate neuropsühholoogiat üle viieteistkümne aasta tagasi ning üheskoos on nad uurinud seda, kuidas spetsiifilised hingamisharjutused võiks rahustada sümpaatilist ning aktiveerida parasümpaatilist närvisüsteemi. Kui te tahate nende tööst rohkem teada saada, siis külastage veebilehte www.breath-body-mind.com.

Ühe võtme selle teema mõistmiseks leiame ka Kinsey instituudi tunnustatud teadlase, neuroanatoomi Stephen Porgesi tööst. Dr Porges formuleeris nn polüvagaalteooria (Polyvagal Th eory) tänu oma avastustele seoses autonoomse närvisüsteemi kolme evolutsioonilise staadiumiga, mis aitavad meil eluga toime tulla.

Enamus parasümpaatilise närvisüsteemi juhteteedest liiguvad läbi kahe suure närvi: uitnärvid väljuvad teine teiseltpoolt ajutüve ning ulatuvad läbi kogu keha, omades ühendusi kõigisse siseorganitesse. Umbes 20 protsenti neist juhteteedest saadavad ajust sõnumeid kehasse (eferentsed), et reguleerida organite tööd. Umbes 80 protsenti juhteteedest toovad infot kehast ajusse (aferentsed) - miljoneid bitte informatsiooni igas millisekundis, et anda ajule teada, mis kehas toimub. Kehareaktsioonide tagasiside kuulamist ja teadvustamist nimetatakse interotseptsiooniks.

Dr Brown ja dr Gerbarg kasutasid Porgesi avastusi mõistmaks, mis hingamise ajal toimub. Nende sõnul on hingamissüsteemis miljoneid retseptoreid, mis reageerivad keemiliste ja mehaaniliste ärritite peale. Iga sisse- ja väljahingamisega ärrituvad mikroskoopilised venitusretseptorid miljonite kopsualveoolide seintes. Uuringud on näidanud, et kui me muudame oma hingamist, muutuvad ka hingamissüsteemist ajju liikuvad interotseptiivsed sõnumid.

Kuhu kogu see info liigub ja mida see ajus teeb? Kasutade suitnärvi elektrilist stimuleerimist ning tehes ajupilte ja kliinilisi katseid, on dr Brown ja dr Gerbarg kogunud palju materjali, mis kinnitab teooriat, et info jõuab aju neisse keskustesse, mis töötlevad ja reguleerivad meie emotsioone, tajusid, hinnanguid, mõtteid ja käitumist. Nad on ühel nõul dr Porgese ning Kinsey instituudi direktori ja Indiana ülikooli bioloogiaprofessoridr Sue Carteriga, kelle hiljutistest töödest on näha, et parasümpaatilise närvisüsteemi uitnärvi aktiivsus mõjutab olulisel määral meie võimet usaldada, armastada, luua sidemeid, olla lähedased, suhelda emotsionaalselt ja tunda empaatiat.

Dr Gerbarg on öelnud: "Kuna hingamise mõju meie mõtetele ja tunnetele on väga suur, saame kasutada seda vahendina, mille abil on võimalik närvisüsteemi kaudu rahustada oma meelt, vähendada ülereageerimist enesekaitsereaktsiooni tekitavates olukordades, ning tunda turvatunnet, lähedust ja armastust."

Olles uurinud äärmusliku ärevuse, depressiooni ja posttraumaatilise stressihäire (PTSH) all kannatavaid inimesi, kaasa arvatud katastroofides ellujäänuid, õpetavad dr Brown ja dr Gerbarg sellist stiili teadlikku hingamist, mida nimetatakse "koherentseks hingamiseks". See kätkeb endas loomulikku ja kerget nina kaudu hingamist sagedusega neli ja pool kuni kuus sisse- ja väljahingamist minutis, kasutades sealjuures helisid rütmi loomiseks. Nad kombineerivad seda ka muude tehnikatega, millega sümpaatilist ja parasümpaatilist närvisüsteemi tasakaalustada.

Koos kolleegidega sõnastavad ja testivad dr Brown ja dr Gerbarg erinevaid teooriaid, kuidas hingamise abil leevendada stressi, ärevust, depressiooni ja PTSH-d, aga ka muid stressiga kaasnevaid hädasid nagu näiteks põletikulist soolehaigust. Ühele oma raamatule - "The Healing Power of the Breath" - on nad lisanud ka CD, mille abil erinevaid hingamistehnikaid õppida saab.

Hingamist kiirendades või aeglustades aktiveerime oma sümpaatilisi ja parasümpaatilisi reaktsioone. (Uitnärvi mõjutab igasugune hingamine, mitte ainult diafragma kaudu hingamine.) Hingamist kontrollides on võimalik oma tahte järgi mõjutada aju ja autonoomset närvisüsteemi ning sõna otseses mõttes mõjutada oma teadvusseisundit.

Muutes oma hingamiserütmi, mõjutame seda, kuidas info ajusse liigub. Teisisõnu: see, kui sageli, kui kiiresti ja kui palju sa õhku kopsudesse tõmbad, mõjutab otseselt ka aju ja selle tööd. Hingamine mõjutab kehas kõiki organeid, kõiki süsteeme ja funktsioone. Igale füsioloogilisele, psühholoogilisele ja emotsionaalsele seisundile vastab teatud konkreetne hingamismuster. Hingamist muutes muudad sa ka oma seisundit. Seepärast on teadliku hingamise tehnikaid kasutades võimalik parandada elu kvaliteeti igal tasandil. Olles keskendunud raskele ülesandele, kui pea on pulki täis, muretsedes laste, kooli, raha või eakate vanemate pärast, funktsioneerime sümpaatilisel režiimil. Keha toodab siis rohkem vabu radikaale ja me ei suuda lõdvestuda ega ole leebes meeleolus, vaid kipume olema järsud ja nähvame sageli. Oleme altid kõigele jõuliselt reageerima ega suuda lõdvestuda ega olla paindlikud või loomingulised. Teadliku hingamise abil saame seda kõike leevendada. Hingamine võib olla võimas ja loomulik abimees posttraumaatilise stressi, ärevuse ja paljude muude probleemide puhul.

Allikas: Dan Brule "Lihtsalt hinga", kirjastus Pilgrim

Hinga oma ellu edu töös, armastuses ja kõiges muus, mida sa teed.

"Hingamine ja heaolu käivad käsikäes ning "Lihtsalt hinga" on parim hingamistöö käsiraamat." --- Tony Robbins

***
Kas sulle meeldiks, kui sa saaks elus kõike juhtida pelgalt oma hingamist kohandades? Käesolevas käsiraamatus tutvustab tuntud hingamistöö edendaja Dan Brulé erinevaid hingamistehnikaid, mille abil ta on enam kui viiekümnes riigis aidanud inimestel ärevust maandada, edukam ja tervem olla. Raamatus "Lihtsalt hinga" kirjeldab Brulé lihtsaid, ent uudseid teadmisi, mida tippsportlased, võitluskunstide meistrid, eriväelased, päästetöötajad ja vaimsed joogid alati teadnud on - hingamist reguleerides on võimalik muuta oma emotsionaalset ja füsioloogilist seisundit. Kui sa tahad vaigistada oma meelt ja sundmõtetest vabaneda või tipptulemusi saavutada, siis see kõik on sinust vaid hingetõmbe kaugusel. Hingamistööst saab abi väga paljude asjade puhul, näiteks nagu terav või krooniline valu, unetus, kaaluprobleemid, keskendumishäired, ärevus, depressioon, trauma ja lein, jne. Käesolev raamat aitab sul teadliku hingamise abil turgutada oma keha, meelt ja vaimu nii kriitilistel hetkedel kui igapäevaste asjatoimetuste juures.

***
Dan Brule on kogu maailmas tunnustatud ja hinnatud hingamistöö ekspert ning vaimse hingamise liikumise juht. Vietnami sõja ajal teenis ta Ameerika Ühendriikide mereväes ning tal on magistrikraad Cambridge'i ülikoolist.

***
Tony Robbins on filantroop ja mitme bestselleri autor.

3.-8. augustini toimuvad Tallinnas Tao Keskuses Dan Brulé teadliku hingamise meisterlikkuse põhi- ja edasijõudnute kursus. Lisainfot kursuse kohta leiad siit.

Vaata Dan Brule raamatu "Lihtsalt hinga" kohta lisa kirjastuse Pilgrim kodulehelt.

KOMMENTEERI!