Saatanlik sotsiaalmeedia: Instagramil ja Snapchatil on noorte inimeste tervisele eriti halb mõju

Teadlaste uuring noorte seas!

Saatanlik sotsiaalmeedia: Instagramil ja Snapchatil on noorte inimeste tervisele eriti halb mõju
Instagram ja teised sotsiaalmeedia kanalid mõjutavad meie vaimset tervistFoto: depositphotos.com

Värskelt avaldatud uuringu järgi toetavad noored RSPH üleskutset hoiatada pop-up'ide abil inimesi sotsiaalmeedia liigse kasutamise eest. Organisatsioonid RSPH (Royal Society of Public Health) ja YHM (Young Health Movement) on avaldanud uuringu nimega #StatusOfMind, milles vaadeldi sotsiaalmeedia positiivset ja negatiivset mõju noorte inimeste tervisele ning järjestati pingeritta erinevad sotsiaalmeediaplatvormid, võttes aluseks nende platvormide mõju noorte vaimsele tervisele.

YouTube on pingerea tipus kõige positiivsema platvormina, samas kui Instagram ja Snapchat osutusid noorte inimeste vaimsele tervisele ja heaolule kõige kahjulikumaks.

RSPH ja YHM on nüüd esitanud üleskutse valitsusele ja sotsiaalmeediafirmadele aitamaks edendada noorte seas sotsiaalmeedia positiivseid külgi ning ühtlasi vähendada sotsiaalmeedia võimalikke negatiivseid mõjusid.

Uuringus esitatud soovituste hulka kuulusid muuhulgas järgmised:

  • Käivitada sotsiaalmeedia liigse kasutamise järel pop-up hoiatus - RSPH poolt küsitletud noorte inimeste seast toetas seda soovitust igast kümnest seitse (71%).
  • Sotsiaalmeediaplatvormid peaksid postituste põhjal tuvastama kasutajaid, keda võivad vaevata vaimsed probleemid, ning neile diskreetselt abi soovitama - toetab igast viiest noorest neli (80%).
  • Sotsiaalmeediaplatvormid peaksid eraldi ära märkima inimestest tehtud fotod, mida on digitaalselt töödeldud - toetab enam kui kaks kolmandikku (68%) noortest.

Loe veel

Seotud lood:

2017. aasta algul (13. veebruar kuni 8. mai) viisid RSPH ja YHM Suurbritannias läbi uurimuse ligi 1500 noore seas (vanuses 14-24). Uurimuses paluti neil anda skoor nende kasutatavate sotsiaalmeediaplatvormide mõjule 14 eri valdkonnas, mis on seotud tervise ja heaoluga ning mida asjatundjad olid hinnanud kõige olulisemaks.

Kõnealused 14 tervise ja heaoluga seotud küsimust olid järgmised:

  1. Teadlikkus teiste inimeste tervisekogemustest ja nende mõistmine
  2. Ligipääs asjatundlikule ja usaldusväärsele tervisealasele informatsioonile
  3. Emotsionaalne tugi (empaatia ja kaastunne perelt ja sõpradelt)
  4. Ärevus (muret, närvilisust või rahutust tekitavad tunded)
  5. Depressioon (eriti armetu või õnnetu tunne)
  6. Üksildus (teistest eraldatuse tunne)
  7. Uni (magatud tundide arv ja une kvaliteet)
  8. Eneseväljendus (oma tunnete, mõtete ja ideede väljendamine)
  9. Eneseidentiteet (võime määratleda seda, kes sa oled)
  10. Kehapilt (kuidas end oma välimuse suhtes tunned)
  11. Suhted päris maailmas (teiste inimestega suhete säilitamine)
  12. Kogukonna loomine (mõttekaaslaste kogukonda kuulumine)
  13. Kiusamine (sinu pihta suunatud ähvardav või ahistav käitumine)
  14. Hirm kõrvale jääda (vajadus püsida pidevalt kõigega kursis kartusest, et võid kõrvale jääda millestki tähtsast, ingl k FOMO - fear of missing out)

Kõigi ülaltoodud tervise ja heaoluga seotud punktide kohta noortelt saadud hinnete põhjal anti viiele kõige populaarsemale sotsiaalmeediaplatvormile punktisumma, mille alusel loodi ka pingerida:

  1. YouTube (kõige positiivsem)
  2. Twitter
  3. Facebook
  4. Snapchat
  5. Instagram (kõige negatiivsem)

"Sotsiaalmeediat on peetud rohkem sõltuvusttekitavamaks kui suitsetamist ja alkoholi ning nüüdseks on see noorte inimeste elus muutunud niivõrd asendamatuks, et enam pole meil võimalik lihtsalt eirata sotsiaalmeedia rolli, kui jutt käib noorte inimeste vaimse tervisega seotud probleemidest. Organisatsiooni Young Health Movement kaudu oleme üritanud noortele selgeks teha, et sotsiaalmeedial võib nende vaimsele tervisele olla nii positiivne kui ka negatiivne mõju. Huvitav on näha, et Instagram ja Snapchat on osutunud vaimse tervise ja heaolu seisukohalt kõige kahjulikumaks - mõlemad platvormid on tugevalt keskendunud piltidele ning pealtnäha suurendab see noorte inimeste seas ebapiisavuse ja ärevuse tundeid," tõdeb RSPH tegevjuht Shirley Cramer.

Leidub üha rohkem tõendeid selle kohta, et sotsiaalmeedia sagedase kasutamisega kaasnevad mitmed ohud, ning samal ajal kui ühiskonnas on päevakorras vaimse tervise määratluse arutamine, on tähtis ka rakendada meetmeid selleks, et sotsiaalmeedia ei hakkaks meenutama metsikut läänt noorte inimeste vaimse tervise ja heaoluga seoses. Me soovime edendada ja esile tõsta eri suhtlusplatvormide mitmeid positiivseid külgi ning vältida olukordi, mis võivad viia sotsiaalmeedia psühhooside tekkeni ning noorte inimeste eludele negatiivse mõju avaldamiseni," lisab Cramer.

"On igati loogiline kasutada sotsiaalmeediat ja digitehnoloogiat vahendina noorte inimeste vaimse tervise edendamiseks. Sotsiaalmeedia on osa nende inimeste igapäevaelust, mistõttu oleks võimalik nõustamisteenust osutada viisil, mis on nende elustiili juba integreeritud ja mida nad ise saavad kontrollida. Selline terviklik lähenemine võiks hõlmata ka noorte isiklikke huvisid ja tegevusi. See võib aidata parandada patsiendiõpetust, suurendada teadlikkust vaimse tervise kohta ning toimida ennetava meetmena. Noored eelistavad sageli isiklikest probleemidest rääkida pigem võrgu vahendusel, mitte näost näkku.

Lisaks on meil ainulaadne võimalus suhelda noorte inimestega loominguliselt ja nende endi tingimustel. Tervishoiutöötajatena peame andma endast parima, et mõista tänapäeva noortekultuuri eneseväljendust, sõnavara ja suhtumist, et paremini leida ühist keelt seoses nende mõtete ja tunnetega," kommenteerib Cambridge'i ülikooli auteadur dr Becky Inkster.

Tervishoiuspetsialist Laci Green (1,5 miljonit jälgijat YouTube'is): "Sotsiaalmeedia on tugevalt muutnud seda, kuidas inimesed suhtlevad, seltsivad ja üksteisega suhteid loovad. Selle mõju ei saa alahinnata. Me püüame kõik saada sotti sellest uuest digitaalmaastikust, millel on meile niivõrd palju pakkuda, aga ühtlasi peame endale teadvustama, kuidas see võib mõjutada meie vaimset tervist. Sellised suhtlusplatvormid nagu Instagram ja Facebook esitavad tugevalt kureeritud versioone inimestest ja meid ümbritsevast maailmast, mistõttu on lihtne lasta neil oma reaalsustaju moonutada.

Ekraani vahendusel suhtlemine võib osutuda ka küllaltki isoleerivaks kogemuseks ja nõnda varjata vaimse tervise hädasid tavalisest rohkem. Nüüd kui sotsiaalmeedia kasutajate esimene põlvkond hakkab täiskasvanuks saama, on tähtis teha vajalik eeltöö selleks, et vähendada potentsiaalset kahju ning aidata kujundada digitaalset tulevikku, mis oleks tervislik ja kasulik kõigile."

Allikas: Rsph.org.uk

Tõlkis: Joonas Orav

Loe ka lugusid Digitaalne heroiin: ekraanid, mis muudavad lapsed arututeks sõltlasteks ja Digitaalne heroiin - kas me tajume ohtu, millesse oma lapsed paneme?

KOMMENTEERI!