Keskendumine tähendab meele sihipärast arendamist ja selle peamiseks eesmärgiks on meele täieliku virgumise saavutamine. Virgumine tähendab seda, et me "ärkame üles" illusioonide unemaailmast. Meis pole enam teadmatust, iha, hirmu ega viha, meie teadvus on selge ja me oleme vabanenud dukkhast - kõikidest ahistustest, kannatustest ja vaevadest.

Buddha on õpetanud 40 erinevat meelerahu arendamise tehnikat, mis aitavad meil ületada viis takistust (pañca nīvaraṇāni), milleks on naudingusoov (kāmacchanda), saamahimu ja pahatahtlikkus (abhijjhā-vyāpāda), laiskus ja loidus (thīna-middha), mure ja rahutus (uddhacca-kukkucca) ning skeptline kahtlus (vicikicchā). Mida rohkem me keskendumises meelt harjutame, seda rahulikumaks ja selgemaks see muutub. Kui oleme kõik viis takistust meelerahu arendamise mõtluse abil ületanud, täitub meel lõputu rõõmu ja õndsustundega. Kire (rāga) peatumisel saab jätkata insait-taipamise ehk äkktaipamise arendamist, mille kaudu on võimalik saavutada

Kõrgem tarkus ja üleloomulikud võimed

Kõik terve mõistusega inimesed saavad Buddha antud õpetuse ja õige keskendumise arendamise kaudu jõuda virgumiseni. Meele arendamine on nagu minek seiklusrikkale reisile. See on teekond täis avastusi, avardavaid kogemusi ning põnevaid rännakuid. Virgumine võib tunduda väga kõrge ideaalina, kuid see on saavutatav. Selleks tuleb lihtsalt olla avatud, õppida "Tipitakast" buddha antud dhammat ning harjutada iga päev järjepidevalt teadvustamist (sa) ja keskendumist.

Kuidas keskendumisega alustada?

Kuigi me võime keskendumist kasutada ka pingete maandamiseks või keha lõõgastamiseks, on Buddha antud õige keskendumise põhiliseks eesmärgiks meele virgumine ja kõikidest kannatustest vabanemine.

Koht. Keskendumise harjutamiseks sobib vaikne ja rahulik koht - mets, aas, koduaias kasvava puu jalam või muu tüüne paik, kus sind keegi ei sega. Hiljem, kui teostuse edenedes on meel rahunenum, pole kohal enam nii suurt tähtsust ja sa võid keskenduda ka keset linnamüra. Vajaduse korral jäta toas põlema mahe tuli, mis tekitaks sobiva hämaruse. Kui võimalik, süüta küünal või viiruk ning aseta see endast ja asjadest ohutusse kaugusesse.

Aeg. Keskendumiseks sobib kõige paremini varajane hommik, aga ka õhtune aeg enne magamaheitmist.

Asend. Sobivaim on täis-lootosasend või pool-lootosepoos, mis tasakaalustab keha täiuslikult, kuid samuti võib istuda ratsaasendis patjade peal, lihtsalt tavalisel toolil ilma selga toetamata või madalal mõtlustoolil - peaasi, et selg oleks sirge. Istumise alla võid asetada paksema teki, põlvede ja säärte alla toetavad padjad, vajaduse korral võid kogu keha teki sisse mähkida, et keskendumise harjutamise ajal külm ei hakkaks. Aseta parem käsi vasaku käe peale ja hoia pea otse. Keel puhkab vastu suulage. Vöö tuleks võimaluse korral eemaldada.

Enne alustamist käi mttes läbi viis sammu ja veendu, et kõik punktid on täidetud:

1. Vaikus. Lülita välja mobiiltelefon ja eemaldu mürast.

2. Lõdvestus. Lõdvesta oma keha peanahast kuni varbaotsteni. Käi mõttes läbi kõik kehaosad ja veendu, et need on täielikult lõdvestunud.

3. Asend. Istu sirge seljaga, pea otse.

4. Hingamine. Hinga kolm korda sügaval tsisse ja välja, nii, et kõht liigub hingamisega kaasa. Teadvusta, kuidas sinu keha ja meel järk-järgult rahunevad.

5. Keskendumine. Keskenda tähelepanu vaid sellele, mida sa tahad mõtluse abil hakata meeles arendama.

Nende viie punk meelespidamiseks võid kasutada sõrmi. Näiteks võid ette kujutada, et pöial on vaikus, nimetisssõrm lõdvestus jne. Pea meeles, et kõik, mida sa keskendumise ajal koged, on loomulik ning turvaline.

Tekst on eesti soost buda munga, Auväärne bhikkhu Ṭhitañāṇo (Andrus Kahni) raamatust "Siddhatthast Buddhaks".

Keskendmisharjutustel põhinev mõtlus-ja arendusretriit Andrus Kahniga toimub kas 3- või 5-päevase laagrina sel suvel 31. juuli - 5. august Lõuna-Eestis, Hundiallika Keskuses. Täpsem info SIIN.

KOMMENTEERI!