Harjumuste arhitekt: miks on harjumusi raske muuta?


Harjumuste arhitekt: miks on harjumusi raske muuta?
Foto: depositphotos.com

Kas oled andnud endale aasta alguse lubadusi, näiteks füüsiliselt vormi saada või tervislikult toituma hakata? Kas oled seadnud eesmärgi, et hakkad regulaarselt mediteerima, televiisori passimise asemel väärt kirjandust lugema, siis veel näiteks joogas käima või mõne eriti ägeda praktikaga tegelema? Seejärel vaatamata oma motiveeritusele, leidnud end kadununa igapäeva tegevuste lõputus voolus, edasi lükkamas oma tegelikke sügavaid soove ja vajadusi? Pole võimalik muuta oma elu, kui ei muuda midagi, mida teeme igapäevaselt. Tulemused meie elus on kinni igapäevastes tegevustes, harjumustes. Harjumus on tegevus, mis muutub korduse teel automaatseks ehk alateadlikuks. Tallinnas toimub 1. detsembril seminar "Harjumuste arhitekt", kus Romet Preismann räägib, kuidas saavutada eesmärke teadliku harjumuste muutmisega.

Miks on halbadest harjumustest raske lahti saada?

Inimesed teavad, et peaks seadma eesmärke, kuid üsna tihti me saame enda ja lähedaste peal vaadata, et vahel võetakse otsus vastu, et ma nüüd hakkan trennis käima, hakkan tervislikumalt toituma või hakkan tegelema mis iganes asjaga, olete aga kõik tähele pannud, et see muutus ei ole üldse nii lihtne.

Esimesed päevad, nädal, kaks me suudame seda muutust teha, olla see muutus, aga siis justkui tuleb mingil hetkel elu vahele. Ma usun, et kõik me oleme seda kogenud, kuidas elu lihtsalt tuleb vahele. Uute eesmärkide seadmine ilma uute harjumuste sisse seadmisteta kahjuks ei toimi. Sellel on väga lihtne põhjus: nimelt neurobioloog Bruce Liptoni uurimistöö tulemusena ta väidab, et umbes 95-99 protsenti meie päevast on kinni meie alateadlikes mustrites ehk me oleme 5 protsenti päevast kogu oma mõtetest, tunnetest ja tegevustest teadlikud ning 95 protsenti kõigist me mõtetest, tunnetest ja tegevustest läbi päeva on mitteteadlikud ja alateadlikud.

Seotud lood:

Mure on selles, et me teeme selle otsuse muutuda teadlikul tasemel ja me suudame tahtejõu pealt mingi hetke seda muutust läbi viia, kuid siis ikkagi tulevad need alateadlikud mustrid mängu ja need on palju tugevamad kui meie teadlik otsus. Sellepärast olekski mõistlik sellele muutusele läheneda sellise nurga alt, et hakata juurutama uusi harjumusi sisse ja alustada võimalikult väikese mahuga. Mitte hakata kohe lugema pool tundi päevas, vaid teha endaga kokkulepe, et hakkan lugema lehekülg päevas. Mitte, et ma teen iga päev tund trenni, vaid võtan endale eesmärgiks lihtsalt minna trenni kohale. Ehk siis selle asja mõte on alguses luua endale, juurutada sisse võimalikult väikesemahuline harjumus, et meil oleks raske seda mitte teha. Siis kui see on saanud juba rohkem mitteteadlikuks, siis hakata suurendama selle harjumuse mahtu.Kui meil see tegevus on juba harjumuslik, siis tulevad need eesmärgid ja tulemused selle sama harjumuse tulemusena. Ehk panna fookus mitte eesmärgile, vaid harjumuse tekkimisele ning läbi selle tulevad need tulemused iseenesest.

Tundub lihtne, aga miks välja ei tule?

Keskkond on väga oluline muutuja kogu selles võrrandis: inimesed, kellega me aega veedame, keskkond, kus me päeval oleme ja loomulikult ka meie mõtete keskkond, kõik, mis meil peas toimub. Väga suur asi, mis harjumusi juhib, on meie uskumused selle harjumuse kohta. Ma tunnen, et ka väga oluline on süüvida sügavamale endasse ja mõelda, mis on need alateadlikud mustrid, mis siis kas toetavad või ei aita meie uuele harjumusele kaasa.

Mis on kõige levinum harjumus, mis meil kõigil on ja millest inimesed vabaneda tahavad?

Ma arvan, et see on liigne sotsiaalmeedia ja liigne arvutis passimine või teleka vaatamine. Lihtsalt oma elu tühjalt passimine, kusagil autopiloodi peale panemine. Sellel hetkel on see nii mõnus, nii mugav. Kui me tagasi vaatame, siis on see lihtsalt meie elu maha elamine.

Ütle üks asi, kuidas seda kohe täna muuta!

Loe veel

Leia endale mingisugune unistus, mis sind tõmbaks. Mõtle oma minevikus millegile, mis on pannud sind end õnnelikuna tundma. Mis on pannud sind elavamana tundma? Mida sa saaksid teha, et seda veel tunda? Sul peab olema mingi unistus. Kui meil ei ole unistust, siis me sureme. Me oleme kõik siia maamuna peale mingi põhjusega sündinud. Leia see unistus! Üks suur põhjus, miks inimesed ei ela ihaldatud elu, on see, et inimesed tegelikult ei tea, mida nad tahavad. Inimesed teavad üldiselt, mida nad tahavad, aga kui neile panna paber ette ja öelda, et kirjuta nüüd, mida sa soovid elult ilma, et sa kordagi mõtleks ja pastakat tõstaksid, siis on see inimeste arv, kes seda suudab teha, väga väike.

Väga oluline soovitus on mõelda välja, mida me oleme tulnud siia üldse tegema ja mis paneb meie hinge elama. Sellest lähtuvalt hakata vaatama, mis harjumusi endale sisse juurutada, mis viiks meid eesmärkidele lähemale.

Rohkem infot leiab SIIT!

Uuri lähemalt ka Facebookist!

KOMMENTEERI!

TOP UUDISED