Oktoobrikuus toimus naaberriigi pealinnas Riias midagi täiesti erilist: tuhanded inimesed sõitsid kokku, et kohtuda Tema Pühaduse dalai-laamaga, inimesega, kes on võrdsustatav Rooma paavstiga, kuid vastuvõetav kõikide usundite esindajatele ja ka mitteusklikele.

Dalai-laama Tenzin Gyatso (81) on Riiat külastanud nüüdseks viis korda ja Eestit kolm korda. Kuna Venemaale teda poliitilistel põhjustel ei lubata, siis olidki seekordse kahepäevase dalai-laama õpetuste põhikorraldajad venelased, keda abistasid lätlased, tiibetlased, kalmõkid ja eestlased.

Kõige rohkem oli õpetustele kohaletulnuid just Venemaalt ja ka lausa meie mõistes maailma teisest otsast Mongooliast, kuna dalai-laamat tunnustatakse vaimse juhina nii Tiibetis, Mongoolias kui ka Himaalaja budistlikes regioonides, aga samuti Venemaale kuuluvates Kalmõkkias, Burjaatias, Tõvas, Siberis ja Baikali-tagustes piirkondades. Budistlikest riikidest saab dalai-laama poliitilistel põhjustel tänapäeval külastada vaid Jaapanit, isegi Tai kuningriik on langenud Hiina ähvardustaktika ohvriks.

Eestlastele tähendab võimalus dalai-laamaga Riias kohtuda seda, et niivõrd oluline isik tuuakse sulle peaaegu et koju kätte. Dalai-laamaga oli Riiga kutsutud kohtuma ka kõik riigikogu liikmed, kutse võtsid vastu vaid Artur Talvik ja Ken-Marti Vaher. Dalai-laama isikliku hea sõbra, Põlvamaal elava Roy Strideri sõnul avaldas soovi kohtuda ka Marianne Mikko, kes aga parajasti oli muul välisreisil. Striderit pani vähene huvi imestama just seetõttu, et riigikogus on nii praegu kui mitu korda varem loodud ka Tiibeti toetusrühm.

Dalai-laama on sündinud Tiibetis, kuid 1959. aastal pärast tiibetlaste ülestõusu brutaalset mahasurumist hiinlaste poolt põgenes dalai-laama Indiasse Dharamsalasse, kus ta moodustas Tiibeti eksiilvalitsuse ja sai selle juhiks. Talle järgnes umbes 100 000 tiibetlast. Pärast seda pole dalai-laama kodumaale Tiibetisse enam pääsenud. Viis aastat tagasi loobus ta Tiibeti eksiilvalitsuse juhi kohast ja jäi edasi vaid kõrgemaks vaimulikuks juhiks. Dalai-laama on pälvinud Nobeli rahuauhinna ja korduvalt kohtunud maailma kõige mõjukamate poliitikute, loomeinimeste kui ka usujuhtidega. Ta on pühendunud sellele, et maailma religioonide vahel valitseks harmoonia, sest olgugi et religioonidel on filosoofilised erinevused, on neil kõigil samasugune potentsiaal luua hea inimkond.

Väärtustab kõiki usundeid

Dalai-laama peab tähtsaks väärtustada ja respekteerida nii ateismi kui kõiki usundeid, sest religiooni tasandil õpetavad nad kõik armastust, kaastunnet, eneseohjeldamist, sallivust ja andeksandmist. (Ja olgu lisatud, et kui mõnda usundit kasutatakse näiteks naiste allasurumiseks või terrorismi õigustusena, siis see sõltub hoopis kultuurist, mitte usundist.)

Ta tõi Riias näiteks, et Indias on esindatud kõik maailma olulisimad usundid ja need on juba aastasadu ja isegi -tuhandeid eksisteerinud harmoonias. India näitel saab öelda, et erinevate usundite kooseksisteerimine on võimalik. Tema töötabki selle nimel, et saaks luua harmoonia kõikide usundite vahel. Samas ütles ta, et on mõned budistlikud tehnikad, mida ta soovitaks ka teistel usunditel kasutusele võtta.

Kahepäevasel kohtumisel dalai-laamaga ei lasknud turvamehed mitte kedagi temale ligi. Eesti grupil (kuigi paljud olid kohale tulnud ka omal käel) oli lootust, et saab dalai-laamaga vähemalt ühispilti teha, kuid seegi ei õnnestunud. Ainsana lubati lavale „Venemaa Bob Dylan" Boriss Grebentšikov (ans Akvarium) dalai-laamale ühte laulu laulma. Grebentšikov on varemgi dalai-laamaga kohtunud ning tema auks ja inimestele kingituseks andis ta teise päeva lõpus dalai-laama auks võimsa ja liigutava kontserdi koos sümfooniaorkestriga, ja seda täiesti tasuta.

Siiski kohtusid Roy Strider ning tema poolt kokku pandud Eesti teenekamate Tiibeti toetajate rühm teise õpetustepäeva varahommikul tunniks Tema Pühadusega ka eraldi. Strider andis dalai-laamale üle kirjaliku kutse tulla ka Eestisse õpetusi andma ning kinkis suurmehe unekvaliteedi parandamiseks oma talus valminud ja Põlvamaa Rohelisemat Märki kandva Mustamõisa toortatrapadja Himaalaja kaljusoola ja Põlvamaa rahustavate ürtidega.

Tunnistada inimkonna ühtsust

Eestlaste õnneks said kõik ise kaasa võtma pidanud FM-raadio kaudu dalai-laama õpetuste eestikeelset tõlget. Tõlkijaks oli Laur Järv, kes on küll füüsikadoktor, aga uurinud juba 25 aastat budismi. Järv tõlkis dalai-laama tiibetikeelset juttu inglise keele vahendusel ning sellekski oli ta enne ära teinud väga suure, aastatepikkuse kodutöö. Eestis paraku sellist inimest pole, kes oskaks keerulist teksti käigupealt tõlkida tiibeti keelest eesti keelde.

Oma tulekut Riiga rahva ette alustas naeratav ja lahke olemisega dalai-laama 10. oktoobri hommikul tõdemusega, et kõik me maailma seitse miljardit inimest oleme oma mõtetes, emotsioonides ja füüsises samasugused.

„Pean oluliseks tunnistada inimkonna ühtsust," alustas dalai-laama. „Kõik seitse miljardit inimest soovivad õnne. Teha eristusi - meie ja nemad -, see tähendab kiusata teisi. Täna oleme siia kogunenud rahulikult, samal ajal mõnes teises kohas maailmas inimesed tapavad üksteist. Aga kõik nad on samad. Kui kogu inimkond on rahus ja sõpruses, siis see automaatselt aitab." Veidi hiljem lisas ta: „Mis puudutab ühiskonda, siis järgitakse erinevaid usundeid, ja see on hea. Seda me vajame. Kui suudate töötada uskude harmoonia jaoks, siis olete minu sõbrad."

Dalai-laama toonitas, et meil kõigil on vastutus luua selline maailm, kus inimesed on rahulikud ja õnnelikud.

Tema Pühadus rääkis ka, et imetleb Euroopa Liitu just seepärast, aastasadu olid siin kontinendil sõjad ja võitlused, kuid ühel hetkel otsustati, et Euroopa huvid tervikuna on palju suuremad ja tähtsamad kui igaühe erinevad pisikesed huvid.

„Kui on ühtsuse tunne, siis armastus ja kaastunne arenevad," sõnas dalai-laama. „Tänapäeva maailmas on vähe armastust ja kaastunnet. Meil pole puudu majandusest ja haridusest, vaid armastusest ja kaastundest."

Just armastus ja kaastunne on see, mida peetakse budismis oluliseks. Ja dalai-laama arvab, et nende levitamisel on naistel rohkem võimalust.

Budism on pigem isegi filosoofia kui usk, sest konkreetne jumal puudub, kuid ta defineeris jumalat nii: „Jumala olemus on lõpmatu armastus ja kaastunne." Budismis ei tehta ka misjonitööd. Kusjuures budismi rajaja Buddha (elas umbes 5 sajandit enne Kristust) on olnud ainus õpetaja, kes on kutsunud oma õpetustesse suhtuma kriitiliselt ja ilma põhjaliku analüüsita või kontrollimata oma õpetusi mitte pimesi järgima.

Budism on üldiselt üsna keeruline usund. Ühe raamatu läbilugemisest või dalai-laamaga kohtumisest ei piisa, et sellest täit pilti saada. Buddha õpetuses on neli õilsat tõde, millel on omakorda 16 omadust ja need põhinevad põhjuslikkuse seadusel. Neli õilsat tõde koosnevad kannatusest, kannatuse põhjusest, kannatusest vabanemisest ja vabanemise teest. Tähtsaim märksõna budismis on virgumine.


Meil kõigil on buda loomus

„Buddha virgunud teod kiirgavad olenditel," jutustas dalai-laama. „Meil on kõigil buda loomus - meele valguse loomus. Meele loomus on selge valgus. Negatiivsed emotsioonid - kiindumine ja vihkamine - ei saa kesta igavesti. Hädad tulevad asjade püsiva loomuse järele haaramisest. Negatiivsed emotsioonid ei saa kesta välises maailmas igavesti. Kui soojus tuleb, siis külmus taganeb. Sama on ka inimese meelega.

Oma meele ohjeldamine ja muutmine käib mõtlemise kaudu, mitte väljastpoolt otsimise kaudu. Oma nõmeduse, rumaluse tõttu on meil negatiivsed emotsioonid. Neid on võimalik kõrvaldada, mõistes, kuidas asjad tegelikult on. Peame arendama virgumismeelt, mille sisuks on kaastunne ja tühjuse mõistmine. Tühjuse mõistmise abil saame endas arendada teiste austamist. Kas on oluline, et üks olend oleks õnnelik või paljud? Kui püüame õnne ainult endale, siis kui palju on sellest kasu? Kui peate silmas ka teiste heaolu, siis on teil parem tervis ja rohkem sõpru. Kui peate teisi tähtsaks, siis saate nii kuulsust kui ka rikkust.

Õnnelikuks eluks on vaja arendada teiste austamist, neisse hästi suhtumist, kalliks pidamist. Ka tulevaseks eluks on see vajalik. Virgumismeel viib ühelt õnnelt teisele. Kes on see rumal, kes seda ei võtaks, kui on järele mõelnud?"

Tema Pühadus lisas, et pärast 60 aastat harjutamist ei ole temagi jõudnud täieliku virgumiseni. Seepärast teeb dalai-laama, kes iga päev ärkab varahommikul kell kolm, iga päev kahte põhjalikku harjutust: virgumismeele arendamist ja tühjuse mõistmist.

Loe lisaks dalai-laama mõtteid teemal "Loogika ja mõtlemine" ja "Armastus on kombinatsioonis kaastundega" Lõunalehes ilmunud täispikast loost.

Autor: Elina Allas

Allikas: Lõunaleht

Roy Strideri õpetlikud ja kasulikud reisid pakuvad võimalust veeta jõuluaeg koos Tema Pühaduse dalai-laamaga ja imeline aastavahetus Sikkimi endises kuningriigis Himaalajas 24. detsembrist 2016 kuni 4. jaanuarini 2017.

Dalai-laama õpetustel on eestikeelne sünkroontõlge ja õppematerjalid. Lisaks sisaldub reisis ratsamatk Darjeelingis, Sikkimi kuningapalee, teeistandused, budistlikud kloostrid ja pühapaigad, soovetäitev järv, punased pandad ja palju muud, mille kohta leiab lähemat infot kodulehelt www.kulgemine.ee

KOMMENTEERI!