Alkeemia lugemisnurk. Louise Hay: alusta omaenda armastuslugu - loo elu, mis sind toidab ja toetab



Alkeemia lugemisnurk. Louise Hay: alusta omaenda armastuslugu - loo elu, mis sind toidab ja toetab
Kui me ennast tõeliselt armastame, siis läheb kõik meie elus joonde, kaasa arvatud meie tervis.Foto: depositphotos.com

Mõeldes Louise Hayle, kes lahkus pilvepiirile tänavu 30. augustil 90. aastasena, avaldame oma valdkonna ühe tuntuima vaimse õpetaja ja eluterve vitaalise daami mälestuseks katkendi tema raamatust "Tervendav enesearmastus". Louise Hay'st jäi suur pärand positiivselt väestavaid enesearengu õpetusi, mis aitavad inimesel oma elu päikselisema poole pealt kaeda ning millest kimbukese elutarkuseterasid leiad ka portaalist Alkeemia.

88-aastaselt saan ma öelda, et tervis ja õnn on minu elu tähtsaimad alustalad. Paljud teist, kes on mu raamatuid lugenud, teavad, et mu lapsepõlv oli keeruline ja suurema osa oma elust ei saanud ma nautida raha ega hariduse hüvesid.

Aga siis avastasin ma midagi, mis muutis mu elu ja tervise kulgu – uskumuse, et iga mõte, mida me mõtleme, loob meie tulevikku. See väike idee muutis kogu mu elu. Ma avastasin, et kui ma suudan luua rahu, tervist ja harmooniat oma peas, suudan ma sedasama tekitada ka oma kehas ja oma maailmas.

See raamat ei räägi viimastest trendidest või moeröögatustest. See räägib sellest, kuidas luua elu, mis sind toidab ja toetab. Selles raamatus tutvustame sulle viise, kuidas ennast rohkem armastada. Me tutvustame iidseid tervenemise tarkuseid, mis sobivad kokku sinu kiire elutempoga. See raamat aitab sul õppida, et sina oled tähtis. Kuskil kogu selle stressi, müra ja lõputute tegevusnimekirjade vahel on ruumi ka iseendale. Minu kaasautorid ja mina näitame sulle, kuidas teha nii, et sa tunneksid ennast hästi nii praeguses hetkes kui ka kauges tulevikus.

Loe veel

Seotud lood:

Aastate jooksul olen ma avastanud enda jaoks ajatud elu, õnne ja tervise põhitõed. Ma jagan neid sinuga nüüd ja praegu, sest need aitavad luua baassüsteemi raamatule, mida sa praegu käes hoiad.

MINA USUN

● Elu on tegelikult kohutavalt lihtne. See, mida me anname, seda saame ka tagasi. Iga mõte, mida me mõtleme, loob meie tulevikku.

● Kõik on vaid mõte ja mõtteid saab muuta. Ma usun, et sama käib ka sinu tervise kohta.

● Me loome iga nii-öelda haiguse oma kehas ning meie käes on võim muuta oma mõtteid ja nendest vabaneda.

● Vimmast ja negatiivsetest mõtetest vabanemine aitab saada lahti ka kõige "ravimatumatest" tervisehädadest.

● Kui sa ei tea, mida teha, siis keskendu armastusele. Enda armastamine teeb sul meele heaks ja hea tervis põhineb heal enesetundel.

● Kui me ennast tõeliselt armastame, siis läheb kõik meie elus joonde, kaasa arvatud meie tervis.

See raamat on armastuslugu. See räägib enda armastamisest kui tervise, õnne ja pikaealisuse allikast. Jah, sa leiad siit nõuandeid, menüüsid, retsepte, afirmatsioone ja harjutusi, mis on aidanud mul terve oma elu jooksul püsida terve, vilgas ja tugev. Aga lisaks sellele on siin peidus ka palju enam – selle imelise teekonna jooksul õpib sinu süda armastama ja toetama sind täiesti uuel moel.
Aastate jooksul olen ma õpetanud viise, kuidas negatiivsetest mõtetest vabaneda ja asendada neid positiivsete afirmatsioonidega. Kuidas andestada ja vimmast vabaneda. Kuidas õppida ennast tõeliselt armastama. Kuidas töötada peegliga. Need, kes on minu juhtnööre järginud, on muutnud oma elu paremaks. Nüüd on aeg astuda järgmine samm.

Mitmed inimesed on mulle öelnud: "Sa näed nii noor ja vilgas välja," või "Ma tahan vanemaks saades olla sama terve kui sina." Selles raamatus jagan ma sinuga kõike seda, mida ma ise järgin ja teen. Minu jaoks on see järgmine samm mõtete muutmise teekonnal. Muuda oma elustiili nii, et see keskenduks armastuse kaudu sinu keha toitmisele ja tervendamisele.

Kui ma vaatan tagasi ja mõtlen sellele, miks ma ennast 88-aastaselt nii hästi tunnen, siis ma usun tõsimeeli, et see tuleneb sellest, kuidas ma elan oma elu. Mu mõtted hommikust kuni selle hetkeni, kui ma lähen magama, moodustavad peamiselt positiivsete afirmatsioonide voo. Ma usun südamest, et elu armastab mind ja kõik, mida ma vajan, tuleb minuni õigel ajal. Lisaks sellele usun ma, et olen üks suur, tugev ja terve tüdruk! Selle, et mu mõtted tõeks saaksid, jätan ma elu hooleks.

Kui sa oma mõtlemist ja uskumusi suunad, siis hakkab armastus sinus vabalt voolama. Kui sa endasse tõmbud, siis see kõik peatub. Kas sa mäletad, millal sa viimati olid armunud? Sinu süda pakatas rõõmust – see tunne, mis sind valdas, oli kohutavalt kaunis. Sama käib ka enesearmastuse kohta, ainult et kui sa kord leiad selle armastuse, siis ei soovi sa sellest enam kunagi lahti öelda. See jääb sinuga kogu ülejäänud eluks, mistõttu tasub pingutada, et luua võimalikult hea suhe iseendaga.
Ma nautisin väga koostööd Ahlea ja Heatheriga ning ma tean, et ka sina naudid seda samapalju kui mina.

Ma armastan sind.
Louise Hay

*
Seitse sammu, kuidas söögi, mõtete ja armastuse abil oma tervist parandada

Esimene samm: loo uus arusaam tervisest

Meil kõigil on oma tervise- ja elulugu – kus me oleme olnud, kus me praegu oleme ja kuhu me arvame end teel olevat. Me oleme seda lugu endale rääkinud tuhandeid kordi. Aga mis siis, kui sellel, kus sa parajasti oled ja millistele probleemidele sa oled pidanud minevikus vastu astuma, pole mingisugust tähtsust? Mis siis, kui sa teaksid tõde – et meie kehad on loodud ennast terveks ravima? Mis siis, kui sinu lugu oleks hoopis armastuslugu?

Sind on ilmselt õpetatud, et selleks, et midagi "parandada", tuleb vaadata endast väljapoole, arstide ja ekspertide poole. Aga mis siis, kui sa teaksid, et kuigi arstid ja eksperdid suudavad anda praktilist nõu, oled sina see, kelle sees peitub tõeline jõud? See kõik on sulatõsi – see jõud on sinu sees olemas! Sinus on võim hakata oma keha kuulama. Sinu keha nagu ka kõik muu sinu elus peegeldab sinu sisemisi mõtteid ja uskumusi. Iga rakk reageerib sinu igale mõttele ja sõnale, nii et korduvad mõttemustrid ja uskumused mõjutavad sinu keha käitumist ning tervise- ja haigusmustreid. Mida rohkem sa õpid oma keha tundma ja mida tähelepanelikumalt sa seda kuulad, seda enam juhib su keha sind hea tervise poole. Just sellest me käesolevas raamatus räägimegi. Praegu aga jäta meelde, et kui sa seisad silmitsi mõne tervisehädaga, siis see tähendab, et Elu kutsub sind üles ennast armastama. Teisisõnu, mis iganes probleemiga ka poleks tegu, lahendus on sama – ennast tuleb armastada.

Iga kord, kui sa oled sunnitud tegelema mõne terviseprobleemiga, püüab su keha sulle öelda, et sa enda vastu kenam oleksid, ja see kõik saab alguse sellest, et ennast iga päev veidi rohkem armastada. Mõtle selle inimese või looma peale, keda sa kõige rohkem armastad. Kuidas sa ennast tunned, kui sa tema peale mõtled?

Püüa selles hetkes viibides aeg korra seisma panna ja seda momenti tõeliselt tunnetada. Enda armastamine tähendab seda, et sa tunned enda vastu samasugust armastust kui selle inimese või looma vastu. Kui sa tunned, et ennast on raske nii palju armastada, siis tea, et sa pole ainus, kes niimoodi tunneb.

Kui sa hakkad ennast rohkem armastama, siis suudad endale anda kõike, mida sa vajad, ilma et peaksid ootama, kuni kõik muu tegevusnimekirjas üles loetu saab tehtud. Mõnikord aga ei pruugi sa isegi teada, mida sul on vaja. Kui sa seda raamatut edasi loed, siis õpid kasutama tööriistu, mis aitavad sul ära tunda, mida su keha sinult kõige rohkem vajab, et tunda ennast terve, õnneliku, energilise ja tugevana.

Juba see, et sa oled leidnud oma tee raamatuni "Armasta ennast terveks", näitab, et sa oled valmis ennast armastama ja enda tervist parandama. Me tunnustame sind selle eest ja kutsume sind üles ennast selle eest kiitma!

Aga mis siis, kui sa suudaksid kirjutada uue loo? Selles peatükis jagame sinuga viise, kuidas kirjutada oma armastuslugu.

Mis on tervis?

Me leidsime, et sellele küsimusele vastamiseks on tähtis vaadata seda, kuidas teadus mõtestab tervist ja millised probleemid sellega kaasnevad. (Ära muretse, me teeme lühidalt ja lubame, et ei lähe liiga tehniliseks!). See kõik on tähtis, kuna kogu selle teaduse keskel on peidus üks sügavam lugu, mida me tahame rõhutada.

Kiire uurimustöö tulemusena leidsime, et teaduslik tervisekäsitlus põhineb kahel faktil.
1. Elustiilivalikud mängivad tänapäeva terviseprobleemides suurt rolli.
2. Suurel ja üha kasvaval hulgal inimestest diagnoositakse haiguseid, mille peamist põhjustajat ja ravi teadus ei suuda määratleda.

Need faktid avaldavad meile kaks väga tähtsat tõde.
1. Sina suudad enda tervist parandada.
2. Kui kellelgi pole vastuseid, siis see on viljakas pinnas uute tervisearusaamade loomiseks.

Kiire pilguheit tervise hetkeseisule teaduse vaatepunktist

Aastaid olid tervisevaldkonna suurimaks murelapseks nakkushaigused, mis levisid inimeselt inimesele, nagu näiteks tuberkuloos või HIV. 2008. aastal aga leidis Maailma Terviseorganisatsioon, et tendents on muutunud ning nakkushaigused on oma esikoha andnud üle "mittenakkushaigustele" ehk elustiilihaigustele, nagu neid kutsutakse. Neid haiguseid – nagu näiteks vähk, südamehaigused ja diabeet – peetakse üldiselt kroonilisteks ning need pole nakkavad.

Selle kõige juures on huvitav see, et mittenakkushaigustel on neli peamist elustiilist tulenevat põhjust.
1. Suitsetamine
2. Ebatervislik toitumine
3. Vähene füüsiline aktiivsus
4. Alkoholi liigtarbimine

Seega võib öelda, et need valikud, mida me iga päev teeme, mõjutavad meie tervist. Oht ei peitu enam "iga nurga taga", vaid meil on iga päev võimalus valida, kas me armastame oma keha ja kuidas me seda kohtleme. Kuigi Maailma Terviseorganisatsioon väljendab seda teaduslikumas keeles, väidavad ka nemad, et paremad elustiilivalikud võivad meie tervist märgatavalt parandada.
Üks mittenakkushaiguste alagrupp on autoimmuunhaigused, mis tekivad siis, kui inimese immuunsüsteem hakkab ründama keha terveid organeid ja kudesid. Teisisõnu, immuunsüsteem ei oska enam teha vahet tervetel kudedel ja kahjulikel kehadel, nagu bakterid, viirused ja teised patogeenid.

Meie tõlgendame seda nii, et inimese keha ei tunne ennast enam ära ja rakud ei tea, mis on nende jaoks parim. Mõtle selle peale. Kui sa mõtled negatiivseid mõtteid oma kehast ja iseendast, siis kuidas peaksid sinu rakud teadma, et nad ei tohi ennast rünnata?

Uuringud näitavad, et maailmas on üle 100 erineva autoimmuunhaiguse. 2005. aastal diagnoositi autoimmuunhaigus 24 miljonil ameeriklasel ja see arv on üle maailma kasvamas, eriti Lääne tööstusrahvaste hulgas. Seitsekümmend viis protsenti autoimmuunhaiguste põdejatest on fertiilses eas naised. Autoimmuunhaigused on üks peamisi surma põhjustajaid noorte ja keskealiste naiste hulgas, järjekorras teine krooniliste haiguste põhjustaja ja kolmas peamine sotsiaalse turvalisuse probleemide tekitaja (südamehaiguste ja vähi järel).

Levinuimad autoimmuunhaigused on:
● tsöliaakia
● Crohni tõbi
● diabeet (I tüüp)
● fibromüalgia
● toiduallergiad
● Hashimoto türeoidiit
● põletikulised soolehaigused
● luupus
● hulgikoldeline skleroos
● pernitsioosne aneemia (B12-vitamiini puudulikkus)
● psoriaas
● reumatoidartriit
● skleroderma
● vitiliigo (nahahaigus)

Arvatakse, et autoimmuunhaigustega on seotud ka teised haigused, nagu näiteks autism, krooniline väsimussündroom, söömishäired, Lyme’i tõbi ja narkolepsia.

Autoimmuunhaiguste sümptomite hulka kuuluvad sageli valu, väsimus, palavik ja üldine kehv enesetunne ning enamikku neist peetakse kroonilisteks ja ravimatuteks. Autoimmuunhaiguste puhul on veider see, et enamikul inimestest ei esine mingisuguseid väliseid tundemärke, mis viitaksid sellele, et nad on haiged, ning nende sõprade ja armastatute arvates näevad nende haiguste põdejad sageli välja täiesti terved. Enne kui pannakse diagnoos, kuulevad nad sageli, et nende sümptomid on "välja mõeldud" ja ärevusest tingitud. Autoimmuunhaiguste all vaevlejaid peetakse sageli hüpohondrikeks. Teadlased üle maailma vaatavad nõutult üha kasvavat autoimmuunhaiguste diagnooside hulka ning nad ei suuda leida sellele tendentsile põhjust. Praegu arvatakse, et keskkond, geneetika ja elustiil aitavad kaasa nende haiguste laiale levikule.

Enamik eksperte nõustub sellega, et stress on kõikide haiguste kolle. Selleks et saada teada, kuidas teadus defineerib stressi, pöördusime Ameerika Psühholoogide Assotsiatsiooni (APA) poole. Nemad kirjeldavad stressi kui mure, ülekoormatuse või kurnatuse tunnet. Oma 2012. aasta Ameerika stressiraportis leidsid nad, et vähenemise asemel on stress 80 protsendi vastanute hulgas kas jäänud samale tasemele või suurenenud. Lisaks sellele tundsid 20 protsenti vastanutest, et nad tunnevad "äärmiselt suurt" stressi.

Kuidas sellised mure ja ülekoormatuse tunded tekivad? Kuidas sa jõuad sellesse punkti, kus tunned ennast kurnatuna? Kõik saab alguse mõtetest. Aja jooksul muutuvad kroonilised negatiivsed mõtted uskumusteks ja harjumusteks ning varsti põhineb kogu sinu elu negatiivsetel mõtetel, uskumustel ja harjumustel, mis tekitavad kroonilist stressi – ja krooniline stress mõjub su tervisele laastavalt.
Kui sa oled ülekoormatud, siis millele sa mõtled? Ilmselt mõtled sa kõikidele nendele asjadele, mis su tegevusnimekirjas oma järge ootavad. Mida rohkem sa mõtled selle peale, kui palju sul on teha ja kui vähe aega sul selle jaoks on, seda suuremat stressi sa endale tekitad.

Aga mis juhtub siis, kui sa muretsed? Muretsemine tuleneb sageli sellest, et sa mõtled mineviku peale, soovides midagi teistmoodi teha, või saab sinu kinnisidee tulevikust ja sellest, mis võib juhtuda. Kui sa tunned ennast kurnatuna, siis nagu paljudel inimestel tänapäeval tuleneb see ilmselt sellest, et sa oled öelnud "jah" liiga paljudele asjadele ja sa ei anna endale piisavalt aega puhkamiseks ja patareide laadimiseks. Võib-olla sa tead, et kindlate piiride seadmine oleks sinu ja su tervise jaoks parem, kuid inimestele äraütlemine tundub sinu jaoks liiga raske.

Sagedane negatiivne mõtlemine toidab lõputut stressitsüklit, mis mõjutab otse ja põhjalikult sinu tervist. Mõnda tüüpi stress on sinu kehale hea, kuid krooniline stress tekitab probleeme. Uuringud näitavad, et emotsioonid ei pesitse vaid sinu peas – need mõjutavad ka sinu keha. Näiteks kui sa oled vihane, siis tõmbub sinu keha pingule, seedeorganid muutuvad jäigaks, südametegevus kiireneb ning lõua- ja näolihased tõmbuvad kokku. Keha ja vaimu probleemil peatume pikemalt kolmandas peatükis. Praegu aga tahame sinuga jagada seda, mis toimub sinu kehas, kui sa oled stressis. Kui stress muutub krooniliseks, saadab keha välja ohusignaali, mis peatab verevoolu ajju, immuunsüsteemi ja seedeelundkonda ning suunab selle hoopis sinu jäsemetesse, et sa saaksid ohu eest põgeneda. See tähendab, et sinu keha ei suuda korralikult seedida, immuunsüsteem ei suuda sind kaitsta ja aju ei suuda korralikult mõelda. Uuringud näitavad, et kauakestva stressi tingimustes võib aju maht väheneda.

Närvisüsteem pole kroonilise stressi all vaevlevas kehas enam tasakaalus. Sümpaatilise närvisüsteemi (mis korraldab närvisüsteemi "võitle-või-põgene"-reaktsiooni) ja parasümpaatilise närvisüsteemi (mis aitab sul puhata, magada, seedida ja paraneda) vaheline harmooniline suhe on nüüd sümpaatilise närvisüsteemi poole kaldu. Põhimõtteliselt hoiab krooniline stress sind pidevas ärevuses ja hüpervalmisolekus, mistõttu sul on raske puhata, akusid laadida ja oma keha eest hoolitseda. Kui sa kannatad kroonilise stressi all, siis tea, et sa pole ainuke.

Võib-olla oled ka sina – nagu paljud teised – õppinud, et elu pole turvaline. Ükskõik mida sulle on õpetatud või mida sa praegu usud, me tahame, et sa teaksid – kui sa alustad omaenda armastuslugu, siis sa näed, kui turvaliselt ja kaitstuna sa ennast tunned. Me näitame sulle, kuidas muuta krooniline stress mõteteks ja uskumusteks, mis toetavad sinu tervist ja õnne. See raamat kubiseb viisidest, kuidas vähendada stressi, mida su vaim ja keha tunnevad. Mis puutub stressi, siis pole vahet, kus sa parasjagu oled, sa saad alati muutuda ja terveneda.

Eraldatus = haigus

Dan Buettner uurib raamatus "The Blue Zones" ("Sinised tsoonid") maailma kõige pikema elueaga kogukondade käest, kuidas elada kauem ja paremat elu. Kolm üheksast põhjustest, mis ta välja pakub, on seotud kontaktide loomisega: (1) kontakt vaimse kogukonnaga, (2) kontakt perekonnaga ja (3) kontakt sõprade ringi või "hõimuga". Huvitaval kombel ei lisanud Buettner küll oma „Mõjuvõimsa 9 põhjuse“ hulka seda, et kõikidel raamatus väljatoodud kogukondadel oli ka tugev side maaga. Nad kõik kasvatasid ja sõid värskeid ja tervislikke toiduained.

Tänapäeval aga on prioriteedid muutunud, kuna meie elu on muutunud pingelisemaks. Me ei suhtle enam üksteisega nii palju, kui me tegime seda vanasti, ja isegi kui seda teeme, siis seisab sageli meie vahel tehnoloogiabarjäär. Paljud inimesed teevad selle üle küll nalja, kuid vaatepilt, kus inimesed söövad õhtust ja vaatavad samal ajal oma telefoni, saadavad sõnumeid ja postitavad Facebooki, on muutunud nii sagedaseks, et hetkes olemine ja üksteisega suhtlemine on muutunud harvaks erandiks.
Perekondliku õhtusöögi kontseptsioon on enamikus kodudes muutumas harulduseks. Lisaks kõigele sellele söövad paljud inimesed ka püstijalu – autos, laua taga, telerit vaadates või netis surfates. See näitab, et söögiaegade ajal ei ole me lahti öelnud mitte ainult teistest, vaid ka iseendast. Me pole enam ühenduses oma armastava ja sensoorse keha toitmise aktiga.

Koos meie ühiskonna harjumuste muutumisega on aja jooksul muutunud ka meie toidusüsteem. Kiir- ja valmistoidutööstus on jõudsalt kasvanud, see võimaldab inimestel süüa kiiresti ja püstijalu ning toitumine nõuab inimestelt võimalikult väikest jõupingutust. Teadus on avastanud mitmeid viise, kuidas toota "toidusarnased" kemikaale, et toidud valmiksid kiiremini, maitseksid paremini ja paneksid inimesi nende juurde tagasi pöörduma. Valmistoidud pole tegelikult üldse toidud. Me usume, et sünteetilised tehases valmistatud toidud on viimne piisk eraldatuse karikas – me eraldame ennast maast ja loodusest. Need toidud salgavad maha selle, kes me oleme, ja mida meil kui looduslikel olenditel on tarvis optimaalseks funktsioneerimiseks.

Vikas Khanna, üks India tippkokkasid, räägib oma raamatus "Return to the Rivers: Recipes and Memories of the Himalayan River Valleys" ("Naasmine jõgede juurde: retseptid ja mälestused Himaalaja jõeorgudest") loo toidust ja kontakti loomisest. "Minu viimane reis Bhutani aastal 2011 meenutas mulle, kui eraldatud sellest maailmast on mu elu New Yorkis. Kui ma elan ja reisin Himaalajas, tunnen, et olen loodusega lähedalt seotud sellisel moel, mida ma ei tunne kuskil mujal." Vikas jätkab oma juttu sellega, et sõbrale külla minnes jalutab ta läbi põldude, kus kasvab toit, mida ta sööb. Kui ta läbi oma magamistoa akna välja vaatab, näeb ta seda lammast, mis andis tema teki jaoks villa, ning linnas turul tunneb ta kõiki, kes oma tooteid müüvad ja vahetavad. Vikas mõistis Bhutanis, et ta tunneb kõiki, kes toodavad tema toitu. See ei loo mitte ainult kogukonna ja looduse vahelist sidet, vaid tekitab ka vastutussüsteemi, kus inimesed hoolitsevad selle eest, et toota tervislikke ja meeldivaid tooteid. Nad tunnevad ennast vastutavana teiste inimeste heaolu eest. Ta kirjeldab midagi, mida on kogenud paljud meist – sügavat sidet, mis esineb sinise tsooni kogukondades.

Me usume, et tervis põhineb sidemetel enda ja enda kehaga, loodusega ja teiste inimestega. Kõige tähtsam samm, mida sa saad võtta ette enda sidemete parandamiseks, on luua suhe iseendaga. See mängib võtmerolli ka stressi vähendamisel ja haigustest lahtisaamisel. Aga vaatame siis, kuidas sina saad seda teha.

Uus arusaam tervisest: sinu tervis peegeldab sinu suhet sinu endaga

Peavoolumeditsiin väidab, et pole olemas ühtset peamist põhjust üha kasvavale stressi, elustiilihaiguste ja autoimmuunhaiguste "epideemiale", kuid meile tundub, et see põhjus on väga lihtne – tegemist on hoopis enesearmastuse kriisiga. See ongi uus arusaam tervisest. Tegemist pole millegi müstilisega ning see toob võimu tagasi sinu enda kätesse. Sinu tervis peegeldab sinu suhet sinu enda ja enda kehaga. Me ei usu ravimatutesse haigustesse. Me usume, et haigus on kutse parandada sinu suhet sinu endaga.

Huvitaval kombel tundub, et uued avastused teaduse vallas nõustuvad meiega. Näiteks Bruce Lipton, PhD, on rahvusvaheliselt tunnustatud rakubioloog, kes on Stanfordi Ülikooli meditsiinikoolis viinud läbi teedrajavaid uuringuid. Oma raamatus "The Biology of Belief" (eesti keeles "Uskumused ja bioloogia", kirjastus Pilgrim) räägib ta uuest tervise paradigmast, mis põhineb epigeneetikal.

Bruce viis läbi teedrajavaid eksperimente, mis näitasid, et meie geenid ei kontrolli bioloogiat. Idee, et geenid kontrollivad bioloogiat, on väär teaduslik väide, mille lükkas ümber inimgenoomiprojekt 2003. aasta paiku. Selline avastus sobis kokku Bruce’i rakueksperimentidega. Tema katsed näitasid, et geenid ei kontrolli rakke, vaid rakud reageerivad sellele keskkonnale, milles nad viibivad. Bruce seletas, et kuna inimestel on aju, siis on meie reaktsioon keskkonnale palju keerulisem kui raku oma. Meil on omad uskumused ja me reageerime situatsioonidele (või keskkonnale) vastavalt oma uskumustele.

Millist sõnumit edastad sina hetkel oma rakkudele?

Kui sa usud, et sa oled halb inimene, siis su rakud kuulavad sind. Kui sa usud, et oled haige, siis su rakud kuulavad sind. Samamoodi, kui sa usud, et oled kena inimene, kes on väärt armastust, ja et sa oled terve, siis kuulavad rakud sinu sõna. Millist suhet lood sa enda ja oma kehaga, kui sa saadad negatiivseid sõnumeid ja võtad omaks negatiivseid uskumisi enda kohta?

Kui sa ennast armastad, siis sa hoolitsed oma vajaduste eest. Ometi juhtub tänapäeval sageli, et inimesed (eriti naised) usuvad, et nad peavad asetama teiste inimeste eest hoolitsemise ja muud kohustused endast ettepoole.

● Kas sa leiad ennast vahel ütlemas jah millelegi, millele sa tahaksid pigem öelda ei? Kas sa aitad teisi niivõrd sageli, et sul pole aega puhata ja lõõgastuda? Kas sa arvad, et küll sa puhkad siis, kui sa pensionile lähed, või siis, kui lapsed on suureks kasvanud?

● Kas sa leiad ennast vahel ütlemas "Ma pean selle ära lõpetama ja siis võin ma puhata/pausi teha"?

● Kas sa tunned, et sa tahad inimestele meele järgi olla või sa kardad teiste pahameelt? Kas sa tunned pidevalt, et sa muudkui annad ja annad, kuid ei saa teistelt eriti midagi tagasi (või sa ei suuda võtta vastu sulle pakutavat tuge, kingitusi või komplimente)?

● Kas sa püüad endale sageli ebaõnnestunult piiranguid seada?

Me usume, et tõeline terviseprobleemide epideemia on endast eraldumine. Me usume, et su immuunsüsteem satub segadusse, kui sa sead enda viimasele kohale.

Teadus väidab, et peaaegu kõikide krooniliste haiguste peamine põhjustaja – põletik – tekib siis, kui immuunsüsteem ei suuda enam vahet teha sellel, mis on kehale hea ja mis mitte. Me leiame, et metafüüsilisel tasandil tähendavad põletik ja kroonilised haigused seda, et su keha armastab sind nii palju, et ta saadab sulle meeldetuletuse. See on kutse kuulata oma keha ja pöörduda tagasi enesearmastuse juurde.

Kui beebid sünnivad, siis nad armastavad enda juures kõike. Neid paeluvad nende enda käed ja jalad, isegi nende väljaheide. Aja jooksul õpetatakse meile, et mõned asjad meie endi juures on halvad ja valed. Sageli hakkame oma keha või endale iseloomulikke jooni häbenema ning tunneme, et me pole piisavalt head. Me õpime, et "reeglid", teiste ootused ja tõestatud faktid on tähtsamad kui see, kuidas me ennast tunneme või mida me tahame. Me õpime kuulama kõiki teisi, mistõttu me ei suuda enam ennast usaldada.

Pole ime, et sellises olukorras võõrandume oma sisemisest juhtimissüsteemist, mida Louise kutsub "sisemiseks kuminaks". Meil kõigil on see olemas, kuid enamik meist ei oska kuulata seda sisemist häält, tunnet või signaali, mis meid juhib.

Kõige ilusam asi su keha juures on see, et sügaval sisimas teab see, mida sul on vaja terviseks ja õnneks. Ahlea näiteks oskab kuulata, mida inimeste kehad küsivad. Ta suudab näha keha sisse või organit ümbritsevat ala katsudes kuulata, mida organ ütleb. Ta kuuleb sageli seda, mida keha on sümptomite kaudu proovinud inimestele öelda. Viimase kümne aasta jooksul on Ahlea klientidega töötades kuulnud kõige sagedamini neerude saadetud hirmusõnumeid. Ta väidab, et neerud ütlevad, et nad on kurvad ja hirmul, sest nad ei tunne ennast kaitstuna, ja meie kehad tunnevad, et neid ei kuulata. See tekitas meie hulgas arutelu meie kõikide sisemise lapse teemadel. Liigagi sageli on meie sisemine laps sunnitud tegema asju, mida ta ei taha teha, mis tekitab suurt ebamugavust. Samal ajal kui sina otsustad „lõpuni välja vedada“, samas kui sa tegelikult üldse ei taha seda teha, kannatavad selle otsuse tõttu nii sinu sisemine laps kui ka kõik sinu siseorganid. Selleks et ennast ebameeldivatest olukordadest läbi suruda, tuleb sul sageli öelda lahti endast, oma sisemisest lapsest ja sisemisest juhtimissüsteemist.

Tervis ei põhine vaid immuunsüsteemil. Kõik saab alguse väheteatud saladusest – enesearmastusest. Me usume, et kui sa hakkad armastavalt oma sisehäält kuulama, siis tunnevad sinu neerud, immuunsüsteem ja kogu keha ennast turvaliselt. Kui su keha tunneb ennast turvaliselt, siis suudab see ka ennast tervendada. Jäta meelde, et su keha soovib paraneda.

Autorid: Louise Hay, Ahlea Khadro, Heather Dane

Allikas: Kirjastuselt Pilgrim ilmunud Louise Hay, Ahlea Khadro, Heather Dane raamat "Tervendav enesearmastus"

*

Populaarne autor Louise Hay on juba aastakümneid muutnud inimeste elu paremaks, õpetades neile, kuidas vabaneda piiravatest uskumustest. Käesolev tour-de-force valmis koostöös Louise'i ning tema loodustervise ja toitumise ekspertide Ahlea Khadro ja Heather Dane'iga ning selle raamatu eesmärk on avaldada lugejatele nende tervise, õnnelikkuse ja pikaealisuse tõeline pale ehk tutvustada toiteainerikast elustiili.

Erinevalt kõikidest teistest terviseteemalistest raamatutest, mida sa oled lugenud, hoiab käesolev raamat eemale moeröögatustest, trendidest ja dogmadest, et tuua lugejateni lihtne, kuid samas põhjalik süsteem oma keha, vaimu ja meele tervendamiseks, mis on sama leebe kui oma meele muutmine. Louise, Ahlea ja Heather näitavad sulle, kuidas viia oma tervis, tujud ja energia järgmisele tasandile.

"Tervendav enesearmastus" aitab sul:

  • avastada saladusi, mida Louise on aastakümneid kasutanud, et suurendada afirmatsioonide efektiivsust ja saada enda keha uuesti oma vaimuga samale lainele;
  • avastada, mida toit tegelikult tähendab ja kuidas määrata kindlaks, millised dieedid tegelikult töötavad;
  • õppida kuulama lugusid, mida su keha soovib sinuga jagada ja
  • avastada tehnikaid, mis tagavad pikaealisuse, elujõulisuse ning hea tuju, aitavad saada kontakti oma sügava intuitsiooniga ja rahuldada sinu kehale ainuomaseid tervenemisevajadusi kõikides sinu elustaadiumites.
  • 88-aastane Louise teab, kuidas elada pikka, õnnelikku ja tervislikku elu ning ta tahab seda sinuga jagada. Me kutsume sind meiega ühinema sellel imelisel teekonnal, mis muudab sinu elu sinu suurimaks armastuslooks.

    Rahvusvahelise bestselleri "Tervenda end ise" autor LOUISE HAY on metafüüsika õppejõud ja õpetaja, kes on üle maailma müünud üle 50 miljoni raamatu. Louise on rohkem kui 30 aastat aidanud inimestel avastada ja rakendada nende enda loomingulist jõudu enda arendamiseks ja tervendamiseks. Rohkem informatsiooni leiab leheküljelt www.LouiseHay.com

AHLEA KHADRO lõi optimaalse elamise ja rehabilitatsiooni keskuse Soulstice, mis tegeleb jooga, Pilatese, meditatiivsete praktikate ja toitumisega. Rohkem informatsiooni leiab leheküljelt www.AhleaKhadro.com

HEATHER DANE on diplomeeritud tervendaja ja 21. sajandi ravitseja, kes keskendub kroo- niliste haiguste, sõltuvuse ja tasakaalust väljas elustiilide ravimisele. Pärast seda, kui Heathe- ril õnnestus mitmest nii-öelda ravimatust haigusest loomulikul teel paraneda, avastas ta, et sümptomid on viidad, mis näitavad teed tervenemise juurde. Rohkem informatsiooni leiab leheküljelt www.HeatherDane.com



KOMMENTEERI!